Vaimsed väärtused kaalukausil

Tark inimene kannatab välja ükskõik missuguse halvustava hinnangu oma füüsiliste parameetrite kohta, aga lolliks tembeldamist ei talu ta mingil juhul. Ütle idioodile idioot ja õnnis naeratus tema näol asendub raevuga. Miks? Sest teda hammustati kõige valusamast kohast. Oleme ju kõik tulnud siia ilma õppima nagu oskame. Idee on üks, aga teostus individuaalse omapäraga.

Iseennast kõlbmatuks pidav inimene, kellel on mõistust, püüab õppida, et tõestada oma paremust. Mida suurem on tema stress, seda enam ärritab ta teisi oma tarkusega, isegi kui ütleb jutusse harva sõna sekka. Tema teadmisi kiputakse naeruvääristama, kui neid ei saa kohe praktiliselt tõestada. Tarkust tõestava dokumendi omamine on sellisel puhul praktiline enesekaitse.

Kõige parem targa inimese illusioonide purustaja on tema tark abikaasa, kes aastatega teab teise nõrka kohta järjest paremini ja seepärast põrutab otse kümnesse. Võitlus on võitlus. Uhkusel võib olla mõistust, aga tal pole mõtlemisvõimet, seepärast on naiivne loota, et võitlus lõpeks, enne kui kõik on maatasa tehtud. Leppimine ei tule kõne allagi ja lepitajat, kui see peaks leiduma, naeruvääristatakse üksmeelselt, sest uhkus väärtustab ainult võitlusega saavutatud võitu. Sellist abielupaari kõrvalt jälgides võib tekkida tunne, et nende kooselu mõte on teineteise igapäevane mõnitamine ja kooselu eesmärk on teineteise hulluks ajamine. Kõrvaltvaatajatele tundub nende rumalus üle mõistuse suur, aga nemad hiilgavad oma vaimukustega, demonstreerides oma oskust aina suuremale auditooriumile. Võõraste naeruvääristamine ei paku neile sugugi nii suurt lõbu.

Tarkuste võitlustandril võitjaks tulnul jääb haigeks hing, hiljem keha.

Kaotaja hingehäda läheb tasapisi üle vaimuhaiguseks.

Kes suudab jälgida sellist julma eluteatrit rahulikult, see teeb järelduse, et igaüks õpib ilmaelu omamoodi. Igast tarkusest saab kunagi elutarkus - arukus. See ei ole kunagi ainult rumalus. Pealtnäha võib see tunduda rumalusena. Vahel õpime naise, vahel mehe, vahel targa, vahel lolli, vahel päris idioodi rolli. Kui teisiti ei oska. Halvustada inimest ja tema elu mõtet tähendab tahta, et ta elu selle aspekti õppimata jätaks. Tegelikult ei taha me ise õppida seda, mida tema praegu õpib. Tahame, et sellist halba lihtsalt ei oleks. Nii resoluutne tahtmatus ei tõstata küsimustki, et mõista, miks selline probleem on tekkinud.

Miks kannatab inimene välja halvustava hinnangu oma füüsiliste parameetrite kohta, aga vaimsete parameetrite koha pealt on ülitundlik? Sest füüsiliste parameetrite halvustamine on sama kui sõbra halvustamine. Vaimsete parameetrite halvustamine on tema enda halvustamine. Enda halvustamise tulemuseks on vaimsuse väärastumine.

Me räägime vaimuhaigustest, tegelikult oleks vaja rääkida vaimsuse väärastumisest, sest vaim on tasakaalukus, mis ei jää haigeks. Ta paigutub ohutusse kaugusesse, kui teda hävitada tahetakse. Kuidas vaim seda teeb, kui ta on nagu lõputu taevas? Vastan: inimese vaim on nagu lõputu taevas. Hea või halva inimese vaim on energia, mis on piiratud hirmumüüriga ja asub seetõttu nagu õhupall taevas. Kuna maine inimene seisab kahe jalaga maa peal, siis taevas on tema jaoks alati olnud ainult üleval. Kuna taevas on vabadus, mis on tõeliselt hea, siis on Jumalat otsitud alati väljastpoolt maist keha, kusagilt taevast. Vaatamata sellele, elab Jumal ikkagi iga inimese südames.

