Patu palk

Patuseks peetud kehapiirkonna tervisehäireid on mitmesuguseid. Varem räägituid ma siin üle ei korda.

MENSTRUATSIOONITSÜKLI HÄIRED ja amenorröa ehk menstruatsiooni puudumine üleüldse on nüüdse naissoo kõige sagedamini esinev rist ja viletsus, mis pingestab naiste elu ja tekitab tõsiseid suguelu- ja perekonnaprobleeme. Tsükli korrapärast sõltub ju nii rasestumine kui ka rasestumisest hoidumine, mis nüüdisaegsele naisele on peaaegu eluprobleem. Miks? Sellepärast et mida rohkem naised tõestavad, et nad on tõelised naised, seda rohkem on nad kohustatud sangarlikult seksima.

MENSES ON NAISE PUHASTAJA.

Küllap teate, et ükskõik mille puhtana hoidmiseks on vaja seda korrapäraselt puhastada. Kui naine oskab olla naine, siis ta hoolib endast ja hoolitseb enda eest ise. Ta teab, sest tunneb, et teised ei saa puhastada tema hinge. Oma hinge kergendamiseks on naised aegadest aega palunud igal hommikul ja õhtul abi Jumalalt. Tegelikult on see abi palumine iseendalt ehk armastuselt. Kes on teinud seda kõigest hingest, see on abi ka saanud.

Armastus aitab tunda elu rütme ja nende järgi elada. Rütme on erinevaid. Menstruaal­tsükli korrashoiuks vajalikud rütmid on

- öö ja päeva vaheldumise rütm, mis ütleb, et öö on puhkamiseks ja päev töötamiseks,

- nädala rütm, mis ütleb, et iga seitsmes päev on hingamise päev,

- lunaarkuu rütm, mis ütleb, et naine on iga nelja nädala tagant jälle uus.

Igasugune töökangelase mängimine, vahetustega töö ja öövalved pole naiste jaoks. Need on meeste ja mehelike naiste jaoks. Kui naine laseb mehelikul erialal või mehelikul ametipostil enda liiga mehelikuks teha, siis tal tekivad kindlasti ka tsüklihäired. Meessuguhormoone toodetakse vastavalt magamise rütmile, nais­sugu­hormoone vastavalt öö ja päeva rütmile. Tuletan meelde, et nii mehel kui ka naisel on olemas nii mees- kui ka nais­sugu­hormoonid.

Naise normaalne lunaartsükkel kestab 28 päeva. See on nagu üks suur laine, mis tõuseb ja langeb. Täpselt samuti suureneb-väheneb naiselikkuse hormooni sisaldus naise kehas, põhjustades emaduse-­­ hormooni hulga samasugust kasvamist -kahanemist. Kui naine pole rasestunud, siis tuleb menses ja puhastab liigsed hormoonid kehast välja. Iga menses annab naisele uue võimaluse õitseda ja vilja kanda ehk naisena oma elu harjale tõusta. Kusjuures iga kord, kui naine ei rasestunud, puhastab menses ta keha uuesti, et naine oleks puhas, kui laps tuleb, või et ta oleks emana puhas, kui tema lapsed on juba kõik tulnud.

Naine on lill. Õitsema hakkab lill päikesepaistel. Päikesevalgus on vaimuvalgus. Mees on vaim. Valgus on armastus. Niisiis muutub naine õitsvaks lilleks mehe armastusest. Mees saab armastada naist siis, kui naine armastab. Seega kui naine kannab hoolt iseenda hingepuhtuse eest, siis ta armastab ja siis ta on armastatud. Siis ta kannab vilja nii vaimses kui ka füüsilises mõttes kogu elu jooksul. Isegi kui rohkem lapsi enam vaja pole.

Mida on vaja teha oma hingepuhtuse saavutamiseks? On vaja olla Mina Ise. Kui inimesel ei ole häbi olla see, kes ta on, siis tal ei ole hirmu anda endast seda, mis temas on. Igas inimeses on kõik stressid, mis üldse olemas on. Hirmuta ehk rahulikult inimesest väljudes muutuvad nad armastuseks. Energiate rahulik realiseerimine ei tee inimest ei heaks ega halvaks. Kes julgeb olla tema ise, see läheb looduse rütmidega kaasa ja tema elu on korras. Naiseelu samuti.

