Veel parem hea

Kõikide oma emotsioonidega mõjutavad inimesed oma keha keemiat, mis liigub tänu hormoonidele. Hormoonid omakorda liiguvad vastavalt inimese tunnetele, mõtetele, tegudele.

Liikumist on erinevat. Hea ja halva vahelduvas rütmis üles-alla liikumine on ikkagi edasiareng. Kui oskame ette mõelda, siis liigume kiirustamata kiiresti. Kui ei oska ette mõelda, siis on hea, kui oskame kasvõi järeldusi teha. See on küll aeglasem liikumine, aga võimaldab praktika kaudu kontrollida teooriat, mis sündis praktika käigus. Järgmisel korral osatakse juba ette mõelda. Tagantjärele tarkus paneb inimest õhkama: "Kuidas ma küll nii rumal olin?" Hea, kui sellest saab rääkida minevikus, sest eile olime me kõik rumalamad kui täna, mil oleme enda jaoks võibolla täiesti uue maailma avastanud. Suhtumisest oma teadmistesse sõltub, kas teadmised on tarkus või arukus.

Mina jõudsin nais- ja mees­sugu­hormoonide energeetilise tähenduse äratundmiseni juba paar aastat tagasi täiesti juhuslikult, aga kaks otsa said kokku hiljuti, kui tegelesin vaimsete tahtmistega ja avastasin, et hormoonidel on keha keemiale liikumapanev toime.

Juhuseid küll ei ole, aga juhtumisi kutsuti mind ühele meditsiinilisele sümpoosiumile, kus tutvustati rasestumisvastaseid vahendeid, millega kõik praktiseerivad günekoloogid niigi tuttavad on. Kui olin pool tundi kuulanud, siis küsisin endalt: "Milleks ma siia tulin?" Mul polnud vaja kuulata ülistuslaulu hormoontablettidele, mida kogu maailma kiidab. Olin lootnud kuulda hormoonide toime teaduslikku seletust, poolt- ja vastuargumente nende tarvitamise kohta, aga pidin kuulama reklaami.

Üks väga enesekindel välislektor propageeris noortele kaunitaridele mõeldud 3-4-kuust kuuri kombineeritud preparaatidega, tänu millele mensest üldse ei tule ja mis võimaldaks seetõttu korraldada pika ja ülimalt muretu suvepuhkuse. Olen igati naiste turvaseksi poolt, aga selline reklaam vapustas. Tule Jumal appi! Kui günekoloog räägib sellist juttu, siis on asi tõesti halvasti.

Et kõik olemasolev on vajalik, siis küsisin endalt korduvalt: "Miks ma siia tulin?" Tekkis mõte vaadata, missugune on suguhormoonide energia. Varem ma polnud sellisele mõttele tulnud. Mõeldud, tehtud.

Lektor soovitas noortele plikadele (kes mitte mingil juhul sünnitada ei tohi) gestageene (progesterooni) sisaldavaid tablette anda. Vaatasin: progesteroonil on emaduse energia. Ütlesin endale, et selles pole midagi üllatavat. Günekoloogina ma ju tean, et progesteroon on raseduse hormoon, mille sisaldus peabki raseduse ajal organismis kõrge olema. Kui teda on vähem kui tarvis, siis võib rasedus katkeda. Raseduse katkemise ohu puhul saab naine ilmtingimata progesteroonravi.

On loogiline, et kui ema on ema, siis tal on progesterooni niipalju, kui ta hetkel vajab. Noorel tüdrukul, kes alles areneb naiseks, on seda kindlasti vähem. Aga kui see tüdruk piinleb armastuse puuduses ja tahab väga-väga, et keegi teda siiralt armastaks, siis ta ei teagi, et kõige puhtam armastus on lapse armastus. Nii ta siis tahabki last tegelikult last tahtmata ja tema keha hormoonid annavad talle selle võimaluse.

