Lihtne keeruline viha

Kordame lühidalt stresside toimet:

  • Hirm, et mind ei armastata, suleb arukuse ja inimene näeb kõike risti vastupidiselt.

  • Süütunne teeb inimese nõrgaks, ta vallandab stresside laviini.

  • Hirm tõmbab halva ligi.

  • Viha hävitab.

Kõik need on iga inimese stressid, ilma nendeta inimest ei eksisteeri. Ainult häid või halbu inimesi Maal ei ole. Täiuslik inimene on tasakaalukas nii väliselt kui seesmiselt. Kõik väliselt väga head on oma halva sissepoole peitu pannud oma ideaalse headuse igatsuse tõttu.

Mis on viha?

Viha on see negatiivne emotsioon, mis hävitab. Vihal on viis tunnust,

mille järgi viha ära tunda:

  1. Valu.

  2. Palavik.

  3. Punetus.

  4. Suurenemine.

  5. Häving.

Need on meditsiiniliselt klassikalised põletiku tunnused. Kui nad koos esinevad, siis keha teatab inimesele, et tuli on lahti. Et midagi on vaja kiiremas korras parandada, sest tuli on hullem vargast. Kui tuld ei kustutata, siis midagi võib hävineda alatiseks Teie elust.

Need tunnused võivad esineda ühekaupa, mitmekaupa või korraga.

Laste haigused on alati vanemate hingeelu peegelpilt. Kui iga inimene tõmbab kasvades endasse järjest rohkem enda elust pärit stresse, siis väikelaste haigused on puhtalt ainult oma vanemate stressidest.

Valu

Valu on parim informaator, kes hävingu häirekella tiristab.

Valu omapära iseloomustab viha:

Terav valu - terav viha. Alles keegi vihastas.

Tuim valu - tuim viha. Abituse tunne oma viha realiseerimise pärast.

Puuriv valu - puuriv viha. Tahaks kätte maksta, aga ei saa.

Krooniline valu - kauakestnud viha. Selle suurenemine või vaibumine näitab viha tõusu ja mõõna.


Äkkvalu - äkkviha. Jne.

Hirmude tabeli abiga saate oma valu veel täpsemalt lokaliseerida ja õige nimega nimetada.

Peavalu - viha, et mind ei armastata, et minust ei hoolita. Viha, et kõik ei ole nii, nagu mina tahan.

Kõhuvalu - viha, mis on seotud enda või teiste üle valitsemisega. See on süütunnete piirkond. Süüdistamine on viha.

Jalgade valu -  viha, mis on seotud töö tegemisega, raha saamise või kulutamisega, ühesõnaga majandusprobleemidega.

Põlvede valu - elus edasiminekut takistav viha. Üle keha valu - viha kõige vastu, sest miski ei ole nii, nagu mina tahan.

Palavik

Palavik näitab, kui energiliselt püüab keha aidata põletada ehk olematuks muuta inimese negatiivsust, mida inimene oma oskamatusega, oma rumalusega on endasse võtnud.

Kõrge palavik - suur ja äge viha.

Krooniline palavik - vana ja kauakestev viha. (NB! Ärge unustage oma vanemaid!)

Septiline palavik - eriti mürgine viha, mida keha inimese ellujäämise eesmärgil korraga ei saa põletada. Teatavasti ini­mene ju üldiselt üle 41 ° ei talu, sureb ära.

Kui inimene külmetas ja enda olukorda külmetamisega halvendas, siis tema stresside massile on külm nagu viimane tilk karikasse. Kui põhjus oleks külmas, siis jääksid külmetamisest kõik haigeks.

See, kes külma kui vastupidavust tõstvat faktorit hindab, see saab kül­mast karastuse. Kes temas ainult halba näeb, sellel võtab külm nina ära, et ta külma vihata saaks.

Punetus

Punetus näitab, kuidas viha on koondunud väljapurskumiseks. Vere­sooned on viha mahutamiseks laienenud. Keha teab, et viha peab vabadusse laskma. Me näeme välist punetust, aga samasugune pais on kõikjal, kuhu viha kuhjub niikaua, kuni mõni veresoon rebeneb.

Tigedalt karjuvad inimesed on vihast punased. Nemad ei oska targa inimese kombel oma viha vabaks lasta, nad valavad selle kellegi peale välja. Kui teine seda vältida ei oska, siis saab ta õppetunni, mis ütleb: "Lase oma hirm kisakõride ees lahti!" See, kes ei karda ja ei vihka viha­seid, sellele teise karjumine hinge ei lähe ja haiget ei tee.

Aga vaadake seda, kes karjuja kisa kuulab - ka tema on punane. See on juba ohtlikum olukord. Tema ei lase oma viha vabadusse, tema kogub selle enda sisse ja hävitab iseennast. Kui karjuja andis teada, mis teda vi­haseks teeb ja see okas, mis teda torkas, sai välja otsitud, siis vaikiv vihas­taja aina kannatab ja kogub endasse.

