Iga minu järgmine raamat on neile, kes eelmistest raamatutest abi ei ole saanud. Abi ei saanud need, kes on osanud oma elu keeruliseks teha, aga lihtsustada enam ei oska. Lootust õppida oskama ei tohiks keegi kaotada. Kes kaotas, see ei ole uueks valmis. Temal on vaja veel oma kannatustes küpseda.
On inimesi, kes püüavad meeleheitlikult oma vigu parandada, aga tulemust ei ole. Nad teevad veel rohkem vigu. Kannatused on vastavad. Miks? Sest nad ei mõtle oma mõtlemise mõtte peale. Pole ju mõtet korrutada mõttes tühje sõnu, endal mõte mujal. Kes ei oska endale öelda: "AITAB KIIRUSTAMISEST!", see parem jätku mõtlemine ja mingu midagi tegema. Kui töö rahustab, siis olgu nii. Ongi probleeme vähem.
Mis on probleem?
Kas mingi maine olukord, inimene, töö või tegemine on probleem? Kui Teile on, siis mõelge mõne inimese peale, kes oskab teha oma tegemisi endale probleeme tekitamata. Küllap Teie tutvusringkonnas mõni selline ikka on. Teie tormaksite samas olukorras nagu hull, aga tema mitte. Võibolla Teile tundub, et ta teeb vähem, aga ta teeb korralikumalt. Kõigele lisaks pole ta oma tegemiste pärast ei haige ega närvis, sest ta ei teinud tegemisest omale probleemi.
Probleem ongi see, millest me probleemi teeme. Probleem on lahendamata küsimus. Küsitakse, mida ei teata. Kahjuks vastab teine nii, nagu oskab. Tavaliselt ei ole see ammendav vastus. Endalt küsides saame vastuse, juhul kui ei kiirusta. Kui on vaja aru saada, siis me anname endale aega aru pidada ja vastus tuleb. Vastus tuleb alati südamest, aga ühel tingimusel: kui Jumal on kodus. Kui Jumal arvatakse olevat vanamees valge pilve peal, siis Jumalat ei ole kodus. Kui see seal kõrgel ja kaugel, kelle poole religioon palvetab, oleks Jumal, siis oleksid kõik religioossed inimesed terved ja õnnelikud.
Palju on inimesi, kelle tegemised ja olemine on teiste jaoks probleem, mille kallal hambaid murtakse. On see siis probleem või mitte? Eks küsige endalt. Võibolla saate aru, et olete liialt oma nina teise inimese ellu toppinud, olles sellega temale probleemide tekitaja. Sõltub temast, kas ta tegi Teie tegemistest omale probleemi või mitte. Kui ei teinud, siis ta on kas tasakaalukas või tundetu. Mõlemal juhul oleks Teil vajalik tegelda rohkem iseendaga, sest vastasel juhul võib ta muutuda Teie suhtes tasakaalutuks või veel tundetumaks.
Kui Teie olete see, kes on teistele probleemiks, siis tundke huvi, miks? Kui olete ise oma elu eest hoolitseja, siis saate teistest aru. Kui olete juba tundetu, siis olete ohus, sest nii tundetu üks elus inimene ei ole, et ta kunagi ärritusele ei vastaks. Ühel hetkel ei pea ta enam ründajaile vastu. Teie enesekaitsetundetus purskub välja nagu eriliselt tundlik vulkaan, mis kaitseb oma õigusi nii, nagu hetk tagasi tegid seda ründajad. Tulemus on hävitav mõlemale poolele.
Edasi jätkub jutt vigadest, mis ootavad parandamist. Ärge heitke meelt, kui tundub, et vigade parandamine on lõputu töö.