Elektrist ja närvihaigustest
Inimene tõmbab ligi kõike, mis temas on. Loodusseadus - sarnane tõmbab sarnast - on tagatud mõtte ehk magnetenergiaga. See, mis ligi tuleb, on informatsioon ehk elektrienergia. Elektrienergia liigub inimese kehas mööda närve, mille ülitihe võrgustik ehk närvisüsteem ulatub keha iga rakuni.
Inimkeha ei loeta elektriliselt laetud kehaks, aga tegelikult ta on seda, seepärast ümbritsebki teda elektriväli, veel täpsemalt elektromagnetiline väli, mida nimetatakse bioväljaks. Kuna biovälja elektriline potentsiaal ehk bioenergia on väga väike, siis tehnilised teadused seda ei uuri. Seda enam uurivad bioenergiat uued informaatikateadused.
Elektromagnetilistel nähtustel on oluline osa keemilistes ja bioloogilistes protsessides. Bioenergia potentsiaal on küll väike, aga nii väärtuslik, et sellest sõltub inimese elu. See tõestab, et elu kvaliteedi tagamiseks ja arenemiseks ei ole vaja suuri võimsusi. Kui kõikide rakkude energia summeerida elektrienergiaks, siis oleks see võimsaim elekter, mis maamunal olemas on. See elekter tekitaks purustava läbilöögi. Seepärast ei tohiks inimene ennast pikaajaliselt kontsentreerida, mobiliseerida ega kokku võtta. Ilma kannatusteta ehk ilma suuri võimsusi kasutamata aitaks kõiki probleeme lahendada keskendumine. Ülisuure läbilöögivõimega inimesed ei ole ohtlikud niivõrd iseendale, kuivõrd teistele, sest nende ego ei arvesta teiste olemust. Ego närvid on ju rauast. Seda nii ülekantud kui ka otseses mõttes.
Elektrivoolu ja närviimpulsi liikumine kehas on põhimõtteliselt üks ja sama. Elektrivool on negatiivset laengut omavate elektronide liikumine, aga elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. See tähendab, et kõik toimib vastavalt loodusseadustele: mida suurem on negatiivsus, seda rohkem liigub ta positiivsuses suunas. Ideaal, mille poole püüdleme, on tõeline hea. Tõeline hea on kõige keskpunktist väljakiirgamine. Seda teeb armastus. Näiline hea on kõige keskpunkti koondamine. Seda teeb kõige võimsamalt kõige kardetum õudne häbi.
Tänapäeva inimene tunneb ja teab tehnilist elektrisüsteemi närvisüsteemist paremini, aga põhimõtteliselt on nad sarnased. See räägib tõsiasjast, et kõik, mida inimene leiutab ja loob, tuleb temast endast ja on tema koopia. Ka omandatud teadmised tulevad inimesest endast tema eneseteostusele iseloomuliku omapäraga. Naised loovad naise mõtlemisele vastavalt, mehed mehe mõtlemisele vastavalt. Kokku saab kõik tehtud. Tarkuse kasvuga on inimkonna looming võtnud järjest rohkem tehnilise suuna. See tähendab, et inimene muutub ise järjest rohkem tehnikaks, mis iseenesest on suur oht.
Mehaanika jäljendab inimkeha lihaste ja luude mehaanilist liikumist ehk kangisüsteemi. Tehnika jäljendab erinevate energiate ühendamise võimalusi ehk elektrifitseeritud kangisüsteemi. Elektrotehnika jäljendab närvisüsteemi, mis paneb keha iseenda vajadustele vastavalt liikuma. Elektroonika väljendab aju tööd. Kompuuter väljendab ajukoore tööd.
Mida arenenum on närvisüsteem ehk mida keerukamat informatsiooni oskab inimene mõelda lihtsaks, seda keerukamat tehnikat ta suudab luua. Keerulise informatsiooni lihtsaks mõtlemise pidevalt arenevat kunsti valdab isiksus.
Isiksus oskab kasutada informatsiooni praktikas. See tähendab, et mida paremini inimene ennast tunneb, seda paremini teab ta oma kohta elus. Ta võtab seda arvesse ja realiseerib oma teadmisi vastavalt oma vajadustele. Varem või hiljem avastab inimkond, et ka tema vajab sedasama. Õnn on mõlemapoolne.