Loodan, et ka põletikuline punetus on sellega selgeks räägitud. Ka kõikvõimalikud nahahaigused on punetava lööbega. Halvasti paranevad haavad punetavad.

Aga näiteks putuka hammustusest jäänud ja järjest suurenev punetus, mis järjest sagedamini isegi niisuguseks läheb, et kirurgi skalpelli abi ootab. Teadke, et mitte kunagi ei hammusta ükski putukas ega roomaja kedagi, kes ei ole vihane.

NÄIDE MINU ELUST.

Olin ühel päeval marjapõõsast marju noppimas. Lahendamata jäänud pisiprobleem tuli meelde ja süüdlane samuti. Oskan juba elu lahti mõtestada, aga minule on kõrgemad nõudmised. Ega mulle ilmaasjata tarkust pole antud - minu jaoks on suur viga see, mis teisele, kes veel andestamise tarkust ei tunne, väike on.

Mesilane tuli vihase suminaga mind õpetama. Jooksin eest ära, siis läksin tagasi ja hakkasin ikka edasi sama mõtet mõtlema. Seekord ei olnud suminat, vaid terav torge just sinna, kus elab vastav hirm, mis oli lahendamata olukorra pärast vihaseks kasvanud. Momen­taalselt teadvustasin ma olukorra, oma vale suhtumise, iseenda oskamatuse seda lahendada ja loomulikult õige lahendamise tee. Palusin kõigilt oma vastavatelt vihadelt andeks, et olin neid endas kasvatanud nii, et mesilane pidi minu pärast oma elu jätma. Palusin andeks ka mesilinnult. Valu kadus sama kurelt kui oli tekkinud. Ei punetust, ei tursel, ei üldreaktsioone mesilase mürgile. See mesilane oli mulle isegi oma mürgiga head teinud.

Punastamine - see on allasurutud viha nähtavale paiskumine igasuguse ebamugava, häbistava, alandava olukorra puhul.

Päikesekiirgusest tulnud punetus - päike on valgus, mis valgustab armutult Teie olemuse nähtavaks. Kes väikesest päevitamisest ebanor­maalselt punetama hakkab, see peab oma vihasid, mida varjul hoiab, vabastama hakkama ja järgmisel aastal pruunistub ta keha ilma vaevala. Aga kes päikese ja praepanni segi ajab, see on enda keha peale vihane ja kõrbeb samuti ära.

Igasugune kuumus toob viha nähtavale.

Suurenemine

Suurenemise ilminguteks on:

  1. Turse.

  2. Vedeliku kogunemine õõntesse, organitesse.

  3. Kudede liigne paksenemine organites, õõntes ja liigestes. Liited.

  4. Kasvaja.

  5. Vähk.

  6. Kivitõbi.

  7. Rasvumine.

Sõltumata kohast ja suurenemise astmest suurenemine on suurenemine. Iga liialdamine tekitab suurenemise. Ükskõik missugune ebanormaalne suurenemine on seotud viha kogunemisega.

Väike viha - väike suurenemine.

Suur viha - suur suurenemine.

Salaviha - silmale varjatud suurenemine.

Avalik viha - silmale nähtav suurenemine.

Mida mürgisem viha, seda mürgisem haigus.

Mida pahasoovlikum viha, seda pahasoovlikum haigus.

Mida konkreetsem viha, seda selgepiirilisem haigus.

Mida kangekaelsem viha, seda kõvem on haiguskolle - näiteks kivi.

Kui inimest ärritab kõik, nii isiklik kui üleüldine ja la ei saa seda lahendatud või ei korralda teised seda ära, siis tekib rasvumine.

Häving

1.Haavad:

  • Lõikehaavad.

  • Torkehaavad.

  • Lömastushaavad.

  • Põletushaavad.

Olgu see lõikeheinast, klaasikillust, kööginoast, kirurgi skalpellist või kurjategija terariistast - see on minu viha, mis seda ligi tõmbas.

Marrastustest suurte traumaatiliste lömastusteni - mida laiem äge viha, seda suurem haav.

Põletav kättemaksuhimuline viha tekitab põletushaavu.

2. Kudede paranemise häired:

  • Halvasti paranevad haavad.

    Kui inimene oma õnnetusest järeldusi ei teinud, aina tigetseb edasi, siis ta haavad ei parane. Kui laps ei parane, siis vanemate viha ei lase seda teha. Naha haav on sümboolne keha värav inimese viha väljavoolamiseks. Haava eritis iseloomustab viha iseloomu.

  • Nahahaigused.