Menstruatsioonitsükli häired väljendavad naise puhastumise ebarütmilisust.

1. On tütarlapsi, kelle tsükkel on ebaregulaarne esimesest mensesest alates. See tähendab, et juba nii noorelt on tüdrukul hirm ja häbi olla naisterahvana tema ise, ja näitab, et ta on pärinud selle probleemi juba emalt. Et ta on valinud endale ema sarnasuse printsiibil, siis see tähendab, et oskamatus olla naisena tema ise on tal juba eelmistest eludest pärit. Tsüklihäired on kindel märk, et käesolevas elus on hädavajalik see asi ära õppida. Õppida ise ja õpetada emalegi. Viivitamine tähendab raskemate tervise­hädade teket.

Tütarlapsed teevad seda, aga nüüdisajal kukub see välja tujutsemise, pirtsutamise, hüsteeritsemisena ja tulemus on seetõttu vastupidine vajadusele. Ärritunud ema ei saa oma meeleheites õpetajast aru.

2. On tüdrukuid, kelle tsükkel muutub ebaregulaarseks siis, kui ta hakkab poisse märkama või kui ta armub esimest korda. Meditsiiniliselt vaevalt et keegi seda taipab, sest tavaliselt eitavad tütarlapsed oma armumist nagu surmapattu. Eriti kui armuti pahasse poissi. Mida armutumalt vanemad noorte armastusse suhtuvad, seda kindlam on, et tüdruku tsükkel jääbki ebaregulaarseks. Miks? Sellepärast, et hea olla tahtev tüdruk, kes armus pahasse poissi, ei pea ennast parema poisi vääriliseks. Ta häbeneb oma halba ja ei julge olla tema ise. Vanemad võivad teda kasvõi hommikust õhtuni aina kiita, aga tütar tunneb teisiti.

Vaikiv ja salatsev tütar on samuti vanemate, eriti ema õpetaja.

3. On neide, kelle normaalne tsükkel häirub kohe pärast esimest sugulist vahekorda. Põhjus on sama: suguelu patuks pidama õppinud neiu jaoks on tema tegu häbiasi. Häbi pärast ei osanud ta juba ennegi kuidagi olla, nüüd ei oska hoopiski. Mida ebatäiuslikum oli suguline vahekord, seda rohkem ta ennast süüdistab ja seda halvem tal on. Mis iseendaks olemisest saab siin juttu olla. Korrapärane naiseks olemine ja korrapärane suguelu muutuvad tal korrapäratuks.

Tütre meeleheitehood peaksid panema vanemaid tõsiselt mõtlema. Usalduslikust südamest südamesse jutuajamisest oleks abi kogu eluks.

4. On abielunaisi, kelle tsükkel häirub pärast abiellumist, sest naine ootab mehelt kiidusõnu, aga neid ei tule. Naine teeb kohe järelduse: oh, mina vaene õnnetu, ma pole mingi naine. Normaalsest elust ei tule enam midagi välja. Varem oli tsükli ebakorrapärasus naistele õigustuseks suguelust keelduda. Tänapäeval samuti, aga tänapäeval ajab see mehi palju rohkem raevu, sest mehed teavad, et on olemas rasestumisvastased vahendid. Mida egoistlikum on mees, seda vähem ta teab ja teada tahab, kui kahjulikult võivad hormoontabletid naisele mõjuda. Reklaamitakse ju vaid tablettide positiivset poolt.

Mehel on vaja teada, et naise tujukuse põhjus peitub alati suhtumises mehesse. Õigem on suu puhtaks rääkida, kui vaikimisega tundeid suretada.

AMENORRÖA ehk MENSTRUATSIOONI PUUDUMINE võib olla

· primaarne - suguküpsuse saabumisega pole kaasnenud mensest,

· sekundaarne - menses on jäänud suvalisest hetkest tulemata.