Vaimsus väljendab arusaamisi vaimust, armastusest, inimesest. Vaimsus näitab keha vaimset küpsusastet, mõistmaks, kes ta on. Väärastunud vaimsuse juhitud järgmine elu võib alateadvuses ennast nii tugevalt juba ette tunda anda, et inimene ei taha enam üleüldse elada. Ta kaotab elu mõtte.

Mida suurem on mõttetus,

seda halvemini töötab aju ja

seda väärastunum on vaimsus.

Kui inimesel on hea mälu, kas vaimsus on siis korras? Ei pruugi olla, sest vaimsus on armastusest juhitud sihipärane ja vajadustele vastav ajupotentsiaali avanemine mõtlemisvõime abil. Mälu seevastu on ajupotentsiaali kasutamine teatud eesmärgi nimel.

Mälu on konkreetne. Mõtlemisvõime on nii konkreetne kui ka abstraktne.

Väikesed teadmised avara mõtlemisvõimega võivad ilma teha. Dogmadest piiratud mõtlemisvõime ei tee ka suurte teadmistega midagi erilist ära, sest tal pole õigust ise mõelda.

Väärarusaamad tekivad sellest, et samastatakse vaimset, vaimsust ja vaimu ehk vaimolendit. Tahtes vaimset, et olla õnnelik, tahetakse tegelikult vaimsust, mis oleks õnn. Kes tahab saada õnnelikuks, see pettub ja kukub mõttetuse kriisi. Mida rohkem inimene niimoodi ellu suhtub, seda suuremaid vigu ta teeb ja seda kiiremini ta järgmist elu elama tuleb, sest mida väärastunum on vaimsus, seda kiiremini üritab ta oma tasakaalu taastada. Kõige kiiremini leiab ennast vaim, keda tema mõistuse pärast nimetatakse sünnipäraseks idioodiks. Miks? Sest ta ei mõtle omale stresse välja.

Inimese käitumise üle imestades küsitakse vahel: kas sul mõistust peas ei olnud. Mõnelt teiselt küsitakse: kas sul aru peas ei olnud. Sõnavalik ütleb, mida sellelt inimeselt oodati.

Kui vaadata mõistuse ja aru arengut, siis on selge, et kui poleks tundeid, siis poleks tunnetust ehk aru ja siis poleks mõistust. Paratamatult tekib järeldus, et elu aluseks on tunne. Tundele vastav tegutsemine on arukas või arulage sõltuvalt sellest, kas tunne oli tõene või väär. Mõistuseta loom võib käituda arukalt. Mõistusega inimene võib käituda arulagedalt. See tähendab: kui tunded ületavad mõistuse, siis pole tarkusest abi.



TARKUS


ARUKUS

 

Mõistus on hetkel olemasolevad teadmised.

 

Mõtlemisvõime on ajupotentsiaal, mille kasutamine on arenemine.


Füüsilisi energiaid saab hinnata, mõõta, kaaluda, proovile panna - eksamineerida.


 

Arukus on piiritlematu hindamatu väärtus. Ta teatud hetkel kas on või ei ole.


Hinnangud kuuluvad maise tasandi juurde. Tarkus on mehelik energia. Rumalus ka.


Arukus on naiselik energia. Arukust mainitakse harva, sest temaga pole võimalik tõestada kellegi paremust.


Tarkus on mehelik energia, see ei tähenda, et mehed on ainult targad.


Arukus on naiselik energia, see ei tähenda, et naised on ainult arukad.


Kõigis on kõike. Kui arukus juhib ja tarkus teeb, siis on kõik korras. Isegi kui see on kellegi meelest rumal.

Mida suurem on inimese alaväärsuskompleks, seda suurem päästerõngas on temale tarkus. Suur osa aforisme põhineb vaimukustel meeste tarkuse ja naiste rumaluse kohta. Nüüd on naistel mõõt täis ja valgete naiste armee võitleb selle nimel, et tõestada - naised ei ole meestest rumalamad, pigem targemad. Endale on nad selle juba suuresti tõestanud. Meestele mitte. Mis Te arvate, kas nad tõestavad?

Prognoosimiseks on arukas teada, missugune on naiste tarkus ja missugune on meeste tarkus.