Mis on informatsioon? See on teadmised, mida on vaja tundma õppida. Liigne teadmiste tulv, mis iseloomustab tänapäeva, pole võimeline aja puudusel tunnetusest läbi käima ja muutub seetõttu närvisüsteemi hävitajaks. Kes õpib vajaduste pärast, see õpib baasharidusest kui hädavajalikust edasi valikuliselt. Kes õpib oma targa pea tõestamiseks ja demonstreerimiseks, see võib jõuda oma kasutu tarkuse kuhjumisest tekkinud haiguse paratamatu demonstreerimiseni. Kes rakendab omandatud teadmisi praktikasse, see ei kuluta aega tühja. Tema eneserealisatsioon on samaaegselt ka teadmiste kontroll.
Närvikudede ainevahetuse tsentrum on ajuripatsi tagasagar.
Meeldetuletuseks: kõik eespool asuv on seotud tundeeluga, kõik tagapool asuv on seotud tahteeluga.
Sõltuvus tahtmistest hävitab närvirakke ühendavat sidekude - närvisüsteemi terviklikkust.
Muretsemine oma tahtmiste saamise pärast häirib närvikudede iseregulatsioonivõimet.
Väljapääsmatuse tunne häirib närvikoe isepuhastumist.
Meeleheide täielikust väljapääsmatusest realiseerida oma tahtmine vallandab närvikoe haigestumise.
Närvisüsteemi keerukas ehitus on tagatud tema lihtsate algrakukestega, mis moodustavadkesk- ja perifeerse närvisüsteemi. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest ja nende teedel olevatest närvisõlmedest, mida, kui nad on haiged, võime tunda tihedate valulike sõlmedena. Närvid on närvikiudude nöörjad kimbud, mis ühendavad elundeid kesknärvisüsteemiga. Närvikiud on närvirakkude jätked.
Kui räägime, et oleme pillikeelena pingul, siis on närvikiudude jätked ka füüsiliselt pillikeelena pingul ehk kokku tõmbunud ja ärritavad lihaseid, mis võivad kõige suurema pinge puhul lausa krampi tõmbuda. Hing annab enda seisundist füüsilise keha abil niiviisi tunda ja teada.
Peas asuv pinge tekib vaimsetest probleemidest ehk iseenda vaimsest kokkuvõtmisest ja võib tekitada ajus krambikoldeid, mis väljenduvad langetõvena. Hirmutav informatsioon võib äärmuslikul juhul tekitada vahelihase krambi ja kuna see ei lase inimesel hingata, siis 4-5 minuti pärast kahjustuvad vere ja hapniku puudusest - armastuse ja vabaduse puudusest - kõige õrnemad koed kehas, need on ajurakud, mis iseenesest ongi närvirakud.
Inimese kesknärvisüsteemi erinevus loomade omaga võrreldes on see, et tal on mõtlemisfunktsiooni võimaldav ajukoor. Kui inimene kasutab oma mõtlemisvõimet õigesti, siis ta ajukoor on terve. Mõtlemisvõime väärale kasutusele vastavalt kahjustub ajukoor, mida naljatledes kutsutakse vahel hallaineks. Ajukoore hallainet kahjustab kõige rohkem kohusetundlik dogmaatiline usk.
Selline hellitusnimi räägib rohkemast kui tema hallist väljanägemisest, võrreldes temast allpool asuva valgeainega. Valge on valge ja must on must, aga hall on pooltoon. See räägib sellest, et normaalses elusaines ei saa olla täielikult musta, sest mullana must on ainult muld ehk surnud kude. Kes oskab olla inimene, see näeb maailma pooltoonides ja tema areng tähendab pooltoonide nägema ja tundma õppimist. See tähendab, et ta ei aja taga ainult head. Ta oskab järjest detailsemalt näha hea halba poolt ja halva head poolt. Tema jaoks kõik lihtsalt on.
Kui loom on noor ja pole veel jõudnud elu tundma õppida, siis ta tahab head. Samasugune loom inimeses tahab head. Kuna materiaalses elus ei saa ainult head, siis heaga kaasnev halb teeb valgest halli. Vana loom on rahul, kui tal on olemas eluks vajalik. See tähendab, et ta hallaine tuumad on terved. Hallaine tuumad on ühenduses ajukoore hallainega lugematute närvikiukeste abil, mida nimetatakse juhteteedeks.
