Andmise rõõm ja valu

Armastus ei ole ainult meeste ja naiste vaheline tunne. Armastus seob meid kõigiga.

Ema ja tütar on naised. Nende mõlema vajadus on anda. Kui teine vastu ei võta, siis on hinges väga valus.

Elus kibestunud ema hinges on üleliigselt seisvat armastust niigi palju. Tütre armastus on sageli talumatu koorem, sest naine vajab kõigepealt mehe armastust. Kuna liigset head ja liigset halba tunnetatakse alati halvana, siis tütarde suurimad helluse ja õhinaga väljendatud armastusavaldused põrkuvad vastu emade kaitsemüüri kildudeks. Mõlemapoolne pettumus kalestab.

Ei oleks vaja muud, kui et mõlemad annaksid andeks oma hirmule, et mind ei armastata ja valmisolekule, et teine teeb halba. Paluksid oma hirmult andeks, et ollakse teda endas kasvatanud nii, et üle hirmumüüri vaadates kõik kurjategijatena näivad. Paluksid oma lapselt ja emalt andeks, et pole osanud teist mõista ja teise armastust vastu võtta.

Siis ei oleks tütardel vaja oma emast ära pöörduda ja oma armastust teiste jalgade alla trampimiseks anda.

Tütarde vajadus oma ema armastust ära teenida võib olla nii arutult suur, et kõike tehakse ema käsu ja keelu järgi. Mitte ilmaasjata ei kurda mõni mees, et ta võttis küll naise, aga järjest enam tunneb, et isegi magab ämmaga.

Selline naine võib end tunda oma mehe emana. Ise on ta hakanud hoolitsejaks ja ümmardajaks ning nukrutseb sealjuures, et mees on tuim ja tundetu. Kallid naised, pange end nüüd mehe asemele ja kujutage ette tema emotsioone, te ju saite praegu teada tema segastest tunnetest.

Naine peab olema mehele ikkagi naine. Orjalik tütar, omades süütunnet ema ees, loobub isegi laste sünnitamisest kui ema arvates see nii peab olema. On ka neid, kes tulevikus vanemate eest hea hoolitsemise eesmärgil ei loo perekonda ja kui vanemad kõrges eas manalateed lähevad, siis leiab laps end oma elus vaid tühjusesse nutmas. Tema sõnakuulelikkus ja truudus on olnud õiged asjad vale koha peal.

Ja kõik see kohutav elutraagika on sellest, et inimene ilma armastuseta elada ei saa, aga hirmu blokeeringut eemaldada ei oska. Ta ei tea, mis on kõige tähtsam ja mis on vähem tähtsam.

Armastuse allikas on küll ema, naise hinges, aga madalamate eluvormide - loomade ja taimede - armastus voolab ilma takistuseta, nemad annavad palumata. Nemad ei karda ja seepärast nemad ei karista süüdlast armastusest ilmajätmisega. Osake ainult vastu võtta.

Kui inimene andestab oma hirmule, et mind ei armastata, siis ta avab end ka looduse armastusele ja Jumalik armastus voolab pidurdamatult tema õnnistatud olemusse. Seda on piisavalt palju, et elada, rahuneda, mõtlema hakata. Siis saab inimeste keskel edasi elada.

See, kes tahab, et kõik teda armastaksid, aga neid inimesi on meeletult palju, kes vähesega ei lepi, siis on vaja enne ise kõiki armastama hakata. Et seejuures kehalisest võimekusest ei piisa, see peaks olema selge. Ainult hingearmastus on kõige tingimusteta armastamiseks valmis.

Kes tahab, et teda armastatakse, see peab teadma, et armastust tõmbab ligi ainult siiras armastus. Ainult sarnane tõmbab sarnast.

Vabastage oma armastus hirmuvangist, siis saab Teid armastada.

EI OLE ÜHTEGI INIMEST TÄNAPÄEVAL, KELLEL EI OLEKS HIRMU, ET MIND EI ARMASTATA. MIDA ROHKEM ÜKS INIMENE SEDA STRESSI EITAB, SEDA TUGEVAM SEE TEMAL ON. AGA IGAÜHE ÕIGUS ON EITADA OMA PROBLEEME JA ÕPPIDA LÄBI KIBEDATE KANNATUSTE.

Noorte suhtlemine on raske, eelarvamuslik. Hirmust, et mind ei armastata, on suhtlemine blokis, aga teine nimetab teda nohikuks, igavaks, rumalaks, matsiks jne. Pettumused ja kibestumine kuhjuvad, ta üritab oma puudujääke likvideerida, aga suust võib tulla selline jutt, et pärast on endal ka häbi. Tekib irdumine omavanuselistest, eraklus.

Mida rohkem laps teisi häbeneb st. kardab, seda rohkem teda hirmutatakse. Tekib suletud ring. Teda võib teise kooli panna, aga varsti kordub kõik, sest see on lapse enda hirm, mis tõmbab teiste agressiivsust ligi.

NÄIDE ELUST.

Üks 10-aastane poiss sai iga päev kooliteel peksa, sest tal oli hirm peksa saada, kuna tema nähes oli ükskord keegi kellegi vastu kätt tõstnud. Tema nn.  neuroos oli juba nii raske, et kui nad tulid vastuvõtule ja ma käe juuksetuka sättimiseks pea juurde tõstsin, siis vallandus kõvahäälne pisaratevool - minu liigutus oli tuttav, nii algas ju alati peksmine.

