Keelatud vooruslikele

Võibolla olete kuulnud, kuidas primitiivsete dogmade võimu all elavad rahvad veel tänapäevalgi tütarlapsi ümber lõikavad, et teha suguelu elamine naisele võimalikult ebameeldivaks, piinarikkaks. Seda teevad naised, kes ise on sama asja pärast kannatanud. Seda peavad heaks mehed, kes jäävad sellepärast naiste armastusest ilma. Sest kuidas suudab naine armastada meest hetkel, mil mees talle haiget teeb? Ebainimlikul mehel on sellest ükskõik. Talle on peamine teada, et keegi teine seda naist ei kasuta. Niisugused traditsioonid näitavad, mida teevad dogmad ja kui suures sõltuvuses on inimene dogmadest ehk hirmust.

Enda seksima sundimine on nagu iseenda vägistamine, et teine mind vägistada saaks. Kohuse­tundlik seks on sisuliselt seksuaal­vägivald, mis provotseerib seksuaal­vägivalda. Seksuaal­vägivalla all kannatavad naised ei aimagi, et nad ise seda provotseerivad. Naise tuim kohusetundlikkus alandab ja ärritab ka kõige armastavamat meest, sest mehed on armastuses tundlikumad kui naised ja neid ei saa, erinevalt naistest, vastupidist tõestavate sõnadega petta.

Enesele märkamatult muutub mees kiirustavaks asja äraajajaks. Kiirustamine solvab naist. Tema ootab õrna hellitlevat suhtlemist. Mees tunneb oma abitust. Ta ei oska olukorda lahendada ja see ajab ta raevu. Ta võib oma raevu nii alla suruda, et see kunagi ilmsiks ei tule, aga tema liigutused muutuvad jõuliselt nurgeliseks ja teevad naisele haiget. Kui naise kohusetundlikkus ka siis kõik välja kannatab ja juttu üles ei võta, siis areneb välja tuim hoolimatus, millega harjutaksegi.

Kui ühel osapoolel sellisest alandavast elust kõrini saab, siis tekib tal klamüdioos - suguelundite põletik, mida diagnoositakse aina sagedamini. Meditsiiniliselt on see sugunakkus. Teate küll, mis Te oma abikaasast mõtlete, kui Teil niisugune haigus diagnoositakse. Te ei usu ilmaski, et ta pole paha peal käinud. Aga kui temal seda pisikut ei leita, siis on tragöödia käes: Te ei suuda teda mingil juhul oma süütuses veenda, isegi kui Te ingel oleksite. Klamüdioosil on seksuaalse vägivalla energia.

Dogma ütleb, et täiuslik naine on vooruslik. Selline arusaam on kestnud juba nii kaua, et kui me selles elus esimest korda sõna "vooruslik" kuulsime, siis teadsime küsimatagi, mis see on. Kes siiski küsib, teeb seda justkui kiusu pärast, et vastaja proovile panna. Väga suur osa valgest inimkonnast protestib vooruslikuks olemise vastu. See on nende ainukene võimalus edasi elada. Nende vooruslikkuse mõõt on täis. Nad on olnud liiga kaua ja võibolla ka liiga palju vooruslikud, nii et nüüd on nad meelsamini kõlvatud.

On veel üks probleem, millest enamik vooruslikke naisi pole mitte kunagi kellelegi julgenud rääkida. See on orgasmi - ülima sugulise naudingu - puudumine. Kuidas naised mehe eest oma puudujääki varjavad ja kuidas vastupidist tõestada püüavad, see on igaühe oma saladus. Vooruslikkuse ehk neitsiliku puhtuse vastu pole ühelgi naisel midagi. Aga kui lasta naisel valida eluaegse vooruslikkuse või taevaliku seksuaalse õndsuse vahel, siis valitakse pikemalt mõtlemata ehk tunnete ajel viimane, see tähendab orgasm.



NÄIDE ELUST.

Patu tundma õppimiseks andis elu mulle suurepärase õpetaja. See oli 41-aastane naine, kellel polnud elus ühtegi korda mensest olnud. Aastaid oli püütud teda ravida, aga tulemusteta. Minul oli temaga lihtne. Ta oli raamatute abil eeltöö nii hästi ära teinud, et minul polnud vaja muud teha, kui vaadata, mida primaarne amenorröa tähendab. Vaatasin ja ütlesin: "See tähendab tahtmist tõestada, et ma olen puhas, vooruslik." Naine vastas kohe: "Seda olen ma teinud kogu elu." Ma ei mäleta, et oleksin temaga millestki veel pikemalt rääkinud, sest selle stressi vabaks andmine oli niigi mahukas kodune töö.

Ta tuli tagasi kuue kuu pärast. Mäletasin teda kui vaikset, tagasihoidlikku, intelligentset ja üsna ilusa välimusega naist, aga kelle jume oli kahvatu ja pilk ilmetu. Nüüd, vastupidi, torkas kohe silma tema jumekus ja silmade puhas sina. Kui ta ütles, et tal on juba kolm mensest olnud, kõik täpselt 28 päeva tagant, siis oli mulle silmaga nähtavalt selge, missugust hävitustööd teeb naise välimusega amenorröa ja missugust imet teeb menses.