Meeste tarkus on võrreldav keraga, maakeraga. Kui meest huvitab üks asi, siis tema huvi on nagu täpp kusagil selle kera piirides. Kui mees hakkab mõtlema, siis see täpp hakkab elama ja looma süsteemi kogu kera ulatuses. Mida suurem on huvi ja vajadus ennast realiseerida, seda rohkem mees õpib ja seda optimaalsem süsteem tekib. Aruka mehe tarkus võib luua globaalse plaani, mis realiseerub kogu maakera ulatuses. Selline on mehe loomingu maksimaalne ulatus. Kõik maaväline on juba naiste pärusmaa, aga seda mehed ei tunnista. Nad tõestavad igal juhul, et pikksilmad, observatooriumid ja kosmoselaevad on meeste tehtud.

  • Mees, kes õpib, et areneda, loob arukalt. Tulemuseks on hetke täiuslikkus. Selline töö annab hingerahu ja vajadusele vastavalt ka materiaalseid väärtusi või raha. Kui ta töö lõpetab, siis see ei ole lõpp, vaid millegi uue algus. Ikka arukas mõte ees ja tark tegu järel.

  • Mees, kes õpib, et olla parem, teeb targalt. Töö tulemus on hea või parem. See töö kiidab tegijat ja kasvatab mitte ainult tema uhkust, vaid ka ego. Selline töö võib anda kuulsuse, au, palju raha ja suure rõõmu, aga hingerahu ta ei anna. Niimoodi oma paremust tõestanud mees jääb loorberitele puhkama. Pole võimatu, et kogu edaspidiseks eluks. Edasiarenemise asemel petab ta oma meeli jututamisega, kui tubli ta oli. Memuaaride kirjutamisega võib ta ennast isegi elatada, aga rahul ei ole. Ta võib saadud raha teenima panna, aga mida suurem on raha, seda enam peetub mehe vaimne areng.

Naiste tarkus on võrreldav ühe koonuselise osaga kerast. Oma paremust tarkusega tõestav naine võib olla väga hea oma kitsa eriala spetsialist, kes teab ja realiseerib oma osa paremini kui mehed, aga tervikut ta hallata ei suuda. See pole naise roll. Naine, kes tahab tõestada, et ta suudab juhtida majanduselu, satub meeste naeru alla. Mida uhkem on naise ego, seda kindlamalt teeb ta kõik, et demonstreerida oma pädevust juhina. Kuna naine on vaimse maailma, sealhulgas inimese looja, siis tal on Jumalast antud oskus olla näiteks personalijuht. Aga kui naine trügib personalijuhiks, et tõestada oma paremust, siis ta kõrbeb põhja või saab omale kangelase haiguse - vähi. Tahtmine mõjutada majandust personali kaudu lõpeb niiviisi.

Nii aitab alateadvus säilitada meestel mehe rolli kodus, kollektiivis, ühiskonnas, inimkonnas. Kas naiste paika panemine peab toimuma niisuguse hinnaga, see on iseasi.

Arukas naine õpib, et õppida, et realiseerida ennast kaasajale kohaselt. Tarkus on aruka inimese eneserealiseerimise vahend. Arukas naine loob tarkusega oma materiaalsete võimaluste piirides süsteemi, mis erinevalt mehe süsteemist on mobiilne, paindlik, oludega kiirelt kohanev. Ta on inimese elulisi vajadusi arvestav. Seepärast on arukate naiste tarkus väärtus, millest mehed lugu peavad. Arukal naisel pole vaja tõestada oma arukust, sest seda teeb mees. Millega? Sellega, et võtab naise ettepaneku kui vajaliku omaks ja hakkab seda realiseerima.

  • Kui naine on arukas, siis ta on oma mehele ideede generaator, kusjuures ta vastab täpselt oma mehe potentsiaalile.

  • Kui arukas naine on tark, siis ta on ideede generaator ka meeste kollektiivile, tekitamata meestes protesti.

  • Kui arukas naine on väga tark, siis ta on ideede generaator ühiskonnale. Tema ettepanekud leiavad alati kõlapinna, sest nad kannavad inimesena arenemise ideed.