Mis juhtub, kui anda sellisele tüdrukule rasestumisvastase vahendina preparaati, mis suurendab tema emaduse energiat? Tema vaimne, hingeline, füüsiline ja sotsiaalne ebaküpsus satuvad konflikti tema tunnete ja tahtega, mida mõjutab ümbritsev keskkond. Kes võidab? Kes kaotab? Kaotab emadus, sest realiseerimata liigne emadus on liigne hea, mis on halb. See tüdruk hakkab vihkama ema ja emadust üldse. Tema suhted emaga võivad olla väliselt armastus­väärsed, aga tema allasurutud pettumused ja kibestumine kumuleeruvad (kuhjuvad, ladestuvad) vihkamiseks. See ei väljendu niikaua, kuni keegi teda ei ärrita. Oma lapsed, kui need kunagi siiski tulevad, vihastavad teda kindlasti. Selle tulemusena hakkab ta pidama ennast halvaks emaks, kes iga kord, kui ta laste peale vihastab, süüdistab ennast ja lühendab sellega oma elupäevi.

Mida kauem sööb üks suguliselt ja sotsiaalselt ebaküps tütarlaps gestageene, seda suuremas ohus on tema emaks olemine. Mida rohkem on selliseid tüdrukuid, seda suurem on naissoo kriis maa peal. Mida teha, et halb ei muutuks veel halvemaks?

Tuleb muuta oma suhtumist lastesse.

Suhtumine lastesse pendeldab kahe äärmusliku liialduse vahel. Ühed emad on lastest ülimas vaimustuses, rääkides pidevalt, et kui neil oleks omal ajal olnud võimalik kari lapsi soetada, siis küll nad oleksid õnnelikud. Laps, kes ema juttu puhta kullana võtab, annab emale paha­aimamatult võimaluse õnnelikuks saada. Kui ta on tütar, siis ta tuleb ühel päeval rõõmsana koju ja teatab: "Varsti sünnib teile tita." Kui ta on poeg, siis ta tuleb teismelise pruudiga koju ja kuulutab: "Varsti saate beebi, kellega hommikust õhtuni mängida." Vanemate naiivsus ehk lapsik lootus, et lapsed saavad ise aru, mida võib ja mida ei tohi, vormib sel moel laste naiivsust.

Vaimustusele vastupidine suhtumine on eitamine. Lapsi häbiasjaks pidavad vanemad kas hävitavad tütre emaduse igaveseks või läheb tütar ja teeb lapse kiusu pärast. Tema ego teab, et häbist ühiskondliku arvamuse ees ei kihuta vanemad teda koos lapsega tänavale. Kumbki pool ei märka, kuidas lapselapsest saab perekondliku võimuvõitluse relv. Sellist olukorda võib kohata igal sammul, sest enamik häid vanemaid, kes soovivad oma lastele head, on aegadest aega tahtnud oma laste perekonna­asju korraldada, vahel lausa pisiasjades.

Tasakaalukad vanemad armastavad teineteist ja peavad perekonda pühaks mitte ainult sõnas, vaid ka teos. Kui nende laps juhtumisi satubki hetkel valitseva moe või suhtumise mõju alla, siis nad oskavad teda aidata ilma pühadust hävitamata. Lubades tütrel teatud vanuseni olude sunnil rasestumis­vastaseid pille tarvitada, suhtuvad nad pillidesse kui abivahendisse, mis annab ajale võimaluse küpseda. Nad on teinud vea sellega, et ei märganud, millal tütar neiuks kasvas. Nad on tütre õpetamisega hiljaks jäänud. Tänu pillidele saavad nad oma vea parandada, see tähendab - õpetada tütrele naiseelu iseärasusi. Kõigepealt iseendast lugu pidama.

Tüdruk (või sünnitamata naine), kes tarvitab lühikest aega gestageene, määrab oma suhtumisega sissesöödud hormoonide saatuse. Inimlik suhtumine keemiasse annab keemiale võimaluse kehast välja tulla ja nii juhtubki. Et aeglaselt, see on iseasi. Kui peame hormoone heaks, siis hirm heast ilma jääda hoiab hormoone kehas kinni. Kui peame hormoone halvaks, siis tahame neist lahti saada, aga nõnda ei lähe nad kuhugi.