Naine istus minu vastas. Ta põsed õhetasid kaunilt, aga silmad olid maha löödud ja ta ise kuidagi imelikult elevil. Järsku tõstis ta pilgu, tegi peaga liigutuse, justkui segavaid mõtteid peast heites, ja ütles veidi aralt, aga otsustavalt: "Noh, kui need asjad on nüüd nii, siis ma tahaksin …" Veel enne kui ta lõpetada jõudis, käis minust elektrisähvakuna läbi mõte: "Püha Jumal, nüüd ta tahab last saada. Kust ma võtan?" Aga naine lõpetas rahulikult: "…teada, mis see orgasm on?"

Olin sõnatu. Ta oli olnud abielus 20 aastat. Mees oli juba enne abiellumist teadnud, et selle naisega ta lapsi ei saa, ja ometi abiellunud temaga, sest mees armastas naist. Naine armastas meest samuti. Nende täiuslikku ühekssaamist takistasid ainult mõned väga suured stressid. Väikeste stresside prügimäge ei olnud nad omale tekitanud, sest andsid endale aru, mida võib ja mida pole tarvis. Nad oskasid olukorda arvestada. Perekonnaelu oli neil korras. Tore ja terve kasulapski juba täiskasvanu.

Vaatasin, mida tähendab orgasmitus, ja nägin: see on tahtmine tõestada, et ma ei ole lits. Otse selle stressi väljaütlemist oleks nii intelligentsel naisel ehk raske taluda olnud, aga mõtlesin: kui stress ennast nii näitab, siis tema teab paremini, kuidas vaja. Ütlesin. Naine naeratas ja vastas rahulikult: "See on olnud minu elu eesmärk." Tundus, et see stress on talle nii igapäevane, et midagi rohkem seletada pole vajagi. Ta tabas juttu poolelt sõnalt.

Möödus aasta. Ühel päeval istus ta jälle minu vastas ja rääkis: "Mul on olnud 12 menstruatsiooni, kõik täpselt 28 päeva tagant. Aga nüüd, juba üle kolme kuu, pole jälle." Vaatasin tema nais­suguorga-­ neid ja nägin: ta on suuresti rase. Arsti mõistus ütles: pole võimalik. Vaatasin uuesti: no-on-noh! Küsisin naise käest: "Kas Te ei arva, et Te olete rase?" Naine vaatas mulle jahmudes otsa, julgemata öelda ei "jah" ega "ei". Ta kartis ära sõnada.

Günekoloogiline läbivaatus kinnitas, et ta oli tõepoolest neljandat kuud rase. Küsisin, et kas ta tõesti polnud tundnud mingit enesetunde muutust? Ja siis ta rääkis, kuidas mees, kes kunagi naise hella teemat ei puudutanud, oli ühel päeval koju tulles justkui möödaminnes küsinud: "Mis sa arvad, äkki tuleb meile ka kunagi üks laps?" Pärast seda oligi menses ära jäänud. Naine oli aimanud, et mees tundis lapse tuleku ära, aga ta ise ei julgenud oma õnne uskuda.

Mis edasi juhtus, seda võite aimata. Enne naistenõuandlasse minekut andis naine vabaks kõik­võimalikke hirme, millega meditsiin võis teda mõjutada, aga ootamatusi tuli ikka. Arstid oskavad ju karta. Lapse tulekuks tehtud eeltöö oli siiski nii tõhus, et ei emal ega lapsel polnud midagi viga. Kõiki asjaolusid arvesse võttes tegime valiku keisrilõike kasuks. Valiku tegemisel oli sõnaõigus kõikidel asjaosalistel: lapsel, emal, isal ja minul. Selles peres on laps Inimene.

Nii sai võimatu võimalikuks.

Kui palju kasvas kõigi asjaosaliste usk iseenesesse, see on veel eraldi jutt.

__________________________________________



NÄIDE ELUST.

Kolmekümnendates aastates naine tuli vastuvõtule orgasmituse probleemiga. Ta polnud ennast kunagi naisena tundnud ja nüüd ütles seda talle ka mees. Kui mehel poleks enne teda teiste naistega seksuaalseid kogemusi olnud, siis poleks mees osanud seda öelda. Siis oleks kõik läinud veel hullemaks.

Vaatasin selle naise probleemi ja ütlesin talle: "Andke andeks, aga ma olen sunnitud Teie probleemi väljendama nii, nagu ta Teie sees on. Tema teab paremini, kuidas vaja on. Teie orgasmituse põhjuseks on Teie tahtmine tõestada, et te ei ole lits."

Naine vastas momentaalselt täiesti rahulikult: "Muidugi. See on minu elu eesmärk." Olin jahmunud, aga et mul oli juba eelnevalt samalaadne kogemus olnud, siis taipasin küsida: "Kas Te mäletate, missugusest sündmusest niisugune tahtmine alguse sai?" See pidi olema mingi kohutav hingeline trauma.