Kui inimene armastab loomi, siis ta õpib neid tundma, õppides samal ajal tundma looma iseendas, mis tähendab, et ta aju juhteteed on vastavalt avatud ehk terved. Kellel on hirm loomade ees, sellel on enesekaitseviha loomade vastu, mistõttu ta ei saa aru, mida loom talle õpetada tahab. Hirm blokeerib juhteteid. Viha hävitab juhteteid, mistõttu vihast ajendatud inimene käitub nagu loom. Ise ta seda eitab, sest kui ta ei salli loomi, siis ei salli ta ka looma iseendas.
Viha hävitab inimese juhteteid samamoodi, kui inimene loomi.
Kes annab loomale ükskõik kas mõttes või teos võmmu, see saab ka oma vastavale närvile võmmu. Kes paneb looma puuri, see paneb puuri ka oma närvi. Kes ei anna loomale süüa, see ei anna ka oma närvile piisavalt verd, või on veri kehv. Kes ei hoolitse looma puhtuse eest, selle lümf ei puhasta tema närvi. Kes tapab looma vihaga, see tapab ka oma vastava närvirakukese, jäädes ise tasapisi aina tundetumaks, tuimemaks, ükskõiksemaks, arenemisvõimetumaks, armutumaks. Kes laseb iseenda sees vangis olevad loomad ehk oma iseloomu vabaks, selle kahjustatud närvisüsteem saab paraneda.
- Inimmõtte liigne negatiivsus kahjustab närvi otse ja ausalt. Närv kannatab näiteks trauma, külmumise, ülekuumenemise – põletuse või ägeda keemilise mürgistuse käes.
- Inimmõtte liigne positiivsus kahjustab närvi oma varjatud negatiivsusega, mis põhjustab haigusi. Üks selline näiteks sobilik haigus, mida õnneks esineb väga harva, on adrenoleukodüstroofia ehk ALD - haigus, mille puhul hävineb valgeid närvikiude ümbritsev müeliin. Võtan selle haiguse näiteks, et selgitada närvikiudude kaitsekihi müeliini hävinemist, sest paljude närvihaiguste põhjuseks on just nimelt müeliini kahjustus. ALD on laste ja noorte haigus, mis algab tsentraalse närvisüsteemi kõhetumisest ning viib aeglasele ja piinarikkale surmale.
Lipoproteiidne aine MÜELIIN ümbritseb kihilise tupena valgeid närvikiude. Müeliinil on närvikiude isoleeriv ehk kaitsev ehk kindlustav toime. Kui inimeses on tahtmine, et elu oleks absoluutselt ja igavesti kindlustatud, siis ta hakkab elu kindlustama. Nagu võite arvata või nagu olete kogenud, mõeldakse oma elu kindlustamise all alati materiaalset kindlustatust. Kui selliselt mõtleval inimesel on perekond ja lapsed, siis ta annab kasvõi oma elu, peaasi et saaks kõik kindlustatud. Mida targem on inimene, seda rohkem ta saab aru, et igasuguse heaolu kindlustamine algab headest inimsuhetest.
Arvatakse, et eriti libedalt läheb elu neil, kes meeldivad kõiges kõigile. Kõige paremat soovivad inimesed ei oska uneski näha, mis selline libedus tähendab ja missugust hinda see maksab. On äärmiselt naiivne uskuda, et inimesel on elu igavesti ja absoluutselt kaitstud sellepärast, et ta on pühendunud riigitruu patrioot, kes on hea ja teeb omalt poolt ainult head. Kui see nii oleks, siis seiskuks elu vaimselt. Inimene ei mõtleks enam tulevikule nagu inimene. Ta aina tegutseks nagu masin, et materiaalset puudust poleks. Selline maine absoluutne kaitstus oleks teisest otsast vaadatuna absoluutne vaimne kaitsmatus.