    Naha defektid on avad, mis võimaldavad pidevat viha väl­javoolamist. Kui elu on närvilisem, siis avab nahk vihale suurema väljapääsu võimaluse, muidu keha hävineks.

  • Troofilised haavandid sõltumata põhihaigusest.
    Seedetrakti haavandtõbi.

3. Luude vigastused:

  • Luude purunemised.

  • Luude hõrenemine, pehmenemine jm. haiguslikud hävinemised.

  • Luude kõverdumised.

  • Liigeste nihestused, venitused.

Luu on isa ja meessugu. Luu puruneb ainult äkkvihast. Mida suurem viha, seda suurem purustus. Isa vihad enda, teiste ja ema vastu, ema viha isa vastu, lapse viha isa vastu, vihastamine meessoo peale - see kõik jääb luudesse. Kõik vihad, mida saab taandada vihaks, et mees ei ole toeks, et mees võib vedada alt, reeta. Kõige paremini murrab luid mehe viha mehe vastu. Mida konkreetsem viha, seda puhtam murd. Killustunud luu on killustunud mõttemaailmaga inimese laialivalguva viha tunnus. Ja ikka kehtib reegel, et kannatavad selle luud, kes vihastab teise peale.

Äkkviha - traumaatiline luu vigastus.

Pikaajaline varjatud viha - luude haiguslik hävinemine - osteoporoos, osteomalaatsia.

NÄIDE ELUST.

Isa on eksinud oma naise juurest teise naise juurde armastust otsima. Naine ei tea, et mees läheb ainult siis, kui oma naise armastus teda ei toida. Vale tuleb välja ja on häbistav mõlemale. Häbi, mille tõttu seda kunagi kellelegi ei räägita, kasvab naise hinges pidevaks luuravaks ja põlastavaks vihaks mehe vastu, vaatamata mehe alandlikule süü tunnistamisele, mis mehe küüru vajutab. Välise vaoshoituse ja teistele näha oleva ilusa elu varjus on andestamatus.

Nende vanemate laps saab endale hulgiliigeste deformeeruva polüartriidi järjest süveneva luukoe hävinemisega. Laps sellist var­jatud fakti ei oska teada. Vanemate omavahelised suhted olid väliselt eeskujulikud. Oma lapsegi kasvatasid nad eeskujulikuks, aga lapse keha valet ei talu ja toob tõe nähtavale.

Enne, kui laps oma emale tema hävitavat viha isa vastu ei andesta, ta luud ei saa paraneda. Mitteteadmine, tahtmatus oma vanemate eksimusi päevavalgele tuua või nende eksimuste eitamine olukorda ei paranda. Delikaatne viisakas kannatamine ei jää kunagi ainult selle inimese isiklikuks asjaks. Esiteks -- inimene, omades lapsi, on oma lastele ja lastelastele tervise tagaja. Teiseks -vananedes jääb selline inimene teistele aidata ja teeb teiste, kõige sagedamini oma laste elu raskeks ise aina hea inimese abitut naeratust naeratades.

Räägin inimestele nii delikaatselt kui vähegi saab, et inimene oma hädade põhjusena mitte ainult oma vanemaid ei näeks, vaid et ta ise samade vigade jätkaja on, aga mul ei ole õigust neid oma vigu tunnistama sundida. Mõne inimese tahtmatus tunnistada on nii suur, et ta ei saa oma mõttemaailma parandada juba üksi sellepärast, et siis üks inimene saaks ikkagi öelda, et ta on mõelnud siiski valesti. See üks olen mina. Aga kui ta ei parane, siis järelikult ei olnud haiguse põhjuseks see häbiväärne fakt.

Mehe viha naise vastu toimib mehe füüsilise jõu kaudu. Mehe hinge­jõud on väeti.

Kui isa on viha endassekoguja ja selle aegajalt plahvatuslikult väl-japaiskaja, siis laps kukub ja murrab oma luid.

Vanade inimeste luumurrud tulenevad vanematelt saadud foonile oma elu jooksul lisandunud viha kuhjumisest. Ja ikka viha meessoo pärast ja vastu.

Kõik traumad, ka autoavariid jms. on eranditult vihast. Kes vihasena auto rooli istub, see on juba potentsiaalne avariitekitaja. Kes perekonna lahkarvamuste klaarimise kohaks valib aja otstarbeka ärakasutamise eesmärgil autosõidu, sellele võib see sõit viimaseks jääda.

Kui olete sunnitud istuma autosse või bussi, aga märkate, et juht on vihane, siis andke talle andeks ja saatke talle võlujõudu, mis kõik halva heaks teeb - oma inimliku südame armastust. Te võite kindel olla, et jõuate õnnelikult sihtpunkti.

Kelles viha ei ole, see autoavariis kannatada ei saa.