Naise arukus on naise tarkusekoonuse pikendus lõpmatusse. See on ja jääb koonuseks, kui tütarlast peetakse sündimisest saadik inimeseks. Kui talle lolliks tembeldamisega pidevalt haiget tehakse, siis koonus aheneb. Mingiks kiirekeseks jääb ta ometi. Sellest kiirekesest piisab, et naine ja mees jõuaksid elus edasi, tingimusel, et mees ei hävitaks seda kiirekest. Kahjuks meeste alaväärsuskompleks teeb seda ja naiste alaväärsuskompleks laseb seda teha. Kannatavad mõlemad pooled.

Seepärast pidage meeles, naised: naise arukuse, eneseväärikuse, au hoidmine on naise enda asi. Ärgem lootkem selles mehele. Olgem mina ise ja kogegem, kuidas mehed vastavad meile samaga.

Arukas naine räägib mehele oma mõttest (annab mehele oma idee), võttes arvesse mehe võimeid ja võimalusi, mis ajapikku arenevad, aga praegu on nagu on. Rohkemat hetkel nõuda oleks rumalus. See oleks mehe suluseisu panemine, temalt võimatu väljapigistamine ja konflikti tekitamine, sest igaüks hakkab ennast väljapääsmatus olukorras kaitsma.

Arukas naine ei nõua mehelt rohkem kui üks samm ette. Tema jutt jätab idee õhku rippuma ja annab mehele järelemõtlemiseks aega. Kui mees on valmis, siis ta realiseerib idee, unustamata, kellelt see tuli. Unustatakse see, mida häbenetakse kui oma puudujääki. Kui naine ei alanda meest oma ideega, siis mehel pole midagi häbeneda.

Tark naine armastab, kui vähegi võimalik, toonitada oma üleolekut. Mida suurem on tema alaväärsuskompleks, seda rohkem alandab ta meest ka siis, kui see on viimane nohik, kes ei tee kärbselegi liiga. Tark naine ei võta arvesse ei mehe võimeid ega võimalusi. Tema peab oma tahtmise kohe saama. Ta ei anna mehele aega ei mõelda ega mehe moodi teha. Veelgi hullem: ta seisab juures ja õpetab, kuidas teha. Hetkel, mil mehe kannatus katkeb, ütleb mees naisele saatusliku sõna: "Loll!" Sellega tegi tark mees suure rumaluse. Ta solvas oma targa naise suu igaveseks kinni, taipamata, et nüüd hakkas temale toimima kõige võimsam hävitav jõud maailmas - kibestunud naise mõte, mis on kui ämblikuvõrk, milles mees sipleb niikaua, kuni vait jääb. Solvatud naise ootus, lootus, unistus ja igatsus imesid ta elujõust tühjaks.

Meeste rumalus on solvuda ja naisi rumalaks sõimata.

Naiste rumalus on võtta see hinnang omaks ja solvuda.

Meeste arukus on nagu atmosfäär Maa ümber. Tal on piirid, aga ebakindlad. Täna on atmosfäär nii, homme naa, ülehomme auguline nagu broderiipits. Naine, kes oskab olla naine, parandab augud ja puhastab atmosfääri, aga lõputult ta seda teha ei suuda. Kui mehel ei ole hoolitsevat naist, siis on põhjus ka mehes.

Naiste arukus on nagu lõputusse ulatuv järjest suurema haardeulatusega pro¾ektorikiir, tarkusekoonuse pikendus lõputusse. See kiir ei seisa paigal. Ta otsib ja leiab pidevalt midagi, samas edasi liikudes. Arukus on valgusenergia, mis sisaldab kõiki teisi energialiike. Kui vaja, siis ta valgustab, kui vaja soojendab, käivitab, liigub, toidab, magnetiseerib või toimib kui elekter.

Arukas naine annab parasjagu välja ja arukas mees toob parasjagu sisse. Tulemuseks on õnnelik perekond.

Arukas on arukust mitte hinnata, mõõta ega kaaluda. Miks? Sest hindamine on materiaalse tasandi tegevus, aga arukus on vaimse tasandi olemine. Kui naiste kuuldes öelda, et naised on arukamad kui mehed, siis naised ajavad kohe suled kohevile. Uhkus ajab naised õhku täis samamoodi kui mehedki. Mehed on nagu noored kuked, kui keegi ütleb, et nad on targemad kui naised.