Naisel, kes peab seksi pühaks, käib menses nagu kellavärk. Ta võib teha prostituudi tööd, aga selle koha pealt on tema hing nagu neitsi Maarjal. Tema tsükkel on korras, aga kui menses jääbki ära, siis on see kindel märk, et ta on õnnistatud olukorras.

Amenorröa on meeleheitlik tahtmine tõestada oma süütust ehk puhtust.

Amenorröa on liigse vooruslikkuse haigus. Menstruatsiooni-­­ tsükli häiretega neiul on kindlasti ka munaraku küpsemise ja ovulatsiooni ehk munaraku munasarjast irdumise häired. Kellel ei ole mensest, sellel ei ole ka ovulatsiooni. Kellel menses on, sellel ei tarvitse veel ovulatsiooni olla, aga ovulatsioonist sõltub rasestumine. Ovulatsiooni puudumist esineb sagedamini kui mensese puudumist.

Primaarne amenorröa on esimese menstruatsiooni hilinemine. Sageli on naistel, kelle mensesed tulid alles 16-, 17-, … 20-aastaselt või veelgi hiljem, puudused ka naiselikus välimuses. Samas on väliselt täiesti naiselikke, hästi arenenud sugutunnustega naisi, kellel ei ole kunagi mensest olnudki ja keda ei aita isegi kaasaegne hormoonravi. Millest selline erinevus? Sellest, kelle ees tunneb naine häbi.

Naine, kes tunneb oma naiseks olemise pärast häbi iseenda ees,

surmab oma naiseliku olemuse.

Naine, kes tunneb oma naiseks olemise pärast häbi teiste ees,

surmab oma naiseliku välimuse.

Naine, kes tunneb oma naiseks olemise pärast häbi nii enda kui ka teiste ees,

surmab nii oma naiseliku olemuse kui ka välimuse.

Millest selline mõttelaad alguse saab?

Selle vaimsed juured on eelmistes eludes, maised juured on vanemates. Ema suhtumine naistesse ja tütresse kujundab ruttu tütre suhtumise iseendasse, sest ema tahab ju head. Ema suhtumine meestesse ja isasse kujundab ruttu tütre suhtumise teistesse. Kui ema kuulutab, et tema teab tütrest kõik, siis tütar ongi hakanud iseennast häbenema. Kui isa oskab tasakaalutu naise kõrval iseendaks jääda, siis see on kuldaväärt abi tütrele. Pole ju vaja, et kadedus ja kahjurõõm teaksid, mis ühe naise hinge vaevab.

Kui patu hirmus üleskasvatatud tütarlapse elu eesmärk on oma vooruslikkuse tõestamine, siis tema mensest ei kutsu esile mitte ühegi väega. Mensese puudumine näitab, et naine eitab kaljukindlalt ja surmtõsiselt oma seksuaalset pattu, et ta peab patuks isegi seksi peale mõtlemist ja et ta varjaks oma seksuaalset eksisammu - kui see ka juhtuks - ükskõik mis hinnaga.

Sekundaarne amenorröa ehk mensese suvaline ärajäämine tähendab, et just nüüd on hakanud naine oma vooruslikkust tõestama. See juhtub tavaliselt siis, kui tütre ema suure ehmatusega avastab, et tütar on naiseks sirgumas ja nüüd on vaja tütre vooruslikkuse eest erilist hoolt kandma hakata. Oma vooruslikkust tõestav ema teeb kõik, et tütre mõtted poistest eemale peletada. Selle asemel, et rääkida tütrega nagu naine naisega naiseelu iseärasustest, hakkab ta rääkima, missuguseid hirmsaid haigusi mehed põevad ja naistele annavad. Ema ju mäletab, mis ta enda patuteele viis ja missugune hirm oleks võinud seda takistada. Kui ka sellele vaatamata jäävad tütre silmad ikka noormeeste peal peatuma, siis tekib emal kuri kahtlus. Kahtlused on seda suuremad, mida suuremad on ema enda patumõtted.