Kes enne oma mõttemaailma parandama ei ole hakanud, aga koheselt peale avariid oma vigadele mõtlema hakkab ja oma kehalt oma vead andeks palub, selle keha paraneb imekombel ruttu. Isegi nihkunud luud või luukillud liiguvad aeglaselt oma kohale. Verevalumid imenduvad üllatavalt kiiresti, haavad paranevad hästi. Aga kui avariis kannatanu ja tema lähedased, eriti vanemad, süüdlast teistes otsivad ja kättemaksu hauvad, siis venib paranemine pikaks ja jääknähud võivad jääda kogu eluks. Kõik, mis ühe täiskasvanud inimesega juhtub, on ikkagi kõigepealt tema enda viga. Tema keha ootab tema õiget arusaamist.

Kui avariis kannatanu on teadvuseta ja ei saa mõelda, siis on tema lähedaste aeg oma armastuse jõud kalli inimese hüvanguks koondada. Armastage, ärge otsige süüdlasi. Hoolitsege, ärge muretsege. Rõõmustage kasvõi ainult sellest, et ta on veel elus ja Teie saate ta oma armastusega täisväärtuslikule elule tagasi võita. Ülejäänu jätke arstide teha ja ärge segage neid selles, nad tunnevad oma tööd. Ja pidage meeles, haige vajab vaikust ja üksiolemise aega, et mõte töötada saaks. Teie pisarad röövivad tema paranemise väe.

NÄIDE ELUST.

Mõni aeg tagasi toimus paaripäevase vahega kaks avariid. Mõle­mas autos istus minu patsient. Esimeses autos istusid isa, ema, poeg ja tütar. Isal olid näokolju ja ülakeha luude hulgimurrud ja pehmete kudede haavad. Tütrel olid näol suured haavad. Emal vaagnaluude murd. Pojal oli süütunne, et temal polnud kriimustustki. Tema oli hea õpilane olnud.

Teises avariis osalesid ema ja kaks tütart. Terased tüdrukud olid andestamise ära õppinud, nende hirm libeda tee pärast oli vabaks lastud. Vihad samuti. Emal oli lülisamba V rinnalüli murd, tütardel mõned pisikesed sinised laigud.

Mõlema pere emasid olin eelnevalt keelitanud endaga tegelema, et laps rutem terveneks. Mõlemad emad eitasid stresse. Ei saa märkimata jätta, et mõlemad olid haritlaste pered.

4. Eritised:

  • Pisarad.

  • Higi.

  • Sülg.

  • Tatt.

  • Röga.

  • Okse.

  • Mäda.

  • Voolus.

  • Veri.

  • Uriin.

  • Roe.

Eritised, kui nad juba on tekkinud, peavad oma loomulikke teid pidi kehast väljuma. Kui nad ei tule või ei tule nii massiivselt, kui viha varjutamiseks vaja on, siis jääb keha haigeks.

Mõelge iga eritise peale, tunnetage missugust emotsiooni ta Teis esile kutsub ja Te mõistate teda esilekutsuva viha eripära.

Mida värskem ja verisem viha, seda verisem eritis.

Mida kauem kestnud ja rohkem settinud viha, seda puhtam eritis -pisar. Kurbuse viha pisar tuleb sellest, et inimene ei saa elult seda, mida ta tahab. Tahetakse asju ja tahetakse inimesi ning mida kõike veel ei taheta. Tahetakse terve olla, aga ei taheta tunnistada, et tervis on enda teha.

Äärmuslik on tahta, et surnu üles ärkaks. Aga sellise sooviga, õigemini nõudmisega, on minu juurde tuldud, sest mina kui arst olin nõudja jaoks kohustatud teiste arstide vea, mis ei olnudki viga, parandama. See nõudja ei olnud, muide, tavamõistes sugugi rumal inimene.

Sureb see, kelle vaim otsib äärmuslikku hingerahu, mida ta elavana ei saanud. Taganutetav inimene ei saa surres ka rahu. Aga kui taganutmise taga on varjul tahtmatus lahkunu tööd ja kohustusi jätkata, siis on nutjal tõesti raske. Enne oli tal ju see, kes kõik ära tegi.

Oskamatus nutta ja tahtmatus nutta on tõsised stressid, mis vajavad vabastamist. Kui inimeses ei ole veel oskust õigete mõtetega oma elu juhtida, siis peab tal olema võimalus kuhjunud viha pisaratena väljutada. Vastasel juhul kogunevad tema pisarad keha kudedesse ja õõntesse vedelike kogumitena.

Higi on pisara sarnane ja toob kehast välja kõige massilisemalt väga erinevat viha. Higi lõhna järgi võib inimese iseloomu ära tunda. Higivastaseid vahendeid ei tohiks üldse kasutada. Viha peaks hoopis vabastama, siis higi ei eritugi. Aga kuna pole täiesti ilma vihata inimest, siis täielikult ilma higita inimest pole samuti. Tasakaal on normaalsus.

