• Sissejuhatuse asemel
• I osa - Jääda või minna
• Eilsest läbi tänase homsesse
• Ülem kõigest on õpetus
• Jumal on kõiksus
• Energiate paigutus inimese kehas
• Jumalik seadus - sarnane tõmbab sarnast
• Armastuse ärateenimine
• Armastuse orjamine
• Hirmu hävitamine
• Õpime õigesti andestama
• Hirmu sündimine
• Ürgemaduse kadu
• Kuivanud allikast
• Andmisest ja võtmisest
• Andmise rõõm ja valu
• Hingeelu keerdsõlmedest
• Hirm - inimese vang. Viha - vangla hävitaja.
• Andestamisega avaneb vaim ja lahenevad probleemid
• Viha vihase viha pärast
• Õnn õppida halba heastama
• Laps on isa ja ema summa
• Isa on lapse vaim, ema on lapse hing
• Vanavanemate pärandus
• Kolm sammu vihani
• Viha äratundmise rõõm
• Kogutud näiteid
• II osa - Kallis viha
• Kannatuste kool
• Reaalsuse taju
• Kuhu kiirustad, inimene?
• Elu väärtusi peab otsima
• Põhjalikkus ja pinnapealsus
• Õigest andestamisest ja valest andestamisest
• Vigadeta imeinimestest
• Mis on emotsioon ja mis on tunne?
• Naiselikkus ja mehelikkus kui trump või relv
• Ohtlik hellitamine
• Inimeste headus
• Heategijatest
• Parem viha ja halvem viha
• Headust saab vihaga mõõta ja kaaluda
• Pahategijatest
• Mis on kuritegu?
• Inimeseks olemise üks osa on stress!
• Söömisest ja söötmisest
• Tsivilisatsiooni õppetund
• Ämmad ja aiad
• Mõttetuse mõttest
• Meeletu ja arutu viha
• Unistuste vanemad
• Lihtne keeruline viha
• Andestamise raskest tööst
• Hinga terviseks
• Stress - sõber või vaenlane?
• Hingevalu planeet Maa
• Valetamisest
• Hädasolija aitamisest
• Soovist olla väga tugev
• Mõtisklemine ehk enda mõtetega rääkimine
• Saamisest ja saamatusest
• Masendus inimeste pärast
• Puhastustulest
• Täiuslikkuse igatsus
• Üks inimkonna eksisteerimise vorme - üksindus
• Elu kui vahelduvvool
• Külm. Soe. Kuum, kuum.
• Aus viha ja valelik viha
• Meestest ja meestele
• Liigse hea halb
• Lapsed sünnivad suudlusest
• Elu käsiraamat
• Targaks ilma kannatusteta
• Lõpetuseks

Õpime õigesti andestama

Universumi ainuke vabastav jõud on andestamine.

Õigele põhjusele andestamine vabastab inimese haigusest, eluraskusest jm. Halvast.

Kuidas andestada? See on raskem kui arvata oskasite? Ega midagi,

õpime veel!

1. Kui keegi on mulle halba teinud, siis annan talle andeks, et ta
   mulle seda tegi ja annan endale andeks, et ma selle halva
   endasse võtsin.

2. Kui olen ise kellelegi halba teinud, siis palun temalt andeks, et
   talle seda tegin ja annan endale andeks, et nii tegin.

3. Kuna ma nii teisele halba tehes kui ka endale halba teha lastes
   olen oma keha kannatama pannud, siis igal juhul palun alati
   oma kehalt andeks, et talle sellega halba tegin.

Seda kõike võib teha nii sõnades kui ka mõttes. Peamine on, et kõik tuleks siirast südamest. Selline on lihtsaim andestamine.

Sellisest andestamisest saab inimene tavaliselt aru, kuigi endale andestamine on mõnele ületamatu probleem. Oma keha käest andeks palumine tundub hoopis veider. Oma asi, kas ma tegin endale haiget või mitte, protesteeritakse, kuigi oma kehas on haigusekolle.

Kui Teile tundub vastuvõetav ainult teisele andestamine ja teise käest andeks palumine, siis küsige endalt: "Kes on mina ja kes on tema?"

Ma olen enda oma samapalju kui Jumaliku Kõiksuse oma. Nii nagu teinegi. Seega on minu keha samal ajal mina ja tema. Mul ei ole õigust teda hävitada. Minu keha on küll minu, aga ma ei ole tema omanik.

Püüdke oma vaim oma materialistliku mõistuse käest vabastada. Selleks andke oma mõistusele andeks, et ta dogmasid kollektsioneerib.

Ka teisele andestada on vahel väga raske, mõnele isegi võimatu, sest teine on palju haiget teinud.

Kristuse andestamise õpetus on küll väga vana, aga tema sügavam lahtimõtestamine on uudne ja seepärast vajab erilist selgust.

Andestamise õpetusele tuleb läheneda järgnevate põhimõtete valguses:

• Kõik,  mis minule halba teeb,  see on minuga seotud silmale
  nähtamatu energiasideme abil. Kui ma tahan halvast vabaneda, siis
  pean ise sideme mõlemad otsad vabastama. Seda tehakse andestamisega.

• Kõike, mis inimeses juba on, seda tõmbab ta endale ligi.

• Kui on hea, siis peab tulema keegi head tegema. Kui on halb, siis
  peab tulema keegi halba tegema.

• See, kes tuleb, on minule õppetunni võimaldaja. Ta on nagu
  tellimustöö täitja. Mina tahan ja ta tuleb.

• Kõik negatiivsus, mis inimeses on ja mida ta ei ole osanud targa
  kombel - andestades - vabastada, on elu õppimata õppetund.
  Järelikult peab see saama õpitud läbi kannatuse. Selleks peab keegi
  tulema kannatust põhjustama.

• Andestamisega kaasneb teadvustamine. Teadvustamine on tarkus.

• Inimene on rumal niikaua kuni ta näeb halva põhjustajana teist.

Lühidalt ja skemaatiliselt on andestamise valem järgmine:

1. Ma annan halvale mõttele andeks, et ta on minusse tulnud.

2. Ma palun halvalt mõttelt andeks, et ma ei ole mõistnud, et ta tuli mind targaks õpetama ja et ma pole teda taibanud vabastada. Ma olen ta endasse vangitsenud ja
   aina suuremaks kasvatanud.

3. Ma palun oma kehalt andeks, et olen talle halva mõtte kogumisega halba teinud.