Naine tõstis silmad ja tema pilk oleks justkui öelnud: "Kuidas saab sellist asja unustada?" Kui ta oli 5-aastane, tuli neile külla üks tädi, kes rääkis temaga nagu ikka lastega räägitakse: "Oi, küll sa oled ilus ja küll sa oled armas!" Muuseas oli ta küsinud, kelleks tüdruk suurena saada tahab? Ema oli siis üsna pahas tujus olles tädikesele lapse eest üle õla visanud: "No kelleks ta ikka saab? Eks tast üks lits tuleb, mis muud."

Pahas tujus emale olid kõik naised litsid ja nüüd tembeldas ta ka oma väikse tütre litsiks. Tüdrukule jäi haav hinge kogu eluks ning kogu elu püüdis ta oma emale tõestada, et ta ei ole lits. Nagu mehega voodisse läks, nii hakkas tõestama.

Ütlesin talle: "Kas Te teate, et Te pole kunagi voodis mehega kahekesi. Te olete alati kolmekesi. Kas Te teate, kes on see kolmas?" Ta vastas rahulikult: "Ema." Nii oli ema tulnud segama tema elu ka kõige intiimsematel hetkedel.

Ema sõna jõud on kõige vägevam jõud ilmas, sest see läheb südamesse. Seepärast peaksid emad enne hästi mõtlema, kui midagi ütlevad. Lastel ei ole esialgu muud võimalust oma südame­haavade parandamiseks, kui ema endast vabaks anda, emale andeks anda. Ja kindlasti ema käest andeks paluda, et on oma eelmisest elust pärit stressidega ema alateadlikult provotseerinud.

__________________________________________

Niisiis: orgasmi teket takistab hirm olla kõlvatu, tahtmine tõestada, et ma ei ole kõlvatu. Hirm tekitab kindlasti süütundeid ja häbi olla kõlvatu. Mida suurem see hirm on, seda rohkem torkab naisele silma teiste kõlvatus ja seda võimatum on tal endal orgasmi jõuda. Mees võib püüda kõigest hingest, aga mida suurem on naise kõlvatuse hirm, seda väiksem on efekt. Juba mõttest, et mees võib vaadata minu käitumist nagu litsi oma, võib tekkida niisugune häbi, et igasugune naiselik olemine kaob. Varem või hiljem ütleb naine: ma ei kõlba sulle. Ta võib öelda seda õnnetuna ja ennast süüdistades, aga mees võtab seda kui süüdistust. Mida suuremad on mehe süütunded, seda kiiremini jõuab konflikt sinnani, et naine ütleb: "Nojah, mina ju ei kõlba sulle. Sina limpsad keelt litside järgi." Omamoodi on tal õigus.

Kui mees lohutab naist, et mis sa nüüd räägid, kõlbad küll!, siis on naine solvunud. Kujuta ette, ma ainult kõlban talle! Hirm, et ma ei kõlba, kasvab kõlbmatuseks. Kõlbmatu protest kõlbmatuks pidamise vastu ongi kõlvatus. See on väljakutse vooruslikkusele, mis enamikus väljendab ennast vooruslikkuse väljanaermisega, aga kui voodis läheb tegudeks, siis on hirm kõlvatu olla jälle platsis ja orgasm jääb jälle tulemata. Mees, kes sellega lepib, elab naisega edasi, aga mees, kes iseenda seksuaalsuse pärast muretseb, läheb teist otsima.

Orgasmiprobleemidega naisele on väljend "kõlbab küll" nagu härjale punane rätik. Pole tähtis kes, kus ja millega seoses seda ütleb. See ärritab, sest naine võtab seda ilmtingimata isiklikult. Iga inimene näeb teistes vaid iseennast ja mida suurem üks probleem on, seda teravamalt ta meeli ärritab. Sellise naise mehel on see väljend nagu kiusu pärast pidevalt keelel. Miks? Sest naine provotseerib meest alateadlikult. Kui naine vabastab endast hirmu olla kõlbmatu, siis hakkab mees rääkima teisiti, näiteks: "Hästi. Olgu nii." või midagi taolist.

Kõlvatuse juured on kõlbmatuses. Kui last on kasvatatud vanemate kõikide tahtmiste järgi siia-sinna tirides ja kõikidele meeldima sundides, siis kasvab temast üks kõlbmatu juurikas, kes on kõlbmatu sellepärast, et ta ei tee enam kellegi meele järgi. Teeb nii, nagu ise tahab. Protest igasuguse hinnangu vastu tekitab uhke üleoleku probleemist. "Olen jah kõlvatu," ütleb oma kõlbmatuse pärast sisemiselt nuttev inimene ja ajab oma nina püsti. Ta võib oma kõlbmatuse nii alla suruda, et on enda meelest liigagi kõlbulik. Tahtmine oma kõlbulikkust tõestada muutub kõlvatuseks.

Ennast kõlbmatuks pidav tütarlaps võib ühel hetkel avastada, et kui temas midagi muud kõlbulikku pole, siis keha ikka kõlbab. Järgmisel hetkel ta juba kauplebki oma kehaga.

