Laps on isa ja ema summa

Üheski lapses ei ole sündides mitte midagi vähemat ega rohkemat kui tema ema ja tema isa. Kõik, mis on lapses, seda hakkab ta endale ligi tõmbama. Nii hakkab ta oma elu õppetükke õppima, kuni selgeks saab.

Niikaua, kuni me seda ei teadvusta, ei oska me ei vanemaid ega iseennast mõista. Seepärast tavaliselt laps oma vanemaid tõeliselt ei tunne. Samuti ei tunne ta iseennast.

Isa on sümboolselt lapse luustik.

Selline kui on minu isa hingeliselt, selline on minu luustik. Isa on minu füüsilise maailma tugi. Luustik on karkass, mis kõike toestab.

Kui isa on nõrk, siis luustik on nõrk. Kui isa on rabe, siis purunevad apse luud või hävitab mõni haigus nende tugevuse. Kui isa on sisemiselt nõrk, aga tahab last jõuga enda sõnade järgi koolutada, siis tekivad kaks Vastupidiselt toimivat jõuõlga ja lapse luustik deformeerub. Aga lapse vaim valinud endale isa mitte luude murdmiseks ega muul kombel hävita-miseks. Isa peab andma vastupidavuse, jõu, mõistuse, tugevuse eluteel linult edasi minna. Isa on minu materiaalse elu alus.

Isa võib olla deformeerunud luustikuga kääbus, aga kui laps teda armastab, austab ja kogu oma elu isa tugevaid külgi armastab, isa nõrku külgi teadvustab ning mõistma ja armastama hakkab, siis selle lapse luustik ja materiaalne elu on korras. Selline laps armastab oma isa sellisena, nagu [ta on. Ta ei armasta ainult hea pärast.

Isa autoriteet tuleb taastada, siis tervenevad luud. Hea on, kui isa seda |ise teeb. Selleks on isal vaja kõigepealt andestada oma emale ja oma naisele, et nad meessugu näha ei oska, et nad meessugu oma vihaga hävitavad.

Deformeerunud luudega lapsi saavad aidata nende vanemad. See ei ole aitamine kui isa tuleb ja püüab tõestada, et tema on erand, kelle kohta loodusseadused ei kehti.

Lapse luustik räägib tõtt ka siis, kui laps oma isa sõnades maailma parimaks peab. Tema keha ei küsi mispärast inimene ei julge tõtt tunnistada. Sõnades võib petta ja veenmisega mõistust alt vedada, aga lapse keha seda ei arvesta. Kelle laps ei parane, see otsigu põhjust enesest, leidku lapsega teineteisemõistmise aus tasand.

Oma olukorda saan ma parandada järgnevalt:

  1. Annan kõigile andeks, kes minu isa minu silmis ja südames on halvustanud, eriti emale, kes mind ilmale kandes ja kasvatades minu isa alavääristas, kuna ei mõistnud mehe hinge. See on tänapäeva naissoo võimuahnuse õppetund. Ema, kes vajab meest ainult lapse sigitamiseks, kuna tal on meessoost oma arvamus ja
    mis loomulikult on mingil põhjusel halb, saab sageli endale haige lapse.  Ema, kes on küll üksik ja sünnitab lapse, aga ei ole meessoo vastu leppimatu, saab terve lapse.

  2. Annan endale andeks, et ma seda teha olen lasknud ja selle väär pildi isast endasse olen võtnud. Annan endale andeks, et ma oma isa tõeliselt tundmata,  teda ainult väliselt tundes ja hinnates, ei ole oma isa näinud tavalise inimesena oma heas ja halvas.

  3. Palun oma kehalt andeks, et olen oma luustiku sellega haigeks teinud. Teisiti öeldes - läbi kannatuste õppinud.

  4. Annan oma isale andeks, et ta oma autoriteeti minu jaoks ise ei taastanud, et ennast isegi ei tundnud ja iseend elu negatiivsuse käest ei vabastanud, võttes minult ära tõelise isa.

  5. Palun oma isalt andeks, et ma talle haiget olen teinud, et oma elu tõelist eesmärki teadmata teda alandanud olen. Et ma teda kui inimest tema heas ja veas pole näinud, et ma tema head südamega ja halba mõistusega pole osanud võtta jne. Tehke seda isegi siis, kui Te isa enam ei ole või Te pole teda kunagi näinudki. Vaatamata kõigele on Teie isa Teie vaimuna alati Teis ja Te ei saa temast vabaneda, isegi kui väga soovite. Ainult seda isa ja tema halba olete Te vajanud! Manalateed läinud isa vaim vabaneb, kui Te talle andestate ja sellega saab Teie materiaalne elu tiivad.