Naine, kes peab ennast arukuse pärast paremaks, tormab kõike mehe eest ära tegema ja muudab mehe sellega poisikeseks. Mees, kes peab ennast tarkuse pärast paremaks, sekkub kangekaelse jäärapäisusega naise tegemistesse, justkui naine oleks plikakene. Kui juba isa on nii käitunud, siis tütar jääbki plikakeseks - nuhtluseks mehele ja lastele. Kui mees tahab sellisele naisele meeldida, siis nad elavad koos nagu kaks lapsekest, kes varem või hiljem enam teineteisega rahul ei ole.

Naiste arukast tarkusest piisab, et luua antud ajahetkel vaimset maailma.

Meeste arukast tarkusest piisab, et luua antud ajahetkel materiaalset maailma.

Kui naise rumal tarkus ja mehe tark rumalus põrkuvad, siis naise ülihea idee jääb väga pikaks ajaks õhku rippuma. Ta toimib mehele kui käsk, mille vastu mees automaatselt protestib. Aga aeg läheb. Mida rohkem naine ootab ja loodab, et mees taipab, seda vähem mees taipab. Naiste illusioonide võimu all vaevaliselt kasvanud ja küpsenud mees võib ideed realiseerima asudes olla ammu unustanud, kellelt see tuli. Mees on seepärast kaljukindel, et see on tema idee. Sellise autorluse kindlustamiseks seaduslikul tasandil on loodud patendibürood, mis kaitsevad autoriõigusi. Kodus võiks sõda autoriõiguste pärast siiski olemata olla.


NÄIDE ELUST.

On palju mehi, kes selle jutu peale suuremeelselt deklareerivad: "Meie peres olen ideede generaator mina." Ma ei vaidle vastu, sest sel poleks mõtet. Olen püüdnud olukorda valgustada veidi teisiti.

Kui naine ei ole naise rollis, siis on kaks võimalust: ta kas on ise loobunud oma rollist või on mees naise rolli omale võtnud. Endast heal arvamisel olevad mehed arvavad kõik, et nemad pole naist sundinud. Veel ägedam eitamine tuleb ütluse peale, et kui naine ei ole naise rollis, siis ta on mehe rollis. Meeste uhkus ei luba mingil juhul tunnistada, et perekonnas on soorollid vahetunud.

Tegelikult on nii, et kui naine tõesti ei ole naise rollis, siis ta on kas mehe rollis või orja rollis. Mehele, kes on surunud naise orja rolli, tundub, et tema on ideede generaator, sest naine ei väljenda oma arvamust, aga see ei tähenda, et naisel seda ei oleks. Abielu algusest alates kanapea seisusesse tõrjutud naine vaikib ja mees ei saa arugi, kuidas naise mõtted vormivad mehe ideesid. Ta ei taha tunnistada, et naise mõte on kõige võimsam jõud maailmas. Mees ilma naiseta on nagu kana takus. Ta keerleb oma tarkuse, ameti või positsiooni nõiaringis, aga edasi ei arene. Varem või hiljem pole ta teened enam vajalikud.

Arukas naine ei kannata, kui mees teda orjaks peab, sest nagunii jääb naise tahe peale. Orjaseisusest alandatud naine on mehele teel takistuseks ja varem või hiljem kaevab ta mehele augu. Kahjurõõm on ju kõige suurem rõõm. Tegelikult kaevab mees endale ka ise auku, sest ori alandab isandat juba oma olemasoluga. Kui päeval töötegemise juures mitte, siis öösel voodis kindlasti. Kohustus seksida on orjale hooratöö, mida tehakse hirmuga, häbiga, vihaga. Mida suurem on mehe uhkus, seda rohkem on selline seks nagu vastu seina jooksmine. Seetõttu on oma naise orjaks teinud meestel kindlasti probleemid suguelunditega, sageli munanditega, sest munandid on meessuguelundite naispool.

Olen sellistele endast liiga heal arvamusel olevatele meestele öelnud: võin ilma Teie suguelundeid vaatamata öelda, et need on haiged. Nii on ka olnud.

Naiste õiguste eest võitlevad nii naised kui mehed kogu maailmas. Olgu mujal kuidas on, meil on see võitlus kaasa toonud vastupidise tulemuse. Miks? Sest võitlus ei ole kunagi arukas tegevus. Kui naised õpiksid, et õppida, sest tarkus on arukuse kasvamise pinnas, siis nad ei suurendaks meeste alaväärsuskompleksi, ei võtaks mehelt ära pealiku staatust. Mees on Jumalast loodud peaks ja Jumala loomingut on vaja austada. On ju kael see, mis keerab pead vajalikus suunas ja kui kael on omal kohal ja paindlik, siis on tal praktiliselt piiramatud võimalused. Kui kael on kange, siis ta võimalused on piiratud, mis tähendab, et ta peab leppima ainult sellega, mis on. Tal puudub tulevik.

