Häbiväärse halva saatus

Hirmus häbi halb olla surmab halva ja peidab selle ära. Pange tähele: hirmus häbi on suure hirmu sees olev häbi, mis ükskõik kui suurena on ikkagi väiksem kui hirm.

Hirmus häbi halb olla tekitab VÄSIMUSE.

Pidev pingutamine (hirmudega elamine) väsitab. Enamik inimesi teab, et vaimsest pingest väsitakse ja jäädakse haigeks rohkem kui füüsilisest, aga sellest teadmisest on rohkem kahju kui kasu, sest siis kardetakse pingeid veel enam ja hakatakse neid vältima, mõistmata, et hirmude eest ei jookse kuhugi. Teine võimalus: pingeid hakatakse maandama. Tulemuseks on nende materialiseerumine lihaspingeks krampideni välja. Väsimus sellest aina kasvab kroonilise väsimuseni välja. Kolmas võimalus: nende eest joostakse ära sõna otseses mõttes. Teame, et igal vabal hetkel oma keha treenimist peetakse iseenda armastamiseks. Aega iseendaga olemiseks, oma mõtete mõtlemiseks sellisel puhul ei jäägi. Vähe on neid, kes oskavad joostes oma elu mõtte peale mõelda. Enamik oskab joostes vaid suuri plaane teha.

Kroonilise väsimuse mõiste on pärit Ameerikast juba 1984. aastast, aga siiani ei ole selle vastu vahendit leitud, sest teadlased ei suuda uskuda, et vaimset probleemi ei saa füüsiliste vahenditega lahendada. Krooniline väsimus on tarkade, haritud, edukate, loova natuuriga inimeste probleem. Naistel on seda kaks korda rohkem, sest naised on elu vaimse poole loojad, ideede genereerijad, kes tahavad oma paremuse tõestamiseks ja demonstreerimiseks ise kõik ära teha. Sellega teevad nad suure vea, sest võtavad endale mehe rolli, mis tähendab, et iseennast hävitades hävitavad nad ka meest. Olles head teinud, eitavad nad täie õigusega oma süüd ja on egoistlikult kindlad, et on head. Tulemuseks ongi krooniline väsimus, mis peaks takistama sama vea suurendamist.

Kroonilise väsimusega kimpus inimene tahaks pikali visata ja mitte midagi teha. Samas tunneb ta, et isegi lamamine väsitab. Kui ta ütleb, et on väsinud, siis peetakse teda simulandiks, kui ei ütle, siis sõimatakse laisaks. Väsimatu masin-inimene ehk egoist ehk töönarkomaan ei saa aru, kuidas võib inimene juba hommikul tõustes väsinud olla. Veelgi enam. Väsinum kui õhtul. Kohusetundest ennast tahtejõuga "karkudele" ajamine lõpeb sellega, et enam ei aita jõudki. Kellel tekib meeleheide, sellel tekib

- pidev palavik, mis aeg- ajalt viskab sisse kõrgeid sakke,

- peavalu, mis vaheldub tundega, et pea on nagu pada ja

- lümfisõlmede suurenemine, mis traagiliste reageeringute puhul muutub lümfisüsteemi haigestumiseks.

Kroonilise väsimuse põhjuse teaduslik seletus on aju limbilise süsteemi kahjustumine kas stresside või viirushaiguse tagajärjel. Nii üks kui teine on õige, sest süütunne on tõesti stress ja viirushaigus tekib siis, kui oma süüd tundev inimene ennast ägedalt süüdistab. Niisiis: limbiline süsteem kahjustub, kui inimene väsib süüdistamistest. Et süüdistamine on põhimõtteliselt viha, siis limbiline süsteem kahjustub, kui inimene on vihkamisest väsinud.

Limbiline süsteem juhib nii loomadel kui ka inimestel emotsionaalset käitumist ja seega tegevuse motivatsioonistruktuuri. Ta parandab üldist adaptatsiooni (kohanemist) pidevalt muutuva ümbrusega. Kahjustunud limbilise süsteemiga inimene ei kohane uuega. Ta sulgub endasse või klammerdub konkreetselt kellessegi või millessegi. Muutub inimeseks, kes skisofreeniliselt oma maailmas elab, kes alguses vaikselt ja vagalt, hiljem agressiivselt ja suure lärmiga oma õigust tõestab, aga tema tunne, mõte, sõna, tegu ja teo tagajärg ei klapi omavahel mitte kuidagi kokku. Kui kõigil nendel elu erinevatel aspektidel on erineva lainepikkusega energia, siis ei sünkroniseeru see üheks tervikuks ehk terve olemiseks.

Üks teaduslik selgitus on ka see, et kroonilise väsimuse sündroom on seotud mineraalsoolade ainevahetushäirega, eriti magneesiumi puudusega organismis. Ka see arvamus on õige. Kui veres ei ole piisavalt magneesiumi, kui magneesiumi väljavool neerude kaudu on patoloogiliselt suur, siis see tähendab, et neerupealise koor produtseerib liiga palju hormooni nimega aldosteroon. See on vastutuse hormoon. Kui inimene vastutab oma elu eest inimlikult, siis tema neerupealise koor toodab normaalses ehk vajalikus koguses aldosterooni, mis reguleerib kogu ainevahetust, eriti naatriumi, kaaliumi, magneesiumi, kasvuhormooni sisaldust veres.