Kõlvatutel naistel on pidev seksuaalne nälg. Nad saavad orgasme kõikvõimalikest meelelistest ärritustest, mis vähegi suguelundeid või alasti keha meenutavad. Fallost kui viljakuse sümbolit nähes nad "surevad" vaimustusest. Ükski mees ei jõua sellist naist rahuldada. Korraks sellise naise juures käia on hea, pidevalt koos elada mitte. Neil naistel on ka endal halb, sest kogu nende elu keerleb seksi ümber. Ainukene mõistlik tegu on selliste naiste rakendamine seksbisnessi vankri ette. Las head mehed käivad suurte rahade eest nende halbade naiste juures oma seksuaalsust üles äratamas. Nii tehaksegi. Paraku ei ole see inimlik väljapääs eba­normaalsest olukorrast.

Kõlvatu naise orgasm võib kesta tunde ja rõõmustada paljusid mehi. Mehed vajavad selliseid naisi, et oma seksuaalset eneseväärikust tagasi saada. Kõlvatu naine annab mehele voodis kõik, ja talle endale on see nauding, aga ta saab väga hästi aru, et mehed lähevad kõigele vaatamata tema juurest koju oma halva naise juurde, sest nad armastavad oma naist. Vaatamata halvale. Ja kui nad enam kuidagi oma naisega elada ei suuda, siis kõlvatu juurde nad ka igaveseks ei jää. Miks?

Miks mehed tapavad vahel prostituute, keda nad on äsja kasutanud? Miks on maniakke, kes tapavad ainult prostituute? Prostitutsioon tapab meestes kõige suuremat olemas­olevatest pühadustest - neitsi Maarjat. Olgu see oma naine missugune põrguline tahes, aga kunagi on mees temas oma neitsi Maarjat tundnud ja teda ei lakka mees armastamast. Prostituudis võib kõik olla suurepärane, aga temast neitsi Maarjat leida on tõeline kunst. Senimaani on seda osanud vähesed.

Ennast kõlbmatuks pidaval mehel on erektsiooni ehk suguti kõvastumise häired. Kas ei kõvastu alguses või läheb enne lõppu liiga vara lõdvaks. See tähendab, et hirm alustada ja hirm lõpetada on muutunud lootusetuseks mehe moodi alustada ja lõpetada. Kuhu selline mees kõlbab? Mitte kuhugi. Kui mõni kõlbmatu mees tahab midagi head, mis siis öeldakse? "Vaata häbitut, vaata kõlvatut," öeldakse. Niisiis kõik kõlbmatud mõtlevad kõlvatuid mõtteid, kui tahavad midagi head.

Julge mees läheb ja võtab. Kui tema kohta öeldaksegi häbitu, siis on selles tunnustus: see on juba väärt mees! Keegi ei mõtle, kust selline julgus pärit on? See tekib häbist, et teised saavad tema argusest teada. Häbi abil muutub argus julguseks ja hirm olla kõlvatu muutub julguseks olla kõlvatu. Kellel on hirmudest mõõt täis, see on mõnuga kõlvatu ja suguelundite funktsiooni­häireid tal ei ole. Uhkus oma kõlvatuse üle kasvatab erektsiooni kestvust. Tahtmine olla väljakutsuvalt kõlvatu tekitab juba ejakulatsiooni ehk seemnepurske pidurdumist, mistõttu verepais sugutis võib muutuda suguelundite tervisele ohtlikuks.

Kõlvatusest välja kasvanud seksihulluse probleem on tõsine haigus. See on sõltuvus seksist, mis ei lase inimesel pühenduda mitte millelegi peale seksi. Perekonnaelu ja töö muutuvad võimatuks. Ärimaailmas võrdub see enda ja pere hävitamisega. Seksihull on oma sõltuvusseisundi käes võimetu muule mõtlema. Ravi, nagu arvata võite, on võrreldav narkomaania raviga. Arukam on sellesse haigusesse mitte jääda.

Mehe ejakulatsioon ja naise menses on põhimõtteliselt üks ja sama. Seemnepurse on mehe puhastumine mehena. Mida süütum tahab mees olla, seda hullem on olukord tema spermaga.

Spermal on kvantiteet ja kvaliteet ehk rikkus ja väärtus. Pole tähtis, et rikkust oleks palju, tähtis on, et kõik, mis on, oleks väärtuslik. Kui mehel on eelmistest eludest suur patukompleks, siis on talle ka üks seksuaalvahekord patt. Hoidku Jumal, kui see on olnud juhusliku naisega kas enne abiellumist või abielu ajal!

Stress paneb inimese proovile. Patumõtetega peas on raske elada ja kõik, mida see inimene patuks peab, ongi tema jaoks patt. Kui patuenergiat koguneb kriitiliselt palju, tekib patutegu, millega patusus veelgi suureneb. Niisiis on mehel kaks probleemi: 1) kui palju ma seksin ja 2) kui hästi ma seksin.