Ema kavalus kasvab alatuseks. Kõik ikka jälle hea eesmärgi nimel. Silmakirjalik sõbralikkus paneb paha­aimamatu tütre avameelitsema ja kui ema on tütrest inglit kasvatanud, siis võib tütar kogu elu kahetseda, et tal üldse silmad peas või hing sees on. Tema tahtmine emale tõestada, et ta on süütu, tekitab amenorröa. Mida rohkem nüüd ema tütre pärast muretseb ja tütrel igal pool sabas käib või südame­sõbrannat mängib, seda närvilisem on tütar, kuni närbub lillekeseks, keda keegi kunagi nagunii ei nopi. Menses, mis nagunii kunagi ei tule, peegeldab tütre hingeelu.

Seksuaalsete süütunnete ehk patu kuhjumisest võib amenorröa tekkida ükskõik mis vanuses. Patt paneb inimese kahetsema. Mida rohkem naine kahetseb, seda kiiremini ketrab ta omale ülisuure patu kokku, mis omakorda vallandab tahtmise tõestada oma vooruslikkust. Paljud naised tunnevad ennast patusena, sest elavad mehega kohusetundest, lastes ennast rüvetada nagu prostituuti. Nad süüdistavad meest, et see niisugust alandavat suhet ei lõpeta, suutmata uskuda, et mees ei seksi samamoodi kohusetundest.

Suguelu tõrjuva naise mees muutub armukadedaks, sest tema naiselikust mõttelaadist aru ei saa. Mis süü? Mis patt? Mis rumalat juttu need naised ajavad? Ole nagu oled ja kõik on korras! Naise jaoks tähendab see: ole oma mehe lits ja kõik on korras. Seda mehed tahavad. Muu pole neile tähtis. Naine tahab selle peale veel rohkem tõestada, et ta pole lits. Varane menopaus näitab, kui ruttu on naine oma vooruslikkuse tõestamisega kriisi jõudnud. Nüüd peaks asi justkui korras olema, aga missugune naine tahab kolmekümnendates või neljakümnendates aastates vanamutt olla.

Mida suurem on naise solvatus, seda kaljukindlam on tema tahtmine tõestada oma puhtust ja seda lootusetum on amenorröa ravimine. Menstruatsioonitsükli häire tähendab suguelundite funktsiooni häiret, mis ei tee valu, aga mis on nagu seletamatult raske koorem, millest hetkekski lahti ei saa. See pingestab, väsitab ja teeb närviliseks. Valitse ennast kui hästi tahes, aga vihapahvakud tulevad seda sagedamini, mida pikemalt kestab amenorröa.

Tsüklihäiretega naised on erilised pedandid puhtuse suhtes. Kõikjal nähakse ju iseennast. Seepärast peab kõik olema eriliselt puhas. Ka keha. Aga et keha ei talu liigset füüsilist puhtust, siis ta jääb haigeks. Sagedasem häda on välissuguelundite naha ja sisesuguelundite limaskestade kuivamine, mis peale ebamugavustunde ja sügeluse takistavad ka normaalset suguelu. Kõige raskem liigse välise puhtuse tüsistus on sisemise mustuse haigus - vähktõbi.

Patu hirmus elav naine on ettearvamatu. Ta näeb pattu kõikjal. Kui naine tunneb ennast patusena lapse ees, kelle ta sünnitas raskel ja ebasobival ajal, või et ta üleüldse sünnitas, siis tekib sünnitusjärgne amenorröa. Hirm seda pattu uuesti korrata peletab ta mehest eemale ja süütunne lapse ees paneb ta lapsesse klammerduma. Kui mees naisega arvestab, siis tekib naisel süütunne mehe ees, mis vähendab rinnapiima ja teeb lapsele halba. Selline naine ei oska ennast mehe ja lapse vahel jagada. Ta ei oska olla korraga naine ja ema, sest ta tahab olla hea naine ja hea ema. Võidab tahtmine olla hea ema, sest laps oma abituses vajab teda rohkem kui mees.