Rasestumise hirm blokeerib hormoonide väljavoolu. Hirm häbisse jääda seiskab liikumise ja hormoonid kogunevad kehasse nagu prügi prügimäele. Kui olete oma elus hormoone tarvitanud, siis nüüd on aeg nendega suhtlema hakata. Võtke arvesse, et hormoonide energia on elus energia: ta teab Teist kõike nagu Jumal. Kui Te lasete ta armastusest vabaks, siis ta läheb. Küllap Te tunnete seda. Keha näitab seda mõni aeg hiljem.

Tsüklilised muutused naise kehas toimuvad hormoonide abil. Naiseks olemine tähendab automaatselt looduse vastavate rütmidega üksolemist ja nendega koos funktsioneerimist. Loodus on loonud naise arenema vastavalt lunaartsüklile, mille pikkus on 28 päeva. See tähendab on andnud naisele võimaluse alustada iga 28 päeva tagant kõike uuesti. Kui naine liigub tasakaalukoridoris, siis saab menses puhastamisega suurepäraselt hakkama, sest hormoonidest tingitud liikumise energiat ei ole tema kehasse ülearu kogunenud. Puhastumine muutub probleemiks siis, kui naine satub hirmude valda. Mida suurema amplituudiga on tema liikumised, mida rohkem ta siia-sinna tõmbleb, mida rohkem klammerdub ta eesmärkidesse, seda rohkem on tema kehas liigseid hormoone, millesse ta on alateadlikult klammerdunud. Menses peab selle kõigega saama hakkama.

Kuidas aru saada, kas menses saab puhastamisega hakkama? Tunne ütleb. Kui naine tunneb ennast pärast mensest hästi, kui ta meel on rõõmus, nii et elu tundub ilus ja mees armas, siis oli tal normaalne menses. Kui seda ei ole, siis keha ei suuda enam hinge aidata. See tähendab, et naisel oleks vaja endale aega anda ja elu üle järele mõelda. Tavaliselt seda ei juhtu, sest inimene, kellel on halb, tahab sedavõrra rohkem head saada, et tal parem oleks. Nii tahab niigi liigne naiselikkus olla veel naiselikum, mis tähendab naiselikkuse hormooni liigset kogunemist kehasse. Kui naised teaksid, et liigne naiselikkuse hormoon teeb naise vihaseks või paneb vohama rasvkoe, siis nad seda ei tahaks.

Naiselikkuse hormoon on östrogeen -
tsükli esimese poole hormoon.

Kui liiga naiselik olla tahtev naine häbeneb kisada, karjuda, kakelda, siis ta läheb paksuks,

sest liigsed östrogeenid kasvatavad rasvkude.

Lühidalt: menses teeb naise Inimeseks, kes kohe pärast mensest hakkab jälle naiseks muutuma. Tema naiselikkuse hormooni tase veres kasvab tsükli 14-nda päevani, mil naine on naisena nii küps, et on valmis emaks saama. Tema naiselikkus (östrogeenid) on loonud baasi emaduse (progesterooni) kasvuks. Järgmised 14 päeva kasvab progesterooni tase veres (naise armastuses) ja kui naine jääb rasedaks, siis progesterooni tase ei langegi. Ta jääb emana loote arengut toetama. Progesterooni tase langeb raseduse ajal iga kord, kui naisele ei ole ema roll meeltmööda. Saatuslik langus tekib siis, kui naisel hakkab südamest häbi, et ta rase on. Kui naine ei jäänud rasedaks, siis algab menses ja puhastab naisest välja nii liigsed östrogeenid kui ka progesteroonid.