Sülg näitab, kuidas inimene oma eesmärke saavutab. Kes õigesti mõtleb ja ise teeb, see saab hea tulemuse. Üheltpoolt vastumeelsus tegemise ees ent teiselt poolt tahtmine saada ning kui seda hinnatakse sundolukorraks, siis ahelreaktsioonina saadakse negatiivsed tulemused.

Hirm eluliste ettevõtmiste ees teeb suu kuivaks ja paneb maigutama nagu kala kuival. Isegi rääkida on raske. Aga kui inimene tahab ajast ette jõudes oma probleemidest lahti saada, siis võib, vastavalt tema ebaloogilisele kiirustamisele, ebanormaalselt palju sülge erituda nii, et voolab suust välja. Sülje erituse kiirus ja inimese ebaloogiline tahtmine on omavahel vastavuses. Aga et vahetevahel tahtmised, saamised, tegemised ja olemised niisuguse pahameele tekitavad, et sülitama võtab, seda on kogenud igaüks.

Tatt on solvumise viha. Inimene, kes püüab hea olla ja head teha, aga kelle tegemistes keegi ikka mingi puudujäägi leiab, solvub kui sellest teada saab. Kes nähtavalt solvatuna ringi käib, et solvaja märkaks, mis ta tegi, selle solvumine on eritisena ninast näha. Aga kes uhkelt oma solvumist tahab varjata, sest tahab end solvajast paremaks pidada või tahab, et teda paremaks peetaks, selle tatt läheb põskkoobastesse varjule ja tekitab põskkoobaste põletiku.

Kui solvumine ja tahtmine seda varjata juba igasuguse inimliku loogilisuse piirid ületab, siis tekib otsmikukoopa põletik, mis näitab, et inimlik rumalus ohustab mõistust. Lastel on nina kõrvalkoopad väljaarenemata. Kui last ei mõisteta, kui tema muresid ei kuulata ära, kui laps oma kurbusepisaraid peab pidevalt alla neelama, siis tekivad tal adenoidid. Neid võib eemaldada, aga nad kasvavad uuesti.

Pidev solvumisaldis olek tekitab kroonilise nohu, mille kõige häirivam osa on turse, mis eriti pikali heites kohe avaldub. Inimene, kelle nina ja silmade vahe on raske tursest, ei saa mõelda, sest tema energiakanalid on kinni. Juhm ja nüri tunne peas teevad õppimise ja üldarengu vaevaliseks.

Aevastamine on keha püüd solvumisi kehast järsult välja paisata. Samasugused ettearvamatused on Teie solvumised. Aevastavad nn. lühikese vihaga inimesed. Pikk viha tõmbab endale ligi pika haiguse. Ärge kunagi hoidke viisakusest aevastust tagasi. Kui solvumisenergia tahab välja paiskuda, siis laske tal seda teha. Vastasel juhul saate nohu.

Röga on viha hädaldamise ja hädaldajate ning nendega seotud eluprob­leemide vastu. See on ka viha süüdistamise ja süüdistajate vastu, seega ka enda, kui süüdistaja, vastu. Paljudel on krooniline rögaeritus niikaua, kuni tavamiljööst välja ei saa. Tervisevetele sõitmine on alati aidanud, aga koju tagasi tulles vallandub rögaeritus uuesti, sest inimene ei saanud aru, millest ta haigus oli tekkinud.

Okse on tülgastuse viha, viha võimutsemise vastu, sageli iseenda võimutsemise vastu. Okse on tülgastus elu vastu. Kui inimene tunneb, et ta oma tupikust välja ei saa, et ta ahistavast olukorrast üle ei ole, kuna tal ei ole ei jõudu ega võimalusi oma tahtmist saada, siis ta hakkab oksele. Ta öögib välja selle maailma öökimaajava solgi, olgu see siis toit või vaimselt vastuvõetamatu olukord. Vanade aegade taganutmine ja tagasitahtmine, protest millegi vastu, tahtmatus edasi minna - nende taga on hirm tuleviku ees, mis tekitab mao krampliku kokkutõmbe, mis mao sisu tagasi paiskab. On inimesi, kes kuidagi oksendada ei saa, isegi kui see vajalik oleks. Need on allaandmatud edasiminejad, kellele tulevik on elu.

Mäda on abituse ja võimetuse ehk alandatu viha. Kui hingelt, vaimult või kehalt väike inimene tunneb enda abitust ja võimetust olukorda lahen­dada või enda kasuks lahendada, siis tema viha on ettearvamatu. Mäda on nagu tasumise soovis ajapikku kogunenud tigeduse kogumik allaandmise vihast kuni tahteni kõik hävitada, ka need, kes asjasse üldse ei puutu. Seepärast on teise alandamine alandajale, aga ka alandamise kaasaaitajale ohtlik, olgu ta või osavõtmatult mööduja.