Kõige kiiremad muutused tekivad naises sünnituse ajal ja vahetult pärast sünnitust. Seetõttu on äsja sünnitanud naisega lihtne manipuleerida. Ta on lähedaste vahel nagu neitsi Maarja, keda kõik õpetavad, keda kõik püüavad muuta, keda kõik tahavad omale saada. Ta peab olema ingel ja kui ei ole, siis on nagu vaene patune. Sünnitusjärgsed eritised tunduvad talle räpased ja mensesest ei tahaks mõeldagi. Mida halvustavamalt naine oma mensesesse suhtub, seda tülikam see on. Tuleb ikka kõige ebameeldivamal ajal, kuni lakkab üldse tulemast.

Teine äärmus on vererohked mensesed. See on nende naiste probleem, kes ei salli võltsvagatsemist, vooruslikkuse mängimist. Naine, kes arvab tões ja meeles, et olgu suguelu patt, kui seda patuks peetakse, aga ärgu ükski lits inglit mängigu, tekitab omale vererohked mensesed. Tahtmine saada lahti igasugusest ebanormaalsusest, mis naiseeluga kaasas käib, tekitab vererohke mensese. Selline naine ei räägi musta valgeks ega tõesta, et see on valge. Ta teeb musta valgeks. Seega nii vähene vereeritus kui ka rohke vereeritus on naise hingelise räpasuse tulemus.

Emaka vereerituse vähesust või lakkamist põhjustavad stressid Emaka vereerituse rohkust ja verejookse põhjustavad stressid
Vähesus - häbi inimeste häbiväärsete tegude ehk pattude pärast ja suur häbi olla ise patune. Rohkus - tahtmine tõestada, et ma pole süüdi, patune.
Amenorröa - meeleheitlik tahtmine tõestada, et ma olen süütu, puhas, vooruslik. Verejooks - meeleheitlik tahtmine saada süüst ja patust lahti. Mida ägedam on tahtmine, seda ägedam on verejooks.

Emaka verejooks tähendab, et emadus tahaks emaks olemise takistajatele ägedalt kätte maksta. Pole tähtis, kas emaka verejooks tekib mitterasedal, rasedal või äsja sünnitanud naisel, see tähendab ikka, et naine kui ema on sügavalt solvatud. Kui rase naine satub olukorda, mille tõttu tal pole võimalik rasedust kanda, aga naine hakkab meeleheitlikult oma raseduse eest võitlema, tõestamaks, et tal on see õigus, siis võib tal tekkida emaka verejooks ja rasedus võib katkeda. Kui sünnitavale naisele öeldakse midagi alandavat, solvavat hetkel, mil ta on sünnitustegevuse käigus veel võimeline mõtlema, siis võib tal tekkida sünnitusaegne verejooks, mis seab ohtu tema enda ja tema lapse tervise või elu. Kui sünnitustegevus on väga aktiivne, siis ei lähe öeldu naisele südamesse ja patoloogiat ei teki. Vahetult pärast lapse sündi öeldud kohatus ema või lapse aadressil võib vallandada naisel emaka sünnitusjärgse verejooksu. See on ohtlik ema tervisele ja elule.

Nimetatud juhtudel võib emaka verejooks tekkida ka siis, kui antud olukorras keegi midagi ei ütle. Ka varemöeldud solvang toimib samamoodi, kui see naisele meenub. Raseduse ja sünnituse normaalse kulu tagamiseks oleks naisel vaja hoolikalt oma häid tahtmisi vabastada, sest rase naine on hell kui herilaserakk.

Menses on loomulik ja vajalik, et vabastada naise alateadlikku kättemaksuhimu, mis tekib sellest, et naine ei saa oma soorolli vajadusele vastavalt realiseerida. Armastus loob, kättemaks hävitab. Kui inimesed oskaksid olla inimesed, siis mahuks meid maamunale mitu korda rohkem kui praegu, keegi ei jääks nälga ja paljud vaimolendid, kes praegu kehade vähesuse tõttu taassündida ei saa, saaksid tulla arenema. Sellega areneks kogu olemasolev inimkond kiiremini.