1. Kui mees tunneb ennast patusena sellepärast, et ta tahab palju seksida, siis tema sperma hulk väheneb. Kui põhjus on naise passiivsuses, siis kompenseerib mees selle kvaliteediga. Poeb kasvõi nahast välja, et naisele rahuldust pakkuda. Vähenenud sperma hulk ei häiri kumbagi. Vastupidist olukorda, kus spermat on liiga palju, kurdetakse sagedamini. Eelneva seksuaal­kogemusega naised on mehe spermarohkusest häiritud (voolab ja määrib pesu).

Mehe ülisuured süütunded, et ta ei jõua, ei saa, ei anna nii palju kui tarvis, paiskavad temast kompensatoorselt välja liiga palju spermat nagu tahtmise tõestada: "Näed ju, ma väänan endast viimase välja." Süütunded teevad mehe närviliseks, kiirustavaks, nurgeliseks oma asja äraajajaks ja iga seksuaal­vahekord suurendab tema pattu veelgi, sest ta ei ole naise jaoks selline, nagu peaks olema. Varem või hiljem halveneb ka sperma kvaliteet.

2. Kui mees tunneb ennast patusena sellepärast, et ta ei oska hästi seksida, siis ta sperma kvaliteet halveneb. Ta võib kõik seksuoloogia-­­ raamatud pähe õppida, aga seksida nii, et ta ise ka rahul oleks, ei õnnestu. Naine võib mehe püüdlikkust mõista ja ta võib meest igatpidi aidata, aga sellest pole olulist kasu. Patukompleks ei lase teoorial praktikasse juurduda. Sperma kvaliteet halveneb selsamal hetkel, kui mehel tekib tahtmine tõestada, et ta on mees. Mida rohkem poissi lapsepõlves halvustati: "Mis mees selline on!", ja mida rohkem sellega poisile haiget tehti, seda kehvem on tema sperma kvaliteet.

Nii nagu poiss sulgub endasse, nii sulgub ka tema sperma endasse. Juba enne puberteedi­iga võis poiss hakata kartma, et tal ei tulegi lapsi. Ta ei tarvitse mäletada, aga pärast iga järjekordset nuhtlemist soovis ta, et tal lapsi ei tuleks, kes peavad samamoodi hirmsasti kannatama. Ta ei mõelnud, et kui tema saab oma laste isaks, siis ta kasvatab oma lapsi teisiti. Ta taandas oma laste kasvatamise neile vanematele, kes teda kasvatasid. Seepärast, kui väike poiss räägib, et temale ei tulegi lapsi, on vaja suhtuda sellesse tõsiselt. Kui probleem ei oleks lapsel südamel, siis ei tuleks see keelele.

See patu palga jutt on inimestes nii juurdunud, et isegi sensitiivid räägivad: "Kes eelmises elus liiga palju pattu on teinud, see peab nüüd kannatama." Kes seda usub, see on juba sellisesse arvamusesse klammerdunud ja see kannatabki. Ja keegi ei saa teda aidata. Teadmisega, et pattu saab lunastada ainult kannatades, on ta võtnud endalt valikuvõimaluse, tekitanud väljapääsmatuse tunde, mis omakorda kujundab kõikvõimalikke väljapääsmatuid olukordi.

Naisel, kes nii mõtleb, ei pääse munarakk munasarjast välja.

Mehel, kes nii mõtleb, ei pääse sperma välja.

Kui need kaks, naine ja mees, kohtuvad, siis ei tule neil lapse tegemisest midagi välja.

Kui Te oma patukompleksi vabamaks annate, siis muutute iseendaks - terveks inimeseks - isegi siis, kui Te eelmises elus ühest voodist tõusite ja teise heitsite, haaremit omasite või prostituut olite. Andes endast vabamaks ka ema ja isa, vabanevad Teist seitsme põlve patud, isegi kui Te ei tea, mis pattu tehti. Keegi ei tee vigu sihilikult. Stresside käes oleme kõik nagu lepalehed tormituules ja kui üks asi kasvõi kannatuste kaudu on selgemaks saanud, siis ei tohiks see enam patt olla. Ainukene patt on andeksandmatus.

Siinkohal on tarvilik meelde tuletada peatükki, kus ma võrdlesin lapse kasvamist ja kasvatamist vilja kasvatamisega põllul. Sama mis juhtub lapsega, keda kasvatatakse, küpsetatakse ja valmistatakse, juhtub ka tema sugurakkudega, sest sugurakud on eriliselt õrnad.

Õnneks on loodus kõike arvesse võtnud: spermatogenees ehk seemnerakkude tekkimine on pidev protsess. See ei tähenda, et kui spermatosoide praegu ei ole, et neid siis edaspidi ei teki. Ei tähenda ka seda, et kui nad on praegu mingil põhjusel muutunud ehituse ja halva liikumisega, et see kõik ei muutuks. Oma seemne kvaliteet on mehe enda teha. Kui naine oma tahtmiste vabaks­andmisega meest aitab, siis on edu kindel. Aga kui mõlemad seda tehes kiirustavad, siis ei tarvitse see õnnestuda.