Naissuguhormoone toodavad munasarjad. Kui mäletate, siis munasarjad on naissuguelundite meespool, mis tähendab, et munasarju mõjutab naise suhtumine meessoosse. Munasarjade tööd koordineerib kesknärvisüsteem. Täpsemalt hüpotalamus ja limbiline süsteem. Hüpotalamusest oli veidi juttu seoses vaimsete tahtmistega. Aju limbiline süsteem juhib emotsionaalset käitumist ja sellega tegevuse motivatsiooni struktuuri nii vaimses kui füüsilises, nii mikro- kui makroskoopilises mõttes. Ta parandab üldist adaptatsiooni (kohanemist pidevalt muutuva ümbrusega). Emotsio-­ naalne käitumine on soospetsiifilise käitumise homoloog. Seega meie keha keemia, füüsika, füsioloogia ja olemasolu üldse sõltub ikkagi meie emotsioonidest. Häiritud saab see kõik meie illusioonide tõttu.

Kesknärvisüsteem toodab munasarjade töö korraldamiseks kahte hormooni, mille energia on loogilises vastavuses nii naiselikkuse kui ka emadusega. Tean, et kõiges on olemas loogika, aga kui ma uurin energiaid, siis ma unustan selle, sest mõistus võib arukust segada. Seda suurem on üllatus, kui mingi detaili energia sobib suurema süsteemi mosaiiki ideaalselt. Nende kahe hormooni toime tunnetamine oli üks sellistest üllatustest. Ma ei olnud plaaninud nendest kirjutada. Nad torkasid silma, kui ma lehitsesin 1997. aastal Tartus välja antud R.F. Schmidt'i, G. Thews'i "Inimese füsioloogiat", et oma arstimälu värskendada.

1. Folliikleid stimuleeriv hormoon FSH - vastutulelikkus (lahkus) ja vastutulemine.

2. Luteiniseeriv hormoon LH - peibutus ja peibutamine.

Need hormoonid on nii naistel kui ka meestel ühesugused. Meestel korraldavad nad mees­sugu­hormoonide produktsiooni munandites. Mehe munandid on mees­suguelundite naispool, mis tähendab, et mehe suhtumine naistesse määrab tema munandite tervise. Väike flirt ja kena olemine on alati kõik uksed avanud. Nii naiste hingeukse meestele kui ka meeste hingeukse naistele. Tuleb ainult jälgida, et küll küllale liiga ei teeks.

Naistele on peibutamine omane ja eriti aktiivne on see ovulatsiooniaja ümbruses. Loodus on korraldanud asjad nii, et ükski tähtis tegevus tühja ei läheks. Ükski emasloom ei peibuta isaslooma seksima, ta peibutab sigitama, sest ta hoolitseb elu järjepidevuse eest. Seega naisel, kellel aegajalt tekib vastupandamatu tahtmine meest või mehi peibutada, on luteiniseerivat hormooni piisavalt ja kui muid raskeid stresse segamas pole, siis peaks tal munaraku munasarjast vabanemisega kõik korras olema.

Pidevalt meestenäljane naine on pidevas armastusenäljas. Kuna tahtmine armastust saada on inimese tegutsemise kõige parem piits, siis antud aspektist vaadates piitsutab ta üles luteiniseeriva hormooni tootmise. Liigne kogus luteiniseerivat hormooni teeb inimese agressiivseks, eriti seksuaalselt. Aga kui selline naine saab mehi tahtmist mööda, siis ta on kena ja lahke inimene. Meeste peibutamist häbeneval naisel on vastupidi. Häbi katkestab luteiniseeriva hormooni tootmise ja ka munarakk munasarjas ei saa mitte ainult vabaneda, vaid ka kasvada, küpseda, valmida. Soo jätkamise aspektist vaadatuna on loodus seadnud eelisolukorda häbitud inimesed.

Flirtimist kohutavalt häbenevad naised, kellele ei tule pähegi mehi peibutada, söövad rasestumisvastaseid tablette ilmaasjata, sest nad ei jääks niigi rasedaks. Seepärast peaks iga naine, kes mõtleb veel kunagi lapsi sünnitada, kontrollima, kas ta oma hingeelu poolest on veel naine või juba muumia. Kui ta peab ükskõik mis põhjusel väliselt olema täielik kuivik, aga hingelt on ta naine, siis ta silmad viskavad sädeme sinna kus vaja, ilma et kamandajad midagi märkaksid. Kõik asjaosalised said, mis tahtsid, ja on rahul.