Nii kogunevad ka rahvaste- ja riikidevaheline vaen, mis võib sajandeid hõõguda kui tuli tuha all, enne kui lahvatab. Aga ka naissoo sajandeid kestnud alandatus, naiste teisejärguliseks pidamine ja nende ärakasutamine (sest maailmas kehtib ikka veel suurema ja tugevama õigus) võib ettearva­matu ja arutu vihana ükskõik mis olukorras lõkkele lüüa.

Mäda on vaenulik viha, mis tuleneb rahulolematusest elu vastu üldse. Inimene, kellele ei meeldi ei hea ega halb, aga kes ometi peab elama ja suu kinni hoidma ning kellel ei ole mingit selgust ega arusaamist, mida edasi teha, sellel võib pidevalt üks paise alles paraneda kui teine juba kerkib. Väike viha - väike paise, suur viha - suur paise. Samasugune on tema iseloom - üks väike vaenlane või halb olukord alles kadus silmapiirilt kui suurem ilmub juba nähtavale. Arulage vaenulikkus elu vastu, mis hea olla tahtmise tõttu välja ei pääse, murrab mädana pinnale. Ka näo mädavistrikud on pidevalt korduva alandatu viha kuhjamine. Vistrik ise juba kutsub esile järgmise alanduse, isegi kui keegi teine seda tähelegi ei pane.

Voolusega erituvad suguelunditest sugueluga seotud kibestumised.. Sõltumata meditsiinilisest diagnoosist, ükskõik missugune mikroob sugu­elundite haigestumise tekitab, põhjuseks on seksuaalne rahulolematus ja kibestumised. Kõik kroonilised ravimitele mittealluvad genitaalinfektsioonid kaovad sugueluga seotud vihade vabanemisega ja raviefekt on kergelt laboratoorselt diagnoositav. Mida rohkem süüdistate partnerit oma haiguses, seda halvemini paraneb enda haigus, sest Te olete oma mõtetega lihtsalt provokaator, kes tahtis selle elu õppetunni sellisel kombel ära õppida. Kes ei oska teisele kannatusi välja mõelda, see ei saa ka sugunakkuste kaudu kannatada.

Seksuaaleluga seotud viha iseärasus määrab sugunakkuse iseärasuse:

  • trihhomonoos - kergemeelse meeleheite viha,

  • gonorröa - alandatu raskemeelne viha,

  • klamüdioos - võimukuse viha,

  • süüfilis - elu ees vastutustunde kadumise viha.

Veri on sümboolselt võitlemise viha, kättemaksuhimuline viha. Kui lõikate noaga sõrme või juhtub muu verine trauma, siis Teie kättemaksu­himu otsib väljapääsu, et Te hullemat ei teeks. Ta teab, et nii verejanuline Te ei ole kui mõttes mõtlete. Aga et hetke ootamatuses mitte vallanduda ja seeläbi hullemat kurja - teisele inimesele teenimatult haiget mitte teha, siis ta voolab sel kombel välja.

Naiste menses on looduse kingitus naisele aitamaks teda igakuuliselt oma vihastamistest puhastuda. Emakas on seksuaaltšakra organ ja kogub endasse seksuaalprobleeme, mida inimene kuidagi majandusest eraldi hoida ei oska. Kui naise rahulolematus mehega kasvab selliseks, et naine hakkab kättemaksuhimus enda meest teisega võrreldes mehele kõige hullemat karistust välja mõtlema ja selleks on teise mehega voodisseminek, siis ta vererohke menses rikub patumõtte ära. Kuhu sa vaesekene ikka lähed, kui verd jookseb... Selliselt aidatakse naisi, kellele truudus ei ole juhuse puudus vaid pühadus. Aga need, kelle jaoks truudus ja seksuaalmoraal on rumalus, saavad rängema õppetunni. Mida suurem on mensese vereeritus, seda rohkem on kogunenud stresse. Menseseeelne närvilisus voolab koos verega välja. Mida närvilisem on ema, seda vererohkem võib olla tema tütre menses juba menseste algusest peale. Aga äärmuslikult enese sisse peidetud seksuaalprobleemid tekitavad amenorröa - menseste ärajäämise.