Neerupealisest oleneb inimese elu ja surm. Neerupealise seisund väljendab inimese suhtumist elusse ja surma. Seepärast on vaja õppida suhtlema Elu ja Surmaga. On vaja suhtuda neisse kui elusatesse energiatesse, kui Jumalasse, kes saab aru kõigest.

NEERUPEALISED koosnevad koorest ja säsist. Kes oskab inimene olla, see hoolitseb kõigepealt sisu eest ja siis on korras ka tema väline vorm (koor). Organite tasandilt sama asja selgitades võib öelda: kelle hing on rahul, selle neerupealise säsi on terve. Terve säsi tagab omakorda ka terve koore. Vajaduste järgi elava inimese neerupealised on seega korras.

Hirm teeb vajadustest tahtmised, vastutusest kohustuse. Teiste elu eest vastutamine on kõige raskem kohustus, sest sellega teeb inimene pattu. Ta võtab teiselt elu elamise võimaluse ära. Mida suuremad on kohustused, seda rohkem elab inimene välise vormi nimel ja seda suurem on tema neerupealiste koore koormus. Neerupealiste koor peab tootma aina enam hormoone, millest üks on aldosteroon. Hormoonidel on liikumapanev toime keha keemiale. Nii nagu kohusetundlik inimene jookseb sinna, kuhu pole tarvis, nii jooksevad liigse aldosterooni toimel tema keha keemilised ained ikka sinna, kuhu pole tarvis: temast endast välja. Teistele. Kuigi teised seda ei saa.

KEHA KEEMIA ENERGEETIKA JA ÜLISUUR VASTUTUS.

kaalium on olemasolu

Ülisuur vastutus teiste olemasolu eest kulutab ära kaaliumi, mistõttu tekib lihasnõrkus. Eriti ohtlik on südamelihase nõrkus. Kaaliumi puuduse puhul hakkab süda puperdama iga pisikese pingutuse peale.

naatrium - üksolemine

Ülisuur vastutus kõigi üksolemise eest sunnib üksi kõigega hakkama saama, mis tähendab naatriumi peetumist ja selle kontsentratsiooni tõusu organismis. Peetub ka vesi ja tekivad tursed.

magneesium - koosolemine

Ülisuur vastutus kõigi koondamiste, ühendamiste, koosolemise eest kulutab ära magneesiumi, mistõttu lihased hakkavad hooti krampi tõmbuma.

kasvuhormoon - kasvamine ehk arenemine

Ülisuur vastutus elu arengu pärast sunnib elu arendama, mis tähendab kasvuhormooni produktsiooni tõusu ja keha kasvamist kui mitte enam pikkusesse, siis laiusesse kindlasti.


KROONILINE VÄSIMUS KASVAB ELUVÄSIMUSEKS.

Kurnatud inimene ohkab: "Ma olen surmani väsinud." Aeglaselt ja märkamatult põrmu varisemast võib teda takistada ainult see, et ka laisklemisest või pidutsemisest väsinu ohkab samamoodi. Ja laisa peale vihastamine päästab. Halvem on siis, kui inimene enam isegi ei vihasta, sest siis on eluväsimus muutunud juba ELUTÜDIMUSEKS, mis väljendab ennast häbeliku ohkega: "Ma ei viitsi." Tõsiselt tuleb öeldusse suhtuda juhul, kui seda ütleb endine tööloom, kellele varem ei pidanud midagi kaks korda ütlema, sest elust tüdinud inimene ei tarvitse ise märgatagi, et ta on kaotanud elu mõtte.

Kõige suurem väsimus tekib süütunnetest iseenda ees. Muretsedes pidevalt teiste pärast, toob inimene oma väikseimadki vajadused teiste tahtmisele ohvriks, kuni ühel hetkel tunneb, et sellisel elul ei ole mõtet. Sellisel hetkel võib uni kotina pähe vajuda ja inimene vajub nagu surmaunne. Kui uni tuleb koos enesehaletsusega, siis ei suuda keegi seda inimest üles kangutada. Võimalik, et inimene vajub letargilisse unne.

Nii mõnigi väsinud inimene laseb ennast uurida. Kui haigust ei leita, siis on häbi. Ümbritseva keskkonna eeskujul annab väsinud inimene endale piitsa. Kõige parem piits inimesele kannab nime hirm süüdi olla. Selle mõjul jookseme veidi kiiremini, kuni kokku vajume - elu lakkab olemast armas. Mida rohkem on ümberringi väsimatuid töönarkomaane, kes kõik tööga oma paremust tõestavad, seda rohkem on häbi väsinud olla. On ju nii?

Füüsiline väsimus on keha väsimus. See on mõnus väsimus, mis annab kosutava une ja reipuse uueks alguseks. Hingeline väsimus on süütunnete väsimus. See on vaevav väsimus, mis ei anna rahu isegi öösel. Magama sundimise tulemusel muutub see hingepiinaks, mis ei lase isegi magada, sunni või ära sunni.

Füüsiline väsimus on tegemiste tagajärg.

Vaimseks väsimuseks nimetatav hingeline väsimus on realiseerimata tahtmiste tagajärg. Kui tahtmisi vabaks lasta, siis pole nad enam realiseerimata.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.