Mida kõrgem on elu materiaalne heaolu, seda rohkem on tarbijaid, kes ei tea midagi halba ega tahagi teada. Nad on heaga harjunud ja see tuuakse neile kätte, ilma et nad peaksid isegi nõudma. Sellised inimesed teavad, et nad on absoluutselt kaitstud ja kui nad kuulevad midagi vähegi hirmutavat, siis nad peavad oma õiguseks kohe reageerida ja nõuda riigilt, et see abinõud tarvitusele võtaks. Heaoluriik võtabki, kasvatades sellega mõtlemisvõimetuid ühiskonnaliikmeid, kelle aju jääb kohe haigeks, kui nad peaksid hakkama oma peaga mõtlema.
Kuidas tekivad laste haigused? Laps on oma vanemate energiate summa. Mida erinevamad on vanemad, seda raskem on neil teineteisega hakkama saada, aga nende lapsed on sündides tervemad, sest nende analoogsete iseloomujoonte summeerunud energia ei välju normi koridorist. Risti vastupidi on lood siis, kui vanemad on oma arusaamades teineteisega äärmiselt sarnased. Nende mingi positiivne iseloomujoon summeerub lapses väga positiivseks, mis iseenesest on juba halb, sest see väljub normi koridorist ja võib olla varjatud potentsiaalne haigus. Analoogne olukord on ka negatiivsete iseloomujoontega. See on veel ohtlikum, sest kui rahumeelne kooseksisteerimine baseerub sarnastele vigadele, mille tõttu kummalgi ei ole õigust teisele näpuga näidata, siis ei tee keegi midagi paremaks. Laps saab selle summeerunud energia endale ja kes ütleb, missugune tervisehäda sellest hiljem tuleb?
Enda meelest ideaalinimene peab iseenesestmõistetavaks, et teised vastavad talle samaga. Kui seda ei ole ega tule, vallandavad pettumus ja kibestumine süüdistamise, mis põhjustas vere küllastunud rasvhapete sisalduse tõusu. Meditsiiniliselt ongi haiguse põhjustajaks küllastunud rasvhapped, mis kahjustavad aju. Ainukene leevendav ravi on siiani olnud dieet, milles ei ole küllastunud rasvhappeid.
Kui mõelda mõistele küllastunud rasvhapped, mis nii rängalt hävitavad inimese aju, siis tekib paratamatult vaimsest vägivallast küllastumise tunne. Selline vaimne vägivald saab olla ainult tarkuse võim vaimu üle, mis sunnib inimest tegema seda, mida peab, ainsa veenva ja täielikult maharahustava põhjendusega, et see on ainuõige ja hea. Vanemate vaimsetele eesmärkidele (illusioonidele) vastuvaidlematult alluv laps saab sellest omale ALD-i. Analoogselt hävineb müeliin sclerosis multiplexi puhul. Ainult et kui ALD-i puhul algab müeliini häving suurajust ja laieneb kehale, siis sclerosis multiplexi puhul algab see väikeajust. Teisiti öeldes: keda ohverdatakse suurvaimuks saamise nimel, sellel algab haigus suurajust ja laieneb kogu kehale. Keda ohverdatakse materiaalsete eesmärkide saavutamiseks, see on väikevaim ja temal haigestub kõigepealt väikeaju, mis koordineerib keha motoorikat.
Väikeaju asub kuklas just seal, kuhu toimib kõige tugevamini mõistuse tahe: teadmine, mida peab, ja selle tahtmine, sest peab. Mida rohkem allutakse mõistuse tahtele, et teenida ära hea ja armastatud inimese nimi, seda kindlam on sclerosis multiplexi haigestumine. See haigus on suurepärane kaitse heade inimeste ülinõudlikkuse eest.
Üldiselt kaasneb kõigi haigustega happelisuse tõus ehk kehasse kogunenud hapete hulga tõus. Hape on süüdistamise ehk viha energia. Hape väljendab sümboolselt halba. Mida rohkem halba, seda suurem ülihappesus. Inimene peaks sellest surema. Ometi ei ole see nii. Miks?
On olemas mõiste STRESSITALUVUS. Mõni inimene läheb pisiasjade pärast endast välja või jääb haigeks ja selle kohta öeldakse, et tal on madal stressitaluvus. Teine inimene on kaameli kannatusega ja tema kohta öeldakse, et tal on kõrge stressitaluvus. Tegelikult on tema stressitaluvuse taga oskus halba heaga tasakaalustada, mistõttu tema keha happesuse tõusu tasakaalustab aluselisuse tõus. Ta ei jää haigeks tänu vaoshoitusele. Kaua ta niimoodi suudab, see on iseasi.