Spermatosoidi kasvamine, küpsemine, valmimine kestab 70 päeva. Et mees saaks mees olla, on vaja naist, kasvõi unistustes. Aga kui mees tahab naisele hirmsasti meeldida, siis on ta kohe liiga naine ja tema normaalseks spermatogeneesiks vajalikke östrogeene on ka liiga palju. Suhe androgeenidega on tasakaalust väljas ja sperma tootmine pidurdub.

Noore sigitamisvõimetu mehe probleem on sageli selles, et ta on tahtnud oma emale liiga hea laps olla. Kui emal on tahtmine endale ja teistele tõestada, et ta on hea ema, siis ta pakub oma kallile pojale kõikvõimalikku head, märkamata, et pakkumine muutub ülepakkumiseks. Tahtmine kasvatamisega oma lapse elu ideaalseks ehk kvaliteetseks teha on ju üldtuntud. Kui isa lapse kasvatamisse ei sekku, siis ema sunnib aina oma head peale, mõistmata, et see, mis on naisterahvale hea, on meesterahvale halb.

Mida parem on ema, seda suurem on lapse kohustus tõestada, et ta on hea poeg, mis tähendab emale meelepärast ennastohverdavat kasvamist. Kui ema tahab tõestada oma vooruslikkust, siis ta näeb ja halvustab meeste patusust, kasvatades oma poega vooruslikuks. Ainult et selle vooruslikkuse nimi võib olla sigitamisvõimetus ehk steriilsus ehk ülipuhtus. Te võite seda lugedes öelda, et Te olete ema tahtmiste vastu protestinud, aga ikka olete sigitamisvõimetu. Tuletage meelde, et tahan ja ei taha on ühe terviku kaks otsa. Protest tekib siis, kui enam taluda ei suuda. Vabastage endast see poisike, kes ema hea tahtmise käes ükskõik mis vanuses kannatama ja protestima hakkas. Vabastage ka tahtmine oma patte eitada, tahtmine oma vooruslikkust tõestada.

Mehe sigimisvõime uurimisel vaadatakse kõigepealt seda, kas sugurakke on või ei ole. Nende olemasolu sõltub kasvupinnasest, milleks on süütunded. Mida suuremad on süütunded, seda suuremad on süüdistamised, mis kriitilisel piiril seiskavad sugurakkude arenemise. Kui õrnatundeline poiss teab juba ette, et ta peab alati täitma vaid teiste tahtmisi, et ta on nagunii alati kõiges süüdi, et tema katsed olla tema ise kukuvad alati läbi ja et tema mehelik eneseteadvus on täielikus väljapääsmatuses, nii et pole mingit lootust, siis ei ole tema spermas sugurakke. Seda nimetatakse aspermiaks. Meheliku eneseteadvuse väljapääsmatuse vabastamine annab sugurakkude arenemise vabaks.

Azoospermia on liikuvate seemnerakkude puudumine seemnevedelikus. Liikuvuse blokeerib hirm. Seemnerakk liigub nagu kala vees tänu kaelale, mis liigutab saba. Vajaduste järgi elav mees teeb ise oma elu heaks. Mees, kes ise oma elu heaks tahab teha, peab elama naiste tahtmiste järgi. Mida suurem on mehe tahtmine, seda suurem on naiste võimukus ja see paneb iga vähegi mõtleva mehe elu pärast hirmu tundma. Et mitte naiste ees häbisse jääda, püüab mees oma hirmudest üle olla ning muutub kangekaelseks. Kui mehe kangekaelsus muutub jäikuseks ehk oma õiguse ajamiseks, siis tema seemne-­ rakkude kael muutub samasuguseks ja seemnerakk muutub liikumatuks.

Spermatosoidid muutuvad liikuvaks seemnepurske ajal. Seemnepõiekestest eritunud nõre aktiviseerib munanditest erituva sperma. Kui seemnepõiekestest nõret ei eritu, siis spermatosoidid ei liigu. Mida suurem on mehe protest selle vastu, et ta peab ennast naisele, see tähendab naistele, mehena tõestama, nagu ta polekski mees, seda suletumad on tema seemnepõiekesed.

On iseendasse sulgunud mehi, kes tahavad naisele olla, nagu naine tahab, aga endale tahavad nad olla, nagu ise tahavad. Teisiti öeldes tahavad nad olla meelejärgi nii naisele kui ka iseendale. Sellise mõttelaadi puhul seemnerakud küll valmivad, aga ei tule munanditest välja. Hirm, et hakatakse hindama tema mehelikkust, takistab. Hirm tekib ema tahtmisest oma kalli, tubli, targa, ilusa, eeskujuliku jne. pojaga eputada. See teeb pojale häbi. Poiss sulgub ja ei anna endast enam midagi välja. Isegi spermat mitte. Kujutage ette tema häbi, kui arst mikroskoobis spermat uuriks ja selle heaks või halvaks hindaks nagu tõupulli vastava eritise. Protest hindamise vastu võib olla nii suur, et mees ei taha lastki, sest nagunii kõik hakkavad ta last hindama.