Kui naisel on menstruatsiooni- või menstruatsiooni­tsükli häired, siis tal on kindlasti probleemid ka rindadega. Naise rinnad on kõige tundlikumad elundid naise kehas, mis reageerivad nii heale kui ka halvale momentaalselt. Naine väljendub rindade kaudu. Ega muidu ei pöörataks kõige suuremat tähelepanu naise rindadele. Ega muidu ei püütaks oma olemuslikke puudujääke varjata rindade kunstliku ümbertegemisega. Mehed, kes püüavad selliste rindade omamisega oma surnud tundeid üles äratada, saavad seepärast palju petta. Naise naiselik rind ei vabasta mehe usaldamatust naiste vastu, ei vallanda mehe armastust. Ta vallandab kire, mida ekslikult peetakse armastuseks isegi pikka aega abielus olles.

Naiselik ilus rind annab mehele võimaluse ennast uuesti mees­inimesena leida. Alaväärsus­kompleksiga mehed tõestavad sellist rinda omades, et nad on paremad mehed, kui nad on.

Suure ilusa rinna ihalus naiste hulgas on mõistetav, sest selline rind tõestab naisele, et ta on naisena midagi väärt. Niikaua kuni naine on suutnud ennast ära petta, maha rahustada, tema rinnad ei haigestu, aga nad on tundetud. Emotsioonide ülespiitsutamiseks kasutatavate trikkide ja vahendite abil saab sedagi puudust varjata, ent mida kauem enesepettus kestab, seda kallimalt peab selle eest ükskord maksma. Operatsioonide käigus läbilõigatud energiakanalid ja närvid tekitavad ju tundetust. Armkude iseenesest on tundetu ka siis, kui ta on kosmeetiliselt nähtamatu.

Normaalne tundlikkus on tundeerksus. Tundetud naised eksponeerivad oma tundetuid rindu. Tundeerk naine seda ei tee. Tema tunneb ära, kellele oma olemus avada, kellele anda oma armastust, nii et ise haiget ei saaks. Inimesi, kes ei ole tõeliseks armastuseks valmis, on ju palju. Armastamine paneb armastuse liikuma. Armastus ei jää rindadesse seisma, ei muutu vihaks ja ei tee rindasid haigeks. Terved rinnad räägivad, et naine ei karda ja ei häbene armastada meest. Kui mees on samamoodi avali hingega, siis ta võtab naise antu vastu ja ei häbene oma mehelikku armastust vastu anda. Tema rinnad on samuti terved.

Vaimselt ja füüsiliselt tasakaalukaid inimesi on vähe, seetõttu on ka täiuslikke armastus­suhteid vähe. Enamik inimkonnast alles õpib seda. Kes tunnistab loodus­seadusi, see õpib kergema vaevaga ja väiksemate kannatustega. Loodus­seadused ütlevad: "Igaühe individuaalne elu algab iseendast. Pole vaja oodata armulikkust teiselt. Armasta ise, siis hakkab armastama ka teine. Ära kiirusta, siis jõuad selle ära oodata."

Ei kiirusta see, kes ei karda. Kes ei karda vaimselt, see ei karda ka füüsiliselt. Häbi armastada teeb rinnad haigeks nii naistel kui ka meestel. Et naistel on suurem häbi, siis sagedamini naistel.

Kui naine tahab meest armastada, siis ta ei saa seda. Tahtmine kasvatab tahtmist. Mida vähem ta saab, seda rohkem ta tahab ja kõik ta realiseerimata tahtmised kogunevad rinda vastavaks haiguseks. Hea naise armastust segavad mehe puudused. Naised mõtlevad, et kui mees oleks selline, kui naine tahab, siis võiks teda armastada kui pühade­muna. Naine, kes on suutnud mehe endale meele­päraseks teha, räägib teist juttu. Sellist meest ei saa üldse armastada, sest see pole mees, see on naine. Heal juhul võib teda armastada nagu last või venda.