Happesuse tõus tähendab negatiivsuse ehk halva kasvamist.
Aluselisuse tõus tähendab positiivsuse ehk hea kasvamist. Ehk üliheadust.
Ülivaoshoitud inimese veres võib happeid ja aluseid olla mitu korda üle normi, aga kui nad on omavahel tasakaalus, siis see ei avaldu haigusena seni, kuni mõõt ei ole täis saanud. Kui mõõt on täis, siis vallandub meeleheide, sest soovitud hingerahu jäi saamata. Mida rohkem on inimene saanud tahetud head, seda suurem on tema aju aluselisus. Keemiliselt tähendab tasakaalu kaldumine leelise kasuks seda, et müeliinis sisalduv rasv reageerib kehas sisalduvate leelismetallidega, mille tulemuseks on seep. Seep pestakse kehast vedelikega välja ja närvikiud jäävad isolatsioonita. Seda haigust võib vaadata kui elektrilist lühiühendust, mis algab ajust ja laieneb kehasse.
Müeliinis sisalduvat rasva nimetatakse keha ülesehitavaks rasvkoeks, mis on nii tähtis, et isegi juhul, kui keha nälga sureb, ei tarvitata seda rasva ära. See tähendab, et tähtsam kui elada, on surra mõtlemisvõimelise inimesena. Sest see,kes sureb mõtlemisvõimelisena, reinkarneerub mõtlemisvõimelisena. Elu säästab jumalikku kolmainsust inimeses viimase võimaluseni. Haigus, mis keedab inimese aju ülitähtsast rasvast lihtsalt seepi, ongi ALD. Kui head vanemad ei kindlustaks lapse elu viimseni, kui nad jätaksid ka lapsele siin ilmas midagi teha, siis sellist õnnetust ei tekiks.
Põhimõtteliselt samasugused muutused võivad tekkida ajus ka siis, kui ükskõik mis eas inimene on kindel, et ta meeldib kõigile sellega, et on oma elu lõplikult ära kindlustanud. Samas on ta absoluutselt kindel, et riik peab kandma tema kui lojaalse kodaniku eest hoolt, sest ta on elu jooksul riigile väga palju head teinud. Kui selline mõttelaad lakkab, siis hakkab müeliin taastuma. Vanadel toimub see aeglasemalt kui noortel, aga tähtis on, et toimub. Iseasi on, kuidas vanale kangekaelsele heale inimesele selgeks teha, et hea ei ole ainult hea, nagu halb ei ole ainult halb. Ta teab seda isegi. Sageli ei aita sellisele inimesele ei ussi - ega püssirohi, nagu rahvakeeles öeldakse. Kui inimene ennast ise ei aita, siis aitab teda surm.
Kui selline haigus tabab last, siis näitab see, et tema ebakindluse stress oli juba eelmises elus kriitiliselt suur. Targa inimesena üritas ta kindlustada oma elu, aga surm tuli vahele. Ta reinkarneerus seda materialismi õppetundi ära õppima samamoodi mõtlevate vanemate abil. Ta valis need vanemad ise, sest vaim teab: kui ei oska õppida vaimselt, siis on vaja seda teha maiselt, kannatuste kaudu.
Ajukoorde ei jõua ükski närviimpulss ilma hallaine tuumi läbimata. See tähendab, et loom inimeses kaitseb inimest inimeses. Kui inimene kaitseb loomi, siis on mõlemapoolne normaalne side tagatud ja seda inimest ei ohusta vaimselt miski ega keegi. Ka mitte teine inimene. Teine inimene võib olla ohtlik ainult siis, kui temas on elajalik kadeduse viha ehk kurjus. Mida rohkem laseme loomi endast vabaks, seda vähem tõmbame neid loomi ligi. Samamoodi ei tõmba me siis ligi teise inimese loomalikku viha. Mis puutub kolmandatesse, siis nende elu ei saa me ära elada. ISEENNAST AIDATES EI SAA ME TEHA KELLELEGI PALJU HEAD, SEST ME TEEME TÕELIST HEAD.