Mehe seemnerakkude ehituse ehk kuju muutus tähendab, et mees pole tema ise. Mida rohkem püüab inimene teistele meeldida, seda rohkem võtab ta teiste arvamusi omaks ja seda võõramaks jääb iseendale. Hingeelule mittevastav väline vorm väljendab ennast spermato­soidide vormi muutuses. Sellisel juhul on vaja tegelda oma süütunnetega, sest ainult süütunnete pärast laseb inimene ennast teistel tundmatuseni muuta.

Sageli on muutused spermatosoidi sabas. Saba on järeleveetava mineviku energia. Kõik meheelu rängad mälestused, mida pole andeks antud, kahjustavad spermatosoidi saba. Minevikuvigade karistus-­ väärseks patuks pidamine ja hirm, et need patud ilmsiks tulevad, muudab spermatosoidi saba liikumatuks. Lühidalt öeldes on see patu palga hirm.

Ja veel üks suur viga tehakse ideaalsete poegade kasvatamisel: naisest maalitakse ideaalne pilt ja sunnitakse poissi seda ideaali kummardama. Niisugust neitsi Maarjat igatsedes saab noormees ¹oki iga kord, kui ta puutub kokku lihast ja luust naisega. Ta ei taha sellist naist. Magada ta temaga võib, aga üheks saada mitte. Teadlikult võib ta olukorraga leppida, aga alateadlikult mitte. Alateadvus aga määrab elu. Mida ideaalsem tahab mees olla, seda vähem huvitub ta naistest. Tema seksuaalenergia jääb realiseerimata, aga selle tagajärjeks on kesknärvisüsteemi kõige raskemad haigused.



NÄIDE ELUST.

Vaatasin ühe naistes täielikult pettunud mehe naiseideaali - see oli naise monument. Täiuslik ja ideaalne, aga elutu. Vaatamiseks, aga mitte elamiseks. Nagu selle välja ütlesin, nii valgusid mehe silmad pisaraid täis - olin tabanud kümnesse. Ta oli juba liiga pikka aega naisi ainult vaadanud, aga vajadus elada ehk naisega üheks saada oli täielikult vastuvõetamatu. Sellise ideaali kui stressi vabastamine võimaldab mehel ära tunda naise, kes on tema jaoks loodud, ning ta oskab naise loomulikku head ja halba üheaegselt nähes naises mitte pettuda.

See mees oli tark, tubli ja mis kõik veel, aga ta oli nagu pehme, soe ja mõnus mängukaru, keda kõik tahavad, aga keda keegi tõsiselt ei võta. Tema areng oli peatunud muinas­juttude­maailma tasandil. Kui palju tal kulub aega, et puudujääk tasa teha? Kas tal ongi siis veel aega ennast mehena realiseerida? Selliste asjade peale peaksid mõtlema vanemad.

__________________________________________

Tütarlaste ideaalseks kasvatamine tingib ka vastava ideaalse unistustemehe pildi kujundamise.

NÄIDE ELUST.

Üks 35-aastane naine rääkis, et ta oli pärast vastuvõtul käimist kohutavalt löödud, saades aru, et maailm on hoopis teistsugune, kui tema oli ette kujutanud. Ta oli elanud nagu mingis ideaal­maailmas. Mehed, keda ta ligi tõmbas, olid kaugelt vaadates armastus­väärsed unistusteprintsid, aga kui nad lähemale tulid, siis ütles süda, et ta ei armasta neid. Nad ei olnud meheks kõlbulikud.

Häbi oma tundeid avaldada pani ta suu nii hea kui halva suhtes lukku ja muutis täiesti abituks. Süütunnete vabastamise protsessis selgusid erinevused tema illusoorse elu ja tegeliku elu vahel. Ta meeled kirgastusid. Selgelt, äratuntavalt hakkas ta paremini nägema, kuulma ja haistma.

Kõige üllatavam oli, et ta hakkas ennast naisena tundma. Alguses oli see imelik ja hirmutav, siis oodatav, siis tõene. Naine tundis, et aeg, mis oli tema jaoks seisnud, hakkas nüüd kiirendatud korras liikuma, nii et tal oli võimalik iseenda kasvamist, küpsemist ja naiseks valmimist kõrvalt vaadata. See oli huvitav kogemus. Aga seda polnud võimalik sõnadesse panna.

__________________________________________

Järelikult on armastav inimene terve ja õnnelik. Kes armastab, selle jaoks ei ole seks patt.

Häbiväärse seksi käes kannataja saab omale suguelundite seentõve, mis õpetab inimest: lase vabaks oma kohustuslik suguelu elamine. Seen ilmub sinna, kus surm on jõudnud sinnamaani, et järgmine aste on muld. Seen on vajalik, sest ta teeb lagunenud elusained mullaks. Keha on elusaine tänu hingele. Hing on olemas tänu vaimule. Vaim on armastus. Kui häbiga liialdamine on armastust niipalju surmanud, et koed juba lagunevad, siis ilmub ka seeni liiga palju ja ongi tekkinud seentõbi. Vajalikul hulgal seeni on suguelundites alati. Aga nii palju pattu ja patust tingitud häbi pole inimestel varem olnud. (Kõlvatul ja häbitul on ju pattu ja häbi sees märksa rohkem kui patusel ja häbelikul.) Kuna kvantiteet määrab kvaliteedi, siis vaevabki inimesi uus haigus, mida aastakümneid tagasi veel ei tuntud. See on suguelundite seentõbi, mis võib laieneda kogu kehale.