Kui lastetu naine arvab, et ta oskab flirtida, aga analüüs näitab, et tema veres on luteiniseerivat hormooni normist vähem, siis ta ajab peibutamise naljatamisega segi. Keha ei valeta. Mida tähendab naljatamine ja mida tähendab peibutamine, sellest peaks iga naine ise aru saama.

Mehed, kes vihkavad naiste saagiks langemist, vihkavad flirtivaid naisi. Nad ei tarvitse ise arugi saada, et see on nende armukadedus, mis keelab oma naisele igasuguse silmade tegemise või tagumiku­keerutamise. Naine, kes ka ise flirtimist häbeneb, võib meest kartes oma peibutamise tarbe niivõrd hävitada, et ükskord ütleb ka mees, et ta pole mingi naine. Ise sai, mis tahtis, aga ikka ei ole rahul. Eriti ohtlik on mehe armukadedus kohe abielu alguses, sest see võib põhjustada lastetust. Ei loe, kui mees oma armukadedust varjab. Naine tunneb seda. On naisi, kes tunnetavad mehe iseloomu kohe ära ja teavad, et see mees ei andestaks väikseimatki flirti. Naine, kes pärast abiellumist väga muutub, ei ela mehega armastusest, vaid hirmust, süütunnetest või tahtmisest tõestada, et ta on truu. Mehe käitumises pärast abiellumist toimunud suured muutused räägivad mehe kohta sama juttu.

KARM ABIKAASA HÄVITAB OMA ABIKAASA SUGU.

Alati ei ole sellise mutatsiooni põhjuseks armukadedus. Aitab pettumistest ja kibestumistestki. Mida pettunum ja kibestunum on noor mees sellest, kuidas tema ema on isa ära kasutanud, seda rohkem ta vihkab naiste flirti. Isegi väike kelmikas naeratus naisterahva huulenurgas võib ta tujutuks teha. Mida sagedamini see toimub, ilma et ta mõistaks, mis temaga lahti on, seda üksildasemaks ja enesesse­tõmbunumaks mees muutub, sest ta ei taha oma halba tuju teistele peale suruda. Ta teab, et tujutud inimesed ei meeldi kellelegi. Samamoodi tõmbuvad enesesse ka tema spermatosoidid, isegi kui mees tahaks oma naisega last. Sellised mehed meeldivad naistele oma rahulikkuse, tarkuse, töökuse, kohusetundlikkuse, truuduse poolest. Kui mees meeldib naisele, siis naine püüab mehele meeldida ja muutub seetõttu ruttu mehe sarnaseks.

Põhjused, miks kelmikus, lustlikkus, vastassugupoolega mängimine asendub ülitõsidusega, on igaühel omad. Leidke enda oma ja andke ta vabaks. Jälgige, kas teil tekkis huvi vastas­sugupoole kirglikkus proovile panna. Kui tekkis, siis on hästi. Andke oma probleemi veelgi vabamaks. Kui teate, et abikaasa ei saa sellest aru, ei tule Teiega kaasa, siis õppige olema Teie ise, nii et see teda esialgu füüsiliselt ei häiriks. Küll näete, Teie muutudes muutub tasapisi ka tema.

Vastutulelikkus on sügavama sisuga energia, kui pealt paistab. Olemuslikult vastutulelik inimene on armastav inimene, kes avab oma südame tulijale, või tuleb vastu, et kohtuda, üheks saada. Samamoodi käituvad tema organid, koed, rakud. Armastavas naises on piisavalt palju folliikleid stimuleerivat hormooni, mis võimaldab munarakul kasvada, küpseda, et olla valmis spermatosoidi tulekuks. Küpse naise olemuslik avatus mehele ongi tema vastutulelikkus, mis on vaimselt palju pakkuv, füüsiliselt otsekui oma aega ootav soe pesa. Mehe vastutulelikkus on vaimselt kutset ootav, suutes füüsiliselt kasvõi mägesid ületada. Stressides inimestel on kõik teisiti.