Sellise kogemusega naine eelistab halba meest, aga iga kord, kui mehe halb ilmsiks tuleb, paneb naine oma armastuse lukku. Mees muutub sellest veel halvemaks. Mehe kõik sigadused kangelaslikult välja kannatanud naine saab endale rinnavähi nagu ordeni rinda. See on sangari tasu. Selliste kangelaslike naiste arv kasvab kogu maailmas kiiresti, et maailma naised hakkaksid mõtlema ja saaksid aru, et naiste naiseks olemisega on midagi väga korrast ära. Kui naine saab aru, et mehe armastamine on naise püha vajadus, siis ta ei anna vastu­tule-­ likkusest või kohustusest oma keha mehele kasutada. Ta ei tee pattu. Ta ei tõmbagi sellist meest ligi, kes naisi kui ära­kasutatavaid hoorasid vaatab. Ta tõmbab ligi mehi, kes otsivad naises neitsi Maarjat.

Ise muutudes loovad naised vaiminimest. Ka mees on vaiminimene.

Enamik korralikke naisi tahaks ennast mehele pakkuda, aga ei julge, häbenevad. Nagu kiuste tõmbavad nad ligi passiivseid, madala potentsiga tundetuid mehi, kes pole tuimaks loodud, vaid kes on tuimaks tehtud. Andmata armastus jääb naise rinda ja mida kauem selline olukord kestab, seda kindlam on, et rind haigestub. Kui naine kardab, et mees peab teda litsiks, kellel on ülisuured seksuaalsed tahtmised, siis naise rinnad hakkavad pakitsema. Kurbusest ja pettumustest lisanduvad tursed. Nii naistel kui ka meestel oleks vaja teada, et ühe perekonnaliikme tervis on kogu pere tervis. See on väärtus. Kui väärtuse otsene omanik ei oska oma väärtust hoida, siis võiks teine teda aidata. Õnn oleks ju mõlema­poolne. Kui naine on rumal, siis mees võiks olla targem.

Kui süütunnete pärast ennast halvaks pidav naine tahab mehele äärmuslikult hea olla - emalikult hea, et mees teda armastama hakkaks - , siis tal tekib rinda ternespiim. Meditsiiniliselt nimetatakse seda galaktorröaks. Galaktorröa tekib ka siis, kui mehe seksuaalne passiivsus viib voorusliku naise seksuaalse aktiivsuse nii kriisi, et naine otsustab minna võõrast meest õnnelikuks tegema. Kui ta ainult lubab, siis ta käib aastaid nagu titemamma, rinnahoidjad piimatilkadest plekitud, ja kurvastab, sest kellele sa ennast sellisena pakud. Kui naine oma lubaduse täidab, siis galaktorröad ei teki. Tekib hoopis hunnik süütundeid ja palju mõtteid, millele võibolla mõelda kogu elu.

Rinnapiima liigne eritus sünnituse järgselt tähendab, et naisel on kõige kiuste tahtmine tõestada, et ta on parem ema kui arvatakse.

Naised, kes lähevad võõra mehe juurde, et kontrollida oma kõlbulikkust, reageerivad erinevalt. Ühed taastavad sellega oma eneseväärikuse ja elavad oma mehega õnnelikumalt kui varem. Nad kontrollisid ennast, oma tundeid ja tegid järelduse iseendas, kõnelemata sellest mitte ühelegi teisele. Arukas naine (ka arukas mees) kontrollib niimoodi iseennast. Ta ei kahetse juhtunut ega kasvata kahetsemisega oma süütundeid.

Naised, kes lähevad võõra mehega, et oma mehele kätte maksta, käituvad risti vastupidi. Nad tahavad oma võidurõõmu ilmtingimata kellegagi jagada. Elukogenud inimestena nad küll teavad, et parimale sõbrannale rääkimine on maailmale kuulutamine, aga räägivad ikkagi. Võidurõõm, mis enda sisse ära ei mahu, sunnib takka. See kõik on nagu iseendale topelt­karistuse määramine, sest süütunded ja patuseks olemise tunne tulid ju nagunii. Lõpp­kokku­võttes polnud rõõmu võõra mehega ega tule õnne oma mehega. Inimene ei ole kogemusest õppinud.