Mida haisvam on eritis, seda haisvam on viha. Ka uriin ja roe on viha väljatoojad. Mida vanemaks ja tigedamaks saab inimene, seda saastarikkam ning haisvam on uriin ja roe. Mida tumedam on roe, seda enam eritub temaga sappi. Sapipõide koguneb kõige labasem viha. Kui inimene tahab vihast vabaneda ja kui ta ei häbene end vihasena näidata, siis ta roe on tume. Kui inimene tahab näida intelligentne ja oma viha maksimaalselt enda sisse kontsentreerib, siis tuleb kehale appi kollatõbi, et viha ikkagi väljutada. Nii püüab keha aidata inimesel ellu jääda. Et inimene ei taha normaalsel viisil vihast loobuda, seda näitab ta hele roe ja ebanormaalselt tume uriin ning sapipigmentidest kollaseks muutunud nahk.

Uriiniga erituvad tundeelu kibestumised. Kui inimene ei suuda enam süüdistamisi taluda, siis muutub uriin happeliseks. Aga kui uriiniga hakkab erituma valke, siis on avanenud juba kehale suurem ventiil, mille kaudu süütundeid ja süüdistamisi välja norutada. See näitab, et keha on jõudnud füüsilisse kriisi. Inimese elukibestumised on kuhjunud eluohtlikuks. Valk on keha põhiline ehitusmaterjal. Valk on süütunde energeetika sünonüüm. Kui süütunded on kasvanud kriitiliseks, siis keha hävineb kõhe kiiresti või kaudselt läbi valkude asendumise rasvkoega.

Roojaga erituvad tahteelu kibestumised. Inimene, kes on end üle pingutanud, endast eesmärgi nimel viimse andnud, aga tema vihane elu­võitlus talle soovitud tulemust ei too, siis tema roe on haigusele iseloomu­likku mürgisust täis ja see teeb ka sigmasoole ja pärasoole haigeks. Kui ta oma pettumistes nii vihastab, et endisest heldest liigkasuvõtjaks koonerda­jaks muutub, siis jääb kõik kibestumiste mürk kehasse ja võib tekitada jämesoole või pärasoole vähi.

Kui inimene loodab ehk nõuab oma kehalt liiga palju, siis keha püüab teda vastavalt mõttelaadile ka liiga palju aidata. Tulemuseks on uriini ja rooja pidamatus. Lastel on see vanemate probleem. Ema hirm mehe pärast on lapse hirm isa pärast ja hirmust blokeerunud neerud saavad vabaneda ning oma tööd teha une ajal, mistõttu lapsel tekib öine voodimärgamine. Aga kui lapsel on hirm isa vastu, sest isa on liiga karm või lausa tige, siis lapsel tekib juba päevane uriini pidamatus. Alguses isaga seotud hirm hiljem süveneb ja võib tekkida ka pärasoole pidamatus. Nii vabaneb alandlikku inimesesse kogunenud viha.

5. Ärajäämanähud:

  • Silmad on, aga ei näe.

  • Kõrvad on, aga ei kuule.

  • Pea on, aga mõistust on vähe.

  • Häälepaelad on, aga ei räägi.

  • Suguelundid on, aga ei suguta ega sigita.

  • Käed-jalad on, aga ei liigu.

  • Organid on, aga ei tee oma õiget tööd.

  • Peanahk on, aga juukseid ei ole.

  • Jne.

Kiilaspäisusest. Üldiselt peetakse kiilaspäiseid mehi tarkadeks. Hirm ja pettumused, et mind ei armastata, hävitavad juuksekasvu nii naistel kui meestel. Äge kiilaspäisus tekib hingelise kriisi järgselt. Võitlejatüüpi ini­mesed ilma armastuseta elu edasi viia ei saa, aga tahavad. Elu edasiviimise eesmärgil on kiilaspäine alateadlikult otsinud kontakti kõrgemate jõududega ja selle ka leidnud. Nende vaim on rohkem avatud kui hea juuksekasvuga inimesel. Nii et pole halba ilma heata.

Tänapäeva mood on lühikesi siilisoenguid või päris juusteta päid hakanud soosima, sest me otsime igaüks alateadlikult kontakti Jumalaga ja üks lähenemismoodus on selline.

Teate kindlasti ka kiirituse või mõne mürgistusseisundi järgi tekkinud kiilaspäisust. Pange end nüüd enda keha olukorda ja püüdke tunda mida keha pidi tundma, kui teda teadlikult kahjustati selle asemel, et märguandest õppust võtta. Loomulikult ta tunneb, et teda ei armastata, et teda vihatakse, aga ta püüab edasi õpetada. Need, kes seda on mõistnud, on kiilaspäisusest vabanenud.

Kui keha liikumisvõime mõne haiguse tõttu väheneb, siis see tähendab, et keha juhib tähelepanu sellele, et selle inimese viha on muutumas ühiskonnaohtlikuks. Keha annab meeleparanduse võimaluse. Vastasel juhul murraks viha välja ja inimene teeks kuritöö. Aga vaim teab, et selles elus pole kurjategijaks olemise õppetund vajalik.

