Külm. Soe. Kuum, kuum.

Küllap on kõik seda mängu lapsena mänginud. Elus mängime seda pidevalt edasi, oskamata talle vajalikku ja õpetlikku tähelepanu pöörata.

Inimene on terve, kui tema positiivne ja negatiivne energia on liikuvas tasakaalus. Kahjuks oleme harjunud elu võitluseks pidama. Ilma vihata eluvõitlust pole olemas ja nii kuhjub viha, mis kriitilisel piiril hävitab keha. Keha püüab hävingut takistada.

Kuidas?

Imestusega vaatame tervete laste külmataluvust. Peame seda karasta-tuseks. Vanade inimeste, eriti naiste, soojalembesus on samuti loomulik. Imetleme pühakuid, kes igas olukorras vastu peavad, sest nemad on ju imeinimesed. Need on harjumuspärased tõekspidamised.

Me peame keha termoregulatsiooni automaatseks ja ei mõtle kauge-male. Keha temperatuur räägib meile veel ühest viha tasakaalustamise abinõust füüsilisel tasandil. Kes mõelda ei oska, seda keha aitab.

Normaalne kehatemperatuur ei tähenda, et inimeses ei ole viha. See tähendab, et see inimene laseb oma viha kisa ja karjumisena välja või ei lase ja ei kavatsegi välja lasta. Ta tahab võitlusvõimeline olla ja korjab viha enda sisse, et kunagi hiljem raske haigusena seda õppida, mis veel õppimata on.

On väga külmakartlikke inimesi, kes oma puudust lapseea liigse soojaga poputamisega põhjendavad ja neil on õigus. Vanematekodu viha täis õhkkond on selle inimese pidevalt kriisi piiril elavaks teinud. Väike tuuletõmme ja kohe on haigus platsis. Teine võib jääpurikaks külmuda ja ikka terveks jääda. Andestage oma vanematele, tehke seda kaua ja põhjalikult ning Teie külmaõrnus hakkab tasapisi kaduma.

Kuum toob viha kehast välja.

Külm suleb viha väljavoolu.

Haige on see keha, milles viha on kuhjunud üle kriitilise piiri.

Kui kehasse on palju viha kogunenud, siis tõuseb palavik - keha puhastustuli. Kriitilisel piiril vallandub higivool, mis veelgi aitab kehal puhastuda mittevajalikust ja palavik langeb. Nii aitas kuum vihal väljuda. Kui keha juba higistama hakkab, siis on kriis möödas, siis on keha tervenemise teel. Higivool vallandub momentaalselt kui olete oma haigestumise põhjusest aru saanud ja oma vead kehalt andeks palunud.

Alateadlik abi kehale on alati olnud sooja armastamine. Põhjamaade inimesed tahavad puhkust veeta lõunas. See on samuti nagu puhastustulest läbikäimine. Kuum kliima toob viha välja.

Eestlane on aegadest aega käinud oma luuvalu ja paljusid muid vaevusi saunalaval välja vihtlemas. Suurepärane efekt, eriti kui ta korrapäraselt toimub. Et see on vihast puhastumine, seda me ei mõtle. Me ütleme, et saun rahustab meeli. Ütleme, et saun puhastab. See, kellele saunaskäimine on rituaaliks, saab saunas igas mõttes puhtaks.

Vaadake kuidas tüüpilised eesti mehed saunas käivad. Kõigepealt eelsoojendus laval, siis korralik vihtlemine nii, et higi lendab. Siis istutakse eesruumis ja juuakse õlut. Mis on kesvamärjuke? Õlu on kõigepealt teravili, mitte alkohol. Teravili tõstab üldiselt vastutust maailma ees, oder annab enesekindlust, seega on õlu suurte elutarkuste ja elu edasiviimise jõu tõstja, kui temaga ei liialdata.

Mehed joovad õlut. Siis areneb vestlus elu ja maailma asjade, majanduse ja poliitika üle. Hääled kõvenevad. Kui õiguse jaluleseadmine liiga valjuks läheb, siis üks mees ütleb: "Mehed, lähme lavale!" Kõik kui üks mees lähevad. Jälle ja jälle vihutakse viha välja, siis juuakse veel õlut ja vaieldakse, kuni lõpuks on mehed rammestunud ja lähevad tuppa. Keha on ammu puhas, aga hing on alles nüüd kergeks saanud. Sellepärast on talumees alati oodanud laupäeva õhtut ja sauna.

Vanasti ei riielnud naised, et mehed lähevad sauna ainult jooma, sest naisedki vihtusid viha välja, tegid seda nagu igat teist töödki, mõnuga. Nad võtsid endale aega seda püha tööd teha ja iseennast selles nautida. Tänapäeva inimene on unustanud saunakultuuri, tema ainult kiirustab ja ei märkagi, et jookseb tühja tuult, keha puhas, kaunis, lõhnapilv ümber hõljumas, aga saastakoorem hinges.