Kui räägime tunnetest ja tundlikkusest, siis räägime närvisüsteemist ehk informatsiooni vastuvõtvast, juhtivast ja informatsioonile objektiivselt reageerivast süsteemist. Kui närvisüsteem on korras, siis informatsioon tuli, oli ja läks. Inimene arenes. Arenes seeläbi, et rakendas tarkuse praktikasse. Ennast praktikas tõestanud tarkus on arukas tarkus.
Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakk ehk neuron koosneb tuuma sisaldavast rakukehast ja jätketest. Kõikide peaajus asuvatenärvirakkude kehad moodustavad koos valgeaineks nimetatud sidekoega kesknärvisüsteemi hallaine tuumad. Üks närvirakk näeb välja nagu puu, millel on juured, tüvi ja kroon, mis koosneb suurtest, väikestest ja väga väikestest okstest, mille otsa kinnituvad lehed või okkad. Kõik peaaju närvirakud kokku on nagu vana tiheda krooniga puu, nii et lehed kasvavad paksu vaibana ainult pealpool.Nagu puud on kõige lihtsam ära tunda lehtedest, nii on inimest kõige lihtsam ära tunda tema mõtetest.
Niisiis: puu tundmaõppimiseks on lehed vajalikud, aga puud rahasse arvestades on nad täiesti üleliigsed. Täpselt samuti ei peeta arukust millekski, kui läheb hindamiseks. Mida rohkem inimest hinnatakse, seda rohkem eemaldatakse tema närvirakkude kehade jätkeid nagu puult lehti ja isiksusena see inimene sureb. Ka puu sureb, kui lehed eemaldatakse. Nii hävineb inimese iseseisev mõtlemisvõime. Teiste tahtmiste järgi elamine teeb isiksusest sõduri, kes elab vaid siis, kui täidab käsku.
Närvirakkude pikemad jätked näevad välja nagu puu tüvi, mis lõpeb paljude suurte ja väikeste juurtega. Selline tüvi on meie lülisambas paiknev seljaaju. Närvirakkude jätkede pikkus võib olla üle 1 meetri. Narmasjuuri meenutavad jätked on ärritusi vastuvõtvad tundenärvide lõpmed retseptorid, mis jõuavad keha iga rakuni. Instinktiivne ehk loomalik reaktsioon informatsioonile ehk ärritusele käib läbi peaaju hallaine madalamate tuumade. Teadlik ehk inimlikku mõtlemist käivitav informatsioon jõuab ajukoorde.
Loomalik reaktsioon on see, et kui torkame oma käe kogemata tulle, siis käsi tõmbub instinktiivselt tagasi, ilma et me sellele mõtleksime. Mida puhtam hing sel hetkel on, seda kiirem on reaktsioon ja seda kiiremini käib käsi. Võibolla ei saagi põletada. See tähendab, et loom meie seest on õppinud seda tuld nii hästi tundma, et kannatama ei peagi. Kui aga põletada saame, siis see tähendab, et oleme tuleenergia suhtes ebainimlikud. See tähendab: mida mõistmatumad ehk vihasemad oleme millegi tulega võrreldava peale, seda rohkem saame põletada. Seda rohkem saame tunda oma põletavat viha.
TUGEVA INIMESE NÄRVISÜSTEEM ON NAGU TAMM. Võimas ja rabe.
Puud on erinevad. Samamoodi erinevad on inimeste närvirakud. Mida jäigem on puu, seda tugevam ta peab olema, et tuul teda ära ei murraks. Tugevuse energia sümbol tamm peab elutormile vastu, aga tema peened oksad saavad seda enam koos lehtedega küljest kistud. Haavatud kohad jäävad paksude mõhnadena möödunut mäletama, kui selle mälestusega tõestatakse endale oma tugevust, oma üleolekut elutormist. Selline sõltuvus möödunust on nagu liiglihaga paranenud haavaarm. Ühel hetkel pole ta võimeline kasvatama enam uusi oksi ja suuri lehti – kvalitatiivse arengu tunnuseid.