On veel üks hormoon, mis on vajalik emaduse vallandamiseks. See on östriool - meditsiiniliselt ehk füüsilisest aspektist vaadatuna kõige tähtsam ja toimivam östrogeen. Östriool on naiseliku vastutustunde hormoon. Küllap on selge, miks ta on kõige tähtsam ja toimivam. Võib öelda, et naine on tänu östrioolile naine.

Mis juhtub, kui normaalsele naisele, kellel on normaalsel hulgal hormoone, anda rasestumis­vastaseid hormoon­preparaate? Eelnevalt on juba öeldud, et progesteroon teeb naise vihaseks ema vastu ja iseenda kui ema vastu. Aga mida teevad temaga östrogeenid?

Liigne östrogeen on naiseliku sõjakuse energia.

Tänapäeva noored naised armastavad rasestumisvastaseid pille, sest pillidest saavad nad tugevama ja võimukama tunde. Oma stresside koorma all tunneks naine ennast nagu hiirekene urus, aga nii nagu tableti põske paneb, läheb julgelt oma õigusi nõudma, ja kui kohe ei saa, siis teeb lõvi häält. Tal on ju õigus. Pidevalt tablettide mõju all olles ta ei teagi, et ta pole tema ise. Ta on tablettidega harjunud, tablettidest sõltuvuses ja ammu unustanud, kes ta tegelikult on. Ta ei jäta tablette mitte mingil juhul, sest ta tahab ennast naisena tunda. Mees ei tahaks teda, kui ta tablette ei võtaks, sest mees tahab naist, kes ei pane meest lastekarjast sõltuvusse. Mehed tahavad ju vabad olla. Samas igatsevad nad naist, kes oleks naine. Selline õrn, hell, soe, abitu ja ootav. Nõiaring, kas pole?

Normaalset naiseelu igatsevad naised taluvad hormoonprepa-­ raate halvasti. Paljud kurdavad, et pärast nende tarvitamist on nad hakanud paksuks minema. Mida see tähendab? Tähendab seda, et naine kas ei tohi oma sõjakust näidata, või on tal häbi seda teha. Allasurutud sõjakus ehk liigsed östrogeenid kasvatavad rasvkude.

Paljud ei saa võtta hormoontablette seepärast, et neil tõuseb vererõhk ja enesetunne halveneb. Mida see tähendab? See tähendab, et kõrge vererõhk on realiseerimata sõjakus. Kui ennast rahumeelseks pidav inimene vihkab sõjakust, siis ta vihkab iseenda allasurutud sõjakust, mis tähendab, et ta hävitab iseennast. Kõrge vererõhuga inimese halb enesetunne räägib sellest, et inimene tunneb ennast süüdi, et ei lähe ja korda majja ei löö.

Vere hüübimishäiretega naised ei või võtta hormonaalseid kontratseptiive tromboosiohu tõttu. Tromboosioht tekib siis, kui inimene on pettunud armastuses. Kui armastuses pettunud naine tarvitab pille ja loodab, et teda armastatakse rohkem sellepärast, et ta armastuse nimel oma tervist kahjustab, siis ta pettub veelgi enam, sest nagunii ta ei tunne, et teda rohkem armastatakse.

Kui nägin, et liigne östrogeen on sõjakus, siis mõtlesin kohe: mis see testosteroon siis on? On ju arvatud, et mees­sugu­hormoon testosteroon teeb mehed sõjakaks.

Meessuguhormoon testosteroon on paljulubavuse energia.

Olin üllatunud, aga mulle meenus kohe rida mõnusaid abielumehi ja pereisasid, kes on tõesti paljulubavad. Tõsi, nad on seda teatud piirini, aga see on ka loomulik, ja keegi ei protesti. Millest on siis ajendatud ikkagi kõik need perekondlikud, ühiskondlikud või riikidevahelised sõjad, kus mehed on A ja O. Ma ei vaidle vastu, et naiste sõjakus provotseerib meeste sõjakust, aga mehed ei ole ju idioodid, kes kohe jooksevad, relv püsti. Mis siis ikkagi toimub meeste testosterooniga?

Liigne testosteroon on kõikelubavus.