Nii paneb elu paika ka kangekaelsed naised. See tähendab: mida suurem on mehe alaväärsuskompleks, seda rohkem tahab ta naist iseendale allutada. See on alateadlik tahtmine, et naine oleks naise rollis. Ta sunnib naist tegema seda, mida naine tuli tegelikult tegema omal vabal tahtel, valides omale siia ilma tulekuks hetke, mis võimaldas tulla naisena. Kui inimene ei oska midagi teha armastusest, siis ta peab seda tegema hirmust, süütunnetest või vihast. Nii sunnib mees naist vaimselt naise rolli ja kui vaimselt ei saa, siis ta teeb seda füüsiliselt ja saab ikkagi, sest on tugevam. Kui ennast inimõigustega kaitsev naine järele ei anna, siis ta jääb üksi. Mida rohkem ta sellepärast kannatab, seda rohkem hävinevad ta tunded ja ükskord võib ta võidurõõmsalt häbenemata kuulutada: minu jaoks on mehed õhk. Ta ei taipa, missuguse tõe ta sellega välja ütles.

Kehvad mehed on enda paremust tõestavatele naistele nagu õhk, mida pannakse tähele alles siis, kui seda ei ole. Kui poleks halba, siis hea ei paistaks välja ja parem ei saaks särada. Kuna liigne hea ajab mõistuse sassi, siis oleks meil kõigil vaja endalt küsida: kust tulevad alaväärsuskompleksiga mehed. Vastus: alaväärsuskompleksidega naistest. Seda nii otseselt kui ka kaudselt, nii emast kui ka abikaasaks olevatest naistest. Kuna naised oskavad paremini oma häbi varjata, siis võib öelda, et neil polegi midagi häbeneda. Vaatamata sellele, küsitakse üha sagedamini: naised, mida te teete, kas teil häbi ei ole?

Naistel on küll häbi, aga üha enam nad seda ei tunne. Naised on muutunud tuimaks, see tähendab julmaks. Miks? Mis on selle põhjus? Vastan lühidalt: nad on meeste käest saanud liig palju kannatada. Vaatamata sellele, tahavad nad mehi aina enam, sest kui naine ei saa armastada, siis ta ei saa elada. Mehed saaksid elada ilma naisteta, aga mis elu see on.

On olemas naiseta mehed, naisemehed ja naistemehed.

Vaadake vanapoisse või leskmehi. Nad võivad olla väga tublid, töökad, targad, rikkad, aga nad on masinad. Nende elus ei muutu midagi. Nad käivad ühte rada, nii et rööpad sees. Pole naist, kes elu liikuma paneks. Nad võivad oma eluga rahul olla, aga nad on eluvõõrad. Nende maailm aheneb tasapisi nii ajas kui ruumis.

Vaadake naistemehi. Nende teed ja rajad on ettearvamatud. Tormil pole suunda, tal on eesmärk. Naistemees arvab, et naised tantsivad tema pilli järgi ja väliselt nii näibki. Tegelikult on vastupidi. Tema elu ei lähe, sest ta eksleb detailides. Põhimõtteliselt keerleb ta ühes rutiinses ringis: voodisse ja voodist välja, et tõestada endale, kui vägev mees ta on.

Kõige täiuslikumalt edeneb elu naisemehel, kes hoolitseb enda eest. Olles oma soorollis, laseb ta ka naisel olla mina ise. Tulemuseks on tandem. Olgu elu milline on, tandem tuleb toime. Praegu on selliseid tandemeid vähe, sest on materialismi kriisiaeg. Materialism on üheaegselt eksisteeriv naiste vaimne ülemvõim ja meeste füüsiline ülemvõim, mille põhjuseks on hirmude atmosfäär, mida me ise loome.

Teeme hirmude pärast vigu ja kasvatame oma süütundeid, otsides põhjusi aina sealt, kus neid ei ole.


© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.