Elutormist läbi käinud, tugevaks kasvatatud inimese närvirakk pole liigse sidekoestumise tõttu normaalseks informatsiooni kandmiseks võimeline enam hetkest, mil inimese kannatus katkes. Ta on muutunud tuimaks ja räsituks. Vaatamata sellele, et on ehk alles laps. Tema närvid on rikutud sellest, mida ta on näinud ümbritsevas materiaalses maailmas, aga näinud on ta seda, mida näha ei tahtnud. Väliselt tugev on seesmiselt nõrk, sellepärast igatseb ta rahulikku elu. Ta ei armasta tuult ega tormi ei otseses ega ülekantud tähenduses.
ISEKA INIMESE NÄRVISÜSTEEM ON NAGU KASK. Vastupidav ja eesmärgikindel. Olgugi et eesmärgid on sageli nagu tuulepesad.
Kask on isiksuse puu. Kes tahab olla isiksus, see on isekas. Nii isiksus kui isekus taluvad elutormi hästi nagu kaskki. Niisama lihtsalt tema oksad ei murdu. Kui üksteise kõrval kasvavad tammed on üsna sarnased, siis kased võivad sordist sõltumata olla väga erinevad. Mõnel on tüvi nagu valge küünal, teisel on valget kohta raske leida. Kask on huvitav puu sellepärast, et ta kasvatab omale tuulepesi. Väga paljudel kaskedel on üks tuulepesa, aga mõni kask on neid üleni täis. Vaatasin ühes Tallinna kesklinna hoovis ühte kaske ja tundsin talle kaasa. Egoistlikud inimesed olid tema ümber kasvatanud kõrged paneelelamud kasele eluruumi jätmata. Ometi see vana kask elas. Küllap sellepärast, et näidata oma eluruumi äravõtjatele nende tõelist palet. See kask oli üleni täis tohutu suuri tuulepesi. Mõned neist meenutasid inimese kahest ajupoolkerast koosnevat aju.
Tuulepesal on surnud mõtete mõtlemise energia. See on mõttetute mõtete mõtlemise energia. Kui tahate teada, kuidas inimese ajusse tekib haiguskolle, siis leidke omale üks tuulepesa ja jälgige seda varakevadest hilissügiseni. Tema pealiskaudsel jälgimisel võib öelda, et ta on surnud okstest tuule poolt kokkukeerutatud pusa. Kui teda aga tähelepanelikult jälgite, siis näete, et see nii ei ole. Näete, et tuulepesa kasvab täiesti ebaloogiliselt tema keskmes olevate surnud okste sasipuntrast välja kasvavate võrsete abil. Kui Teie elupaiga läheduses on tuulepesa, siis teadvustage, et see on Teie õpetaja, kes õpetab: lase mõttetus endast vabaks. Korrutada kohustuslikus korras totraid mõtteid, mis ei vii kuhugi ja ei anna midagi, tähendab tekitada oma ajusse haiguskollet langetõvest vähkkasvajani välja.
Üldlevinud arusaamade kohaselt on isiksus see, kes on tõestanud, et ta on isiksus. Samas on tõestamisprotsess nagu tormi käes siia-sinna kiskumine, kokkupressimine ja laialiharutamine, kõveraksväänamine ja sirguvenitamine üheaegselt. Kõik tahavad teda üheaegselt teha ja hävitada. Lõpuks on tema enesetõestus nagu tuulepesa. Selline tuulepesa meenutav närvirakkude sasipundar ajus on ärrituskolle, mis võib ühest päevast alates ilmutada ennast langetõvena. Tavaline kask kõlbab kaunina talvises külmas kõikuma, saunalava kuumuses vihtlejat puhastama ja kojamehe karmide käte vahel korda majja looma, aga tuuleluud ehk tuulepesa ei kõlba mitte millekski. Ongi tõestamise tulemus käes.
Võite vaadata enda koduümbruses olevat loodust ja vedada paralleele oma närvisüsteemiga, siis on kergem ennast aidata. Meeldetuletuseks: rohelisel loodusel on vaim ja keha. Loomadel on hing ja keha. Inimesel on kõik kolm. Kui nad on nii koos, et moodustavad ühe kooseksisteeriva terviku, siis see on kolmainsus. Vaim on tasakaalukus, mis on kõige pikema arengutee ehk tõe otsimise tulemus. Kes otsib tõde mujalt, see jookseb horisontaalis nagu loom. Kes otsib tõde iseendast, see kasvab vertikaalis nagu taim.