Inimene, kes lubab endale kõike, mida tahab, lakkab olemast inimene. Tema eba­inimlikkus teeb ta elajaks, koletiseks. Nii mehi sageli kutsutaksegi. Ometi ei ole nad sellisena sündinud, nad on selliseks muutunud. Missugune stress teeb mehega niisugust koletuslikku tööd?

See on tahtmine meeldida. Vast mäletate, et tahtmine meeldida muudab inimese selle sarnaseks, kellele ta tahab meeldida. Mida suurem on mehe tahtmine meeldida naisele (naistele!), seda naiselikum see mees on ja tema keha toodab vastavalt rohkem östrogeene. Mida paremale naisele mees meeldida tahab, seda nõudlikum on naine ja seda kindlam, et talle selline naiselik mees ei meeldi. Mees püüab seepeale veel mehem olla: ta kasvatab oma mehelikku jõudu, muskleid, sest midagi muud mehelikku kasvatada pole võimalik.

Mida rohkem testosterooni, seda suuremaks kasvavad lihased, mida suuremaks kasvavad lihased, seda rohkem tekib testosterooni. Tulemuseks on macho, kes lubab endale kõike. Kui mehele anda eksperimendi korras pikemat aega mees­sugu­hormoone, siis sellist iseloomu ja käitumise muutust ei teki. Miks? Sest puudub tahtmine naistele meeldida, mistõttu ei teki ka liigseid östrogeene. Ikka jälle määravad emotsioonid kõik.

Niimoodi naistele meeldida tahtes muutub mehe paljulubavus kõikelubavuseks. Kui naine ei ole ikka rahul, siis mees pingutab veelgi. Tassib kasvõi pool maailma jumaldatud naise jalge ette. Lubab endale kõike ebainimlikku: valetada, varastada, reeta, röövida, tappa, et saada varandust, millega naise armastust võita. Kuna kõigel maisel on piir, siis hetkel, mil naine ei rahuldu sellega, milleks mees maksimaalselt suuteline on, juhtub midagi hirmsat. Mees kas tapab naise, sest talle on ju kõik lubatud, või häbistab teda hullemini kui surm.

Mõelgem nüüd, mis juhtuks, kui mehed hakkaksid rasestumis-­ vastaseid hormonaalseid tablette võtma. Kui need oleksid meessuguhormoone sisaldavad tabletid, nagu arvata võib, siis tekiks vägivalla, eriti seksuaalse kõikelubavuse ajajärk. Kuna mingit hirmu lapse eostamise mõttes ei tekiks, siis olekski kõik lubatud. Kannatajaks pooleks jääksid naised. Selle vältimiseks on naistel vaja endast vabaks anda tahtmine olla meeste poolt jumaldatud. Vastasel juhul on naine mitte looja, vaid hävitaja, kes hävitab mitte ainult enda sünnitatut, vaid ka teiste naiste sünnitatut.

Nii nagu meestes on normaalselt vähesel hulgal naissuguhormoone, nii on naistes vähesel hulgal meessuguhormoone. Tahtmine meeldida vastassugupoolele ja samaaegne tahtmine jääda omasooliseks suurendab mõlema hormooni eritumist. Tulemuseks on naiselike joontega endale kõike lubavad vägivaldsed mehed ja mehelike joontega sõjakad naised, kes koos elades teineteisele alla ei anna. Liigsed hormoonid teevad nad füüsiliselt üliaktiivseks, tugevaks, võimukaks, sõjakaks ja vägivaldseks. Seksuaalvägivaldseks loomulikult ka. Kasvõi mõttes ja illusioonides.

Näljane inimene on loom.

Armastusevalus ehk seksinäljas inimene on elajas. Ta ei kuule, kui talle räägitakse, et liigsed androgeenid kurnavad ta keha ära. Ta loodab, et kui ongi nii, siis küll leidub rohtu, mis aitab. Ta ei saa aru, et kui keha on prügimägi, siis on iga ravim veel üks koorem prügi lisaks. Ühel hetkel suudavad seda hunnikut aidata vaid vaglad.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.