Mida rohkem Te andestate, seda enam Te mõistate, mida ma tahan Teile selgitada. Luustiku haigus näitab ainult ühte - Te olete oma vaimu õppimise oma mõistuse blokeeringu tõttu ära rikkunud ja Teie keha koputab nõudlikult uksele.

Kes peab oma isa halvaks, aga endal on sirge selg ja tugevad luud, see ei tea, mis on hea ja mis on halb. Kui Te seda mõistma ei hakka, siis olete oma isalt saadud kõige suuremat varandust halvasti hoidnud ja hävitate oma

Sageli annab vale ettekujutuse ema suhtumine, ema pettumused ja, mis siin salata, emade suured tahtmised ning hingeelu petlikkus. See teeb isad tigedaks Ema, kes otsib kaastunnet oh mina vaene õnnetu olemisega petab tõe nii ära, et ka ise usub seda.

Materialismiaja naise valitsemise negatiivne toime mehele on tugev ja laastav. Püüdke oma isa mõista, mitte hukka mõista. Isade hing on habras. Kui halvasti emad seda hoiavad!

Aga kui vastuvõtule tuleb deformeerunud ja pehmenenud äärmusliku luukoe hävinguga inimene, kes ütleb, et tal on kõige parem isa maailmas, siis on see inimene, kes eitab halba või kardab seda teadvustada. Tema isa halb - see on isa nõrkus (aga isalt vajatakse tugevust) - on eriliseks needuseks nimetatud. Hea õnnetu inimene, kellele kõik halba tegid, eriti ema. Aga võib-olla ema ei teinudki liiga? Lihtsalt isa oli nõrk inimene ja see tuli tal juba vanavanematest?

Sageli on vanemate hästivarjatud saladused lapsel tõesti teadmata ja põhjustavad haigusi. Selline laps on ise ka salalik - ta tuli õppima varjamise ja valetamise õppetundi. Ehk teisiti öeldes tuli ta tsivilisatsiooni tüüpilisi õppetunde õppima.

Rõhutan - see, kes endale halba ligi tõmbab (teisiti halb tulla ei saa) on negatiivse mõttelaadiga ja kui Te oma isale andestate, siis ei ole Te sellega ema isa halvaks teinud vaid olete, vastupidi, oma isa hinge koormast vabastanud. Te tegite selle ära, mis isal Teie jaoks jäi tegemata, kuna ta ei osanud ja seepärast tema hing vaevles siiani.

Iga laps vajab hingeliselt tugevat isa. Isale tuleb ta nõrkus andestada, isa nõrkus on lapsele õppetükiks, mis õpetab kuidas tugevaks saada. Hingelt nõrk inimene läheb stresside kuhjudes, ebaõnnestumiste summeerudes kõige tigedamaks. Tugev inimene ei lähe kunagi tigedaks - tal pole vaja kedagi peletada, temale halb ei lähene.

Kui isa on hingeliselt nõrk inimene, siis on algpõhjus tema emas ja see süveneb temas Teie emaga elades. Iga isa on alati tugev niipalju, kuipalju Teie ema teda armastab.

Nõrk inimene tuleb siia ilma õppima tugevaks saamist. Tugev tuleb õppima nõrga mõistmist, toetamist, abistamist ja õpetamist. Elu armastab tugevaid. Elu viivad edasi tugevad. Mida rohkem on tugevaid õigesti mõtlevaid inimesi, seda vitaalsem on inimkond. Mida rohkem on tugevaid

valesti mõtlevaid inimesi, seda kiiremini hävineb inimkond. Ema on sümboolselt lapse pehmed koed.

Selline kui on ema loomus, sellised on lapse pehmed koed. Mõelge ja otsige analoogiat ema iseloomu ja enda rasvkoe, lihaste, organite ja ka erinevate emotsioonide vahel. Andestage oma emale ja temaga seotud probleemidele samuti kui isale.

Emale andestamine on väga raske, aga õnnistav töö. Sellest tuleb järgnevas veel palju juttu.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.