- Sissejuhatuse asemel
- I osa - Jääda või minna
- Eilsest läbi tänase homsesse
- Ülem kõigest on õpetus
- Jumal on kõiksus
- Energiate paigutus inimese kehas
- Jumalik seadus - sarnane tõmbab sarnast
- Armastuse ärateenimine
- Armastuse orjamine
- Hirmu hävitamine
- Õpime õigesti andestama
- Hirmu sündimine
- Ürgemaduse kadu
- Kuivanud allikast
- Andmisest ja võtmisest
- Andmise rõõm ja valu
- Hingeelu keerdsõlmedest
- Hirm - inimese vang. Viha - vangla hävitaja.
- Andestamisega avaneb vaim ja lahenevad probleemid
- Viha vihase viha pärast
- Õnn õppida halba heastama
- Laps on isa ja ema summa
- Isa on lapse vaim, ema on lapse hing
- Vanavanemate pärandus
- Kolm sammu vihani
- Viha äratundmise rõõm
- Kogutud näiteid
- II osa - Kallis viha
- Kannatuste kool
- Reaalsuse taju
- Kuhu kiirustad, inimene?
- Elu väärtusi peab otsima
- Põhjalikkus ja pinnapealsus
- Õigest andestamisest ja valest andestamisest
- Vigadeta imeinimestest
- Mis on emotsioon ja mis on tunne?
- Naiselikkus ja mehelikkus kui trump või relv
- Ohtlik hellitamine
- Inimeste headus
- Heategijatest
- Parem viha ja halvem viha
- Headust saab vihaga mõõta ja kaaluda
- Pahategijatest
- Mis on kuritegu?
- Inimeseks olemise üks osa on stress!
- Söömisest ja söötmisest
- Tsivilisatsiooni õppetund
- Ämmad ja aiad
- Mõttetuse mõttest
- Meeletu ja arutu viha
- Unistuste vanemad
- Lihtne keeruline viha
- Andestamise raskest tööst
- Hinga terviseks
- Stress - sõber või vaenlane?
- Hingevalu planeet Maa
- Valetamisest
- Hädasolija aitamisest
- Soovist olla väga tugev
- Mõtisklemine ehk enda mõtetega rääkimine
- Saamisest ja saamatusest
- Masendus inimeste pärast
- Puhastustulest
- Täiuslikkuse igatsus
- Üks inimkonna eksisteerimise vorme - üksindus
- Elu kui vahelduvvool
- Külm. Soe. Kuum, kuum.
- Aus viha ja valelik viha
- Meestest ja meestele
- Liigse hea halb
- Lapsed sünnivad suudlusest
- Elu käsiraamat
- Targaks ilma kannatusteta
- Lõpetuseks
Armastuse orjamine
Hirm, et mind ei armastata tõmbab hirmu omajale ligi kannatuse, mis peab tõestama, et teda ei armastata. Kuidas saab see inimene muidu tunda, et teda ei armastata?
Kõige armutumal kombel saab alandada inimest, kelle hirm, et mind ei armastata, ajab teda alandlikult armastust ära teenima ükskõik kelle juures ja ükskõik mis kombel. Ajaloost on teada, kuidas naisi on alandatud. Nüüdisaja feministid on otsustanud selle eest kätte maksta. Viga on mõlemapoolne. Sõltumata soost jääb alandatus negatiivsuseks, mille vabastamine vabastab inimese alandamisest.
Südamlikud, äärmuslikult head inimesed alandavad ennast abikaasa, laste, vanemate, sõprade, sugulaste ees. Suur vajadus head teha teeb neist teenijad, orjad, rumalad kannuste teenijad.
Eneseväärikas inimene, kes seda pealt peab vaatama, imestab ja püüab enesealandajat takistada. Tal võib tekkida käegalöömise tahtmine, aga ka ärritus sellist jooksmist vaadates. Samal ajal armastuse ärateenija on kurb ja süüdistab, et teine tema armastust ei vaja, sest teine ei võta seda vastu. Tema mõttelõnga sasipundar avastab, et ta on inetu, nõrk, ei ole vääriline partner, on vana ja rumal ja tuhat muud mõtet, millega ta enda väärikust alandab. Ta püüab end maksimaalselt parandada, muutub pealetükkivaks oma teenete pakkujaks ja ei näe, et teine tõmbub kaitsesse - sellist head ei vajata. Järgnevad etteheited, sest tema pingutused ei kanna tema meelest vilja.
Eriti näitavad välja oma õnnetust naised, sest naine armastab kõrvadega ja tahab kuulda, et ta on väärtuslik. Mehed armastavad rohkem silmadega ja nemad saavad seetõttu hiljem oma stressi kriitilise piiri täis.
Tänapäeva naine peab väga tähtsaks oma head väljanägemist, ta toidab mehe armastusvajadust füüsilise tasandi armastusega ja mehed saavad alles vanas eas pettusest aru. Tänapäeva mees ise provotseerib füüsilise armastuse äärmuslikkuseks ülistamisega enda petmist. Mida suurem on soov olla intelligentne, seda suurem on väline lihv ja seda väiksem on varjatud inimlikkus, mille vältimatu osa on seksuaalsus. Loodusinimene ei vaja seksuoloogiat. Intelligents vajab selle loomupärase tarkuse kunstlikku kätteõpetamist. Kahjuks on ersats väliselt alati ilusam, aga ta on elutu.
Niikaua kuni kumbki pool ei mõista, et igaühe enda hirm, et mind ei armastata, takistab teisele tõelise armastuse andmist ja teiselt tõelise armastuse saamist, on seksuaalsuhted täis hingelist tühjust.