6. Kõhnumine, kõhetumine, kuivamine, kärbumine.

Inimene kuivab kokku, öeldakse. See tähendab hävingut. Esialgu silmale nähtamatult võivad kärbuda kõik organid. Näiteks maksa tsirroosi puhul maks. See on alati pikaajalise kahjustuse tagajärg, mille hoiatavatest märkidest inimene ei ole enne järeldust teinud. Midagi ei juhtu juhuslikult või ootamatult. Meie keha juhib tähelepanu olukorrale nii silmatorkavalt, et möödavaatamine ei tule kõne allagi.

Meditsiiniliselt on maksa tsirroos kas alkohoolne või keemiline kahjustus. Mõni mees on rohkem õnnetu diagnoosist kui haigusest, sest need on ainult mõned pitsid viina, mis tema teistega võrreldes oma elu jooksul ära on joonud ja selline diagnoos tundub talle ülekohtune. See mees on oma kinnise iseloomu ohver. Ta on oma eluvõitluse vihad enda sisse nii tihedaks ja hävitavaks kogunud, et maks kärbub. Tema on oma vaikiva viha ja halvustava suhtumisega vihaste vastu oma meelest võib-olla ainult protes­tinud, kuid tegelikult on kokku kogunud suurema viha kui nii mõnigi riiukukk.

Maks on viha ja raevu keskus.

Esimesena annab märku inimese nahk. Nahk on hingeelu varjaja.

Nahk on inimese hingeelu geograafiline kaart.

Naha pigment on temperament.

Rasvkude on viha ladu.

Sügelemine annab märku energia liikumise muutustest.

Tuletage praegu meelde, mis mõte Teil seda lugedes tuli. Oli see enda olemuse teadvustamine? Kui oli hoopis ahastus parfümeeriatoodetele kulu­tatud raha pärast, siis vabastage oma ahastus. Inimkonna õppetunnid käivad ikka läbi rahakoti.

Kuiv nahk - inimene ei taha oma viha välja näidata. Mida kuivem on nahk, seda enam on varjatud viha. Üks sagedamini esinev ketendus on peanaha kõõm. Kõõm on tahtmine vabaneda vihastavast arulagedusest.

Kuiva naha ketendamine - vajadus, kärsitus ja kiirustamine, et oma vihast vabaneda, aga ei oska.

Kuiva naha punetus - viha on muutunud plahvatusohtlikuks.

Kuiva naha laiguline ketendus ja punetus on iseloomulik psoriaasile. Psoriaas on hingeline masohhism - kangelaslik hingeline kannatlikkus, mille ulatuse üle inimene ise õnnelik on.

Rasvane nahk - see inimene ei häbene oma viha välja valamast. Rasvane nahk püsib kauem noorem, sest inimene laseb viha enda vangistu­sest lahti, väljavoolav rasv tänab keha selle eest. Noortele on andestamine omasem kui vanadele.

Mida rasvasem on nahk, seda enam on see inimene halva väljaütleja, kes oma vihaga head teeb.

Aga see, kes vihastades oma viha üles kütab, valib kellele oma viha välja valada, kellele mitte ja oma veast järeldust ei tee, sellel hakkavad sissekogunenud vihad koldeid moodustama. Mädavistrikud näitavad, et inimesel on juba konkreetsem viha või vihavaenlane, aga seda viha hoiab ta eneses. Iga õiges kohas ja õigel eesmärgil väljavalatud viha toidab nahka rasuga.

Normaalne nahk - tasakaalus inimene.

Pigment on elu vürts, temperament. Kes oma temperamenti alla surub, selle väljanäitamist inetuks ja ebaintelligentseks peab, on valge nahaga. Aga kui selline vaoshoitus hakkab ärritama, sest teisel, kes ei ole sugugi nii kombekas kui mina, hästi läheb, siis murrab pigment just selle koha pealt väikese vulkaanina - pigmentlaiguna - välja, kus probleem pesitseb. Ega valgenahalistel pigment olematu ole, ta lihtsalt on ära peidetud.

Pigmentlaigud - tunnustuse puudus, eneseteostuse puudus, haiget saanud eneseväärikus. Kaasasündinud nn. sünnimärgid on ema samasugused stressid. Elupidiselt juurdetulnud suuremad või väiksemad pigmentlaigud on endas suurenenud vastavad stressid.

Depigmentlaigud - teadvustamata süütunne, mille tõttu keelatakse endale eneseteostus, mida väga vajatakse ja mille peaks kindlasti ära tegema. Ennast surutakse alla teiste inimeste arvamust kartes. Sageli on depigmentlaigud eelmiste elude karmavõla märk.

Punaselaiguline nahk - tekib erutuse puhul ja näitab, et hirm ja viha võitlevad teineteisega.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.