Seen loob uut, hävitades vana ja kõlbmatut. Ta hävitab oma happelise keskkonnaga suguelundite normaalse bakteriaalse keskkonna, limaskestade pehmuse, elastsuse ja libeduse, mille tõttu limaskestad muutuvad hõõrdumisel kergelt vigastatavaks ja vigastused paranevad väga aeglaselt. Kes saab aru, et haigus viitab tema ekslikule suhtumisele suguellu, selles on juba uus mõte, uus suhtumine. Kas ta on kõigest saanud aru või mitte, see on iseasi, aga mingi uus kvaliteet on sündinud.

Limaskestade liigne happesus väheneb, kui inimene lõpetab hindamise, süüdistamise. Naise tupe liigne happesus surmab spermatosoide täpselt samuti, kui naise süüdistused surmavad meest. Spermatosoidide normaalne elukeskkond on kergelt leeliseline.

Kui kohusetundlik alaväärsuskompleksiga inimene hakkab ennast süüdistama, et ta ei oska seksida, et ta ei ole kirglik, et ta ei köida partneri meeli jne., siis tekib tal suguelunditele ohatis ehk herpes. Iseenda süüdistamisest tekkinud enteroviirus tuleb verest suguelun-­ ditele, et inimesele öelda: "Lase oma süütunded lahti, siis sul pole millegagi ennast süüdistada, hävitada."

Olen kirjutanud, et ei ole nakkushaigusi, on nakkuslik mõttelaad, mis aktiviseerib inimese uinunud olekus mikroobid siis, kui teise inimese samasugust energiat kandev mikroob kehasse siseneb. Võõras mikroob elab mõne tunni või äärmisel juhul mõne päeva ja kõik tema elutegevuse produktid väljuvad eritusorganite kaudu. Ta oli provokaatoriks kehas olevatele mikroobidele, nagu ta peremehe(naise) mõttelaad oli provokaatoriks nn. nakkuse saaja tegutsemisele.

Kunagi tuleb aeg, mil teadus oskab mikroobe märgistada ja tõestab, et haiguse mikroobid katseorganismi kehas ei paljune. Praegu peame veel leppima esialgse versiooniga nakkustest, sest süüdlaste otsimise viha kannatuste karikas on veel ruumi. Seniks on see meie piiratuse mõõdupuu.

Seksuaalprobleemide lahendamiseks on veel üks abivahend, see on taimetoidule üleminek. Lihasööjal inimesel võivad minu jutu peale ihukarvad püsti tõusta või süda täis minna. Ärge pidage seda minu väljamõeldiseks. Liha on viha energia. Viha tasakaalustamiseks vajatakse liha. Liha söömisel suureneb viha energia ja inimene vajab jälle liha. Vihane inimene teeb tahtmatult halba ehk pattu.

Mõistel "lihahimu" on nii otsene kui ka ülekantud tähendus. Liha söömine tähendab tahtmist eitada oma patusust. Liha söömine on alateadlik tahtmine patt olematuks teha. Kes oma pattu vabamaks laseb, selle lihaisu väheneb. Lõpuks võite imestada, kuidas Te üldse kogu elu võisite seda süüa. Meeleparandusega kaasneva taimetoidule ülemineku puhul ei teki mingeid tervisehäireid. Kehvveresus ja muud toitumishäired, mida seostatakse taimetoitlusega, on sundkorras taimetoidule ülemineku tagajärg.

Rahvas naerab, et armastus käib kõhu kaudu. Kui inimesel on normaalne söögiisu, siis tal on normaalne eluisu ja normaalne seksuaalkirg. Söögiisu häired tähendavad ka seksuaalelu häireid. Kellele meeldib normaalne kodune toit, sellele meeldib elada oma abikaasaga voodielu. Kes tahab midagi eriliselt head, kellele maitsevad rafineeritud toiduained või eksootilised viljad, selle maitsetundlikkus on rikutud ja see tahab ka seksi vastavalt oma rikutuse iseärasustele. Alguses võib see kõik olla ütlemata kena, aga varsti on vastavad hädad platsis.

Kidur ja söögilaua taga pidevas ninavingus inimene on seksis samasugune. Paks ja hea isuga inimene on voodis palju andev ja palju nõudev. Niikaua kuni ta on terve. Nagu tal tekib oma välimuse pärast alaväärsuskompleks, nii on haigused platsis ja ta ei julge enam ei anda ega võtta, kuigi just siis oleks seda väga vaja teha. Aktiivne, tõelist naudingut pakkuv voodielu aitaks lisaks hingeelu tasakaalustamisele normaliseerida ka rasvade ainevahetust.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.