Enamik abielunaisi kurdab oma rasket elu. Kartjad jäävad vallaliseks ja kui on vähegi võimalust, kiitlevad: "Minul ei ole mehega probleeme." Kuidas ei ole, kui kurvastatakse: "Miks mind keegi ei taha! Kas mina olen teistest halvem!" Naine võib olla rahul sellega, et tal ei ole halba meest: isa, venda või lahutatud meest, aga ta ei ole rahul meheta olemisega. Ta on ju kõigest naine, kes tahab ka füüsilisel tasandil täiuslik olla. Vooruslikkuse tõestamise tahe võib naise meeled niivõrd nüristada, et ta ei pane oma patustele rindadele kättki külge, enne kui need meest tahtmast ei lakka. Vähk, mis sellise suhtumise varjus areneb, annab ennast tunda siis, kui on juba hilja.

Endale oma voorust tõestavad abielunaised on selle poolest paremas olukorras. Armastavale mehele ei jää väikseimgi muutus naise rinnas tundmata. Mees võib olla kuitahes ükskõikne, aga kui ta vähegi naisega kehaliselt kontakteerub, siis ta tunneb. Iseendale oma vooruslikkust tõestavate abielunaiste probleem on see, et nad peletavad mehe eemale. Kirg ja vooruslikkus võivad naises teineteisega võidelda, nii et naine väriseb vihast, kurbusest, enese­haletsusest, raevust. Ta elab nagu elektriväljas. Kui vooruslikkus jääb võitjaks, siis süüdistab naine meest, et ta üles ei ärka, naist kaissu ei haara ja temaga kõiki maailma ime­vigureid ei tee, mida naine ootab. Kui mees seda taipab, siis on mõlema probleemid lahenenud. Kahjuks head mehed ei taipa. Nad ootavad aktiivsust naiselt.

 

Kõikide haiguste tekkimise põhimõtted on samad.
Ei ole erand ka rinnahaigused.

Pidage meeles: HINGELINE TUNNE
MÄÄRAB TERVISE.

Te võite tunda ja teada, et Te keha on terve, sest olete
lasknud meditsiiniliselt kontrollida, aga see ei tähenda,
et järgmisel hetkel ei vallanduks haigus. Hingeline meeleheide stressidest, mida Te tunnete, vallandab nende stresside materialiseerumise füüsiliseks haiguseks.
Meeleheite raskusest ja ägedusest sõltub
Teie haiguse raskus ja ägedus.

Seni kuni Teil õnnestub oma emotsioone alla suruda,
tundeid suretada ehk oma apaatiat kasvatada,
võite arvata, et olete terve. Tegelikult jääte aina
haigemaks vaimselt. Kõige hullema vältimiseks tuleb meeleheide, mis paneb kõik materiaalselt paika.

Kas olete juba füüsiliselt haige või veel mitte,
andke endast vabaks oma vaoshoitud, tähtsusetuks
peetud, allasurutud emotsioone. Pidage normaalseks
seda emotsioonide laviini, mis järgneb, kui olete otsa
lahti teinud. Tänage Jumalat, et Te veel tunnete seda.
Tehke oma hinge vangikongi uksed lahti ja laske sel
laviinil välja voolata. Tundke, kuidas hingel hakkab
kergem. Suhelge oma kehaga ja tehke järeldusi.
Ärge oodake imesid. Teadvustage endale, et tahke
keha tiheduse vaimne vabastamine ei ole lapsemäng.

Patu vabastamine on selle pinnase vabastamine,
millel kasvab haigus.

Ärge eitage pattu. Teadvustage, et pattu küll ei ole, aga Teie olete ta siiski omale välja mõelnud. See juhtus juba aastatuhandeid tagasi ja siiamaani kasvatate seda. Seega Teil on, mida vabastada.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.