Seega, kes armastab kuuma, see tahab vihast vabaneda. Kuumas langeb söögiisu, eriti liha söömise vajadus ja alaneb kehakaal.

Külm toimib vastupidiselt. Külm suleb viha väljavoolu ja viha peab kehasse kogunema. Kui kuumas muutub inimene energiliseks, temperamentseks, kärarikkaks, siis külmas tekib rahunemine. Näiline tasakaalukus ja vaoshoitus on vaid väline efekt.

Vaadake oma keha pärast kuuma vanni või saunas olles. Keha on punase ja valge laiguline. Hirm on valge, viha on punane. Kuum on toonud Teie vihad ja hirmud kontrastselt nähtavale. Mida rohkem vihtlete, seda väiksemaks muutuvad valged laigud - hirmud pisenevad, sest viha voolab higiga välja. Aga mõni koht ei lähe kunagi punaseks. Põhjenduseks võib öelda, et kuum ei ulatu voldivahedesse, rindade alla, kaenla alla, aga tegelikult näitab see vastavat hirmu, mida inimene häbeneb välja rääkida ja mis seetõttu kehast ei välju. Need on need kõige varjatumad vihad, mida hirmust saada naeruvääristatud, kunagi välja ei räägita.

Kui saunalaval tunnete külmavärinaid, siis on hirmu energia liikuma hakanud. Vihagi saab higina välja voolama hakata. Kõike seda teadvustades võib ju endast tundidepikkuselt saunas kuumutades tohutult palju viha välja vihelda, aga liialdamine on alati ohtlik, võite endale halba teha. Õigem on viha siiski mõtlemisega vabastada, et siis saunas oma keha reageerimise muutusi imetleda.

Koht, mis saunas valgeks jääb, on haigustest ohustatud koht. Sageli on see ristluu ümbrus, mis näitab, et inimene ei kasuta oma kirglikku seksuaalenergiat ära ja tema majandusprobleemid hirmutavad ka. Kirg ja rahakott on alati käsikäes käinud. Valged rinnad tähendavad kuhjunud süüdistamisi. Valged käed ja kael suhtlemisprobleeme. Jne. Nii diagnoosib ja ennustab saun Teile haigusi. Võtke ta abi vastu, siis ei pea hiljem ütlema:

"Kui ma oleksin teadnud..."

Peale külmetumist haigestutakse palavikuhaigusesse. Nii võimaldab keha kogunenud vihal väljuda.

Inimene, kes end sihipäraselt külmaga karastab, on rahulik, lugev ja võitlusvõimeline. Ometi on temas varjatud agressiivsus. Kui karastamine toimub ilma meeleparanduseta, ainult elulise tugevuse ja võitlusvõime tõstmiseks, siis kasvab inimese löögivalmidus. Füüsiliselt karastatu vihapotentsiaal on suur.

Liigne on alati kahjulik.

Ülemäärane või kiirelt toimiv kuum tekitab kuumarabanduse või päikesepiste. See tähendab, et kui liiga palju viha hakkab korraga välja voolama, siis füüsiline keha ei suuda seda taluda. Kui niigi palavikus põletikukoldele panna kuuma, siis laieneb kolle kogu kehale ja muutub eluohtlikuks. Põletikukolle vajab alguses mahajahutamist ja siis alles mõõdukat soojendamist.

Ülemäärane külm blokeerib viha väljavoolu. Kogunev viha ähvardab inimese seesmiselt hävitada. See hirmutab keha. Ta püüab keha aidata viha väljapaiskumisega - tekib soojatunne. Kes ohu teadvustab, see pääseb külmumisest. Aga külmunud inimese kuuma vanni panemine viib surmale, sest ülemääraselt kiire viha väljutamine on talumatu.

Lamage üleni külmas vannis nii, et ainult nägu on väljas ja jälgige enda tundeid. Vähesed suudavad nii, enamik kargab kisaga külmast veest välja. Ühel on külmakartlikum kõht, teisel selg - ikka vastavalt viha kogunemisele. Need, kelles on vähe vihasid või kes on tugevad tasakaalus mõttemaailmaga inimesed, suudavad külmas vees ilma haigestumata pikalt olla. Ainult hea eesmärgi nimel suudetakse seda. Kui kuum "päästab" inimese, siis külmas peab inimene seda ise tegema. Külm sunnib ellujäämise nimel mõtlema. Kes seda ei tea, see hakkab hirmuga rabelema, kulutab enda jõu mõttetule võitlusele ja hukkub.

Et olla tasakaalus tugev inimene, peab end ühtviisi hästi harjutama nii külmas kui kuumas olema. Kes hakkab viha vabastama, sellel ei ole pakases enam liiga külm ja kõrbekuumuses enam liiga palav. Temperatuuri kõikumised teda enam haigeks ei tee.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.