Ei olnud lihtsamat asja kui selgitada sellele muidu väga targale poisile: "Kullakene, sinu hirm tõmbab neid ju ligi nagu magnetiga. Nad õpetavad sind sinu sõnatul tahtel, kuidas julgeks saada. Anna oma hirmule andeks, et ta sinusse on tulnud ja räägi talle, et sa oled nüüd targaks, seega julgeks saanud. Ja palu oma keha käest andeks, et sa oled nii kaua teda kannatada lasknud. Ja anna kõigile peksjatele andeks, et nad ei taibanud sind teisiti julgeks õpetada."

Kui nad kuu aja pärast kontrollile tulid, olid peksmised unustusehõlmas, neuroosist polnud jälgegi ja poiss sai mulle uhkelt oma karatevõtteid demonstreerida. Ta ei saanud mitte jätta ütlemata: " Ükskord tulid mulle need peksjad poisid vastu küll. Aga siis ma ütlesin: "Ma annan teile juba ette andeks, kui te mind jälle peksta tahate. " Ja nad ei tulnudki," lõpetas ta õnneliku hõiskega. See poiss oli mõtte jõu ära tunnetanud.

Hirm, et mind ei armastata, blokeerib pead, kaela, õlgu, turja, käsi, selga kuni III rinnaluuni k.a. ja põhjustab:

  1. Kõiki füüsilisi haigusi selles piirkonnas;

  2. Kõiki psühhiaatrilisi haigusi;

  3. Kõiki psühholoogilisi kõrvalekaldeid:

  • tasakaalutus (nii hingeline kui psüühiline),

  • kontrollimatu arutu käitumine,  moraali- ja käitumisnormide
    eiramine,

  • mälu häired (nii noortel kui vanadel),

  • madal  omandamisvõime nn.  puupea  lastel  või sklerootiline
    mälunõrkus vanadel,

  • ükskõiksus ja hoolimatus enda ning teiste vastu,

  • lootusetus, mõttetus, apaatia, kangekaelsus,

  • usu puudus heasse,

  • kõiges halva otsimine ja nägemine,

  • ülinõudlikkus, ülirangus,

  • enda võimalike vigade absoluutne eitamine jne. - lõputu hulk
    psühholoogilisi kõrvalekaldeid, mis kuhjudes saavad psühhiaatrilisteks haigusteks.

Selline inimene ei saa aru, mis on tõeliselt hea või halb. Temaga rääkimine võib kujuneda vaidlemiseks, targutamiseks, põhjendamiseks, õigustamiseks, aga sellel ei ole ju mõtet - tervis sellest ei parane.

Mida kuulsam on inimene, seda teravam on tema hirm, et mind ei armastata. Hirm kaotada kuulsust paneb inimese kiirustama ja rabelema. Paneb nõudma, et tema peab saama kõike kohe ja nii nagu tema tahab. Mida rohkem saab, seda suuremaks kasvab ego. Ainukene, kes sellisele võimutsemisele ei allu, on oma keha. Keha on inimese õpetaja, vaimsete tarkuste kinnistaja. Keha peatab sellise rabelemise haigusega, mis enne lõplikult ei lahku, kui inimene end muutnud ei ole.

Samuti käitub nende inimeste keha, kelle hingeigatsuseks on ükskõik mis hinnaga kuulsaks saada. Kuulsate või kuulsust igatsevate vanemate lastel on sama iseloomujoon tavaliselt võimendatud. Need lapsed, kes oma vanemate kuulsuse tõttu on palju kannatanud, põgenevad kuulsuse eest. Neid Inimesi iseloomustab kärsitus, kannatamatus, nõudlikkus, enesest heal arvamusel olemine, teadmine, et neile on kõik lubatud.

Kannatamatu elu arengu loogikat eirav kiirustamine tekitab pettumuse kõiges, mis kohe kätte ei tule, olgu see või tervis, mida õpetan andestamisega ravima. Pettumus tõmbab ligi pettumust ja haigus aina suureneb. Nende häda peab kasvama nii suureks, et meditsiin enam lootust ei inna, siis võib tarbijalik ellusuhtumine muutuda. Kahjuks jätab valdav enamus suure egoga inimesi meeleparanduse järgmise elu ülesandeks.

Elutargaks saamine on vaevanõudev töö. Eelmise elu tarkusele on vaja igas elus lisada uut. Eelmise elu tarkus ongi see alateadlik ehk intuitiivne tarkus, millele lisandub selle elu kogemuslik tarkus. Elu lõpus oleme alati targemad kui alguses, isegi kui oleme nõrgamõistuslikud. Järgmine elu algab aste kõrgemalt ja jälle on kõik eelnevad elud saanud alateadlikuks tarkuseks, millele hakatakse lisa koguma.

Tarkuse tarkuseks hindamine on inimlikus mõttes individuaalne. Üks peab tarkuseks üht asja, teine teist. Inimese keha elab üldiste elutarkuste järgi ja annab eksimuse puhul valusalt märku, isegi kui tema omanik praegusele ajastule vastavalt kuulus on.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.