Vägivallaga sigitatud elu

Mida suurema vägivallaga on inimene sigitatud ja sünnitatud, seda lihtsamini kaotab ta oma elu mõtte.

Mis on vägivald?

Vägistamine kindlasti, aga vägistamise tagajärjel rasestunud naisi on tänapäeval vähe. Veelgi vähem on naisi, kes toovad sellise lapse ilmale. Kõige massilisem, aga hästi varjatud vägivald on kohustuslik seksimine. Ta võib olla nii varjatud, et kannab aastakümneid õnneliku perekonnaelu nime. Kui seksimist peetakse armastamiseks, on see kohustuslik armastamine. Paljud inimesed peavad seda isegi armastuseks, eitades oma hirmu - mind ei armastata - väitega: mind ju armastatakse. Tõestuseks on füüsiline suguelu elamine.

Põhjuseid, miks kohustusest armastatakse, on samapalju kui inimesi. Sellel on alati eesmärk midagi saada või millestki mitte ilma jääda. Kui naine ise kohustab ennast meest armastama sellepärast, et leiab mehest midagi head, siis ta võib rasestuda, sest ta avaneb mehele kasvõi selle hea saamise nimel. Kui mees kohustab naist sama tegema, siis mida enam ta kohustab, seda rohkem ta seksib ainult naise lihakehaga, praktiliselt laibaga, mistõttu naine ei rasestu. Selles mehes võib olla palju naisele meeldivaid omadusi, aga naise kohustamine, eriti kui see toimub etteheidete ja ähvardustega, keerab naise hinge lukku ja naine ise ei suuda sinna midagi parata. Protest on temast üle. Naise võib tappa, aga tema protest elab edasi. Naine, kes tegeleb oma protesti vabastamisega, provotseerib mehe vägivaldsuse väljaelamist järjest vähem. See ei tähenda, et mehes oleks sellest vähem vägivaldsust. See mees läheb lihtsalt omale teisi ohvreid otsima.

Alaväärsuskompleksi käes vaevlevate valgete meeste loomalikkus vallandub, kui nad saavad naise kätte nii füüsilises kui ka emotsionaalses mõttes. Kui muidu on valged naised meestest üle, siis voodis on all ja kannatavad, kuni mees ennast tõestab. Kuna tõestamine on ennastohverdav kättemaks, siis pole ime, miks seksi nii kohutavalt tahetakse ja põlatakse üheaegselt. Tahetakse enesetõestuseks, põlatakse alandatuse pärast, mida vastassugupool tekitab. Oskamata näha iseendas provokaatorit, hakatakse vastassugupoolele aina suuremaid tingimusi esitama. Nii naised kui mehed tahavad armastada siis kui..., kuigi teavad, et nende igatsus ei täitu.

Õigem on armastada sellepärast, et ... mitte armastada siis, kui...

Armastades teises kasvõi ühte head omadust, avanetakse ja antakse ning võetakse teise antu vastu. Tulemuseks on lapse sigitamine. Kui armastada kavatsetakse tingimusi esitades (see tähendab siis, kui teine muutub selliseks, nagu nõudja ootab), siis võibolla ei tule last kunagi. Eriti raske on täita endast heal arvamusel olevate inimeste tingimusi. Seepärast ongi lastetus haritud inimeste probleem. Pole vaja olla kõige kõrgemalt haritud. Piisab, kui ollakse haritum kui vanemad, vanavanemad või lähedaste ring. Piisab, kui inimene oskab midagi, mida lähedased ei oska üldse.

Mõttetus elada ja elu anda on samuti haritud inimeste probleem. Inimene, kes õpib, et õppida, on saadud teadmistest õnnelik. Tema elul on alati mõte sees. Inimene, kes õpib, et tõestada oma paremust, on saadud teadmistest õnnetu, sest ta ei saa kunagi oma paremust tõestatud. Mida rohkem ta üritab, seda rohkem teeb ta seda jõuga ja seda rohkem on ta vägivaldne. Kui ta ei ela oma vägivalda välja emotsionaalselt ja füüsiliselt või ei lase seda vabaks vaimselt, siis tal tekib mõttetus.

Häbi teha halba muutus märkamatult mõttetuseks üleüldse midagi teha, sest alateadvus teab, et kui teed head, siis teed ka halba. Kes tasakaalukalt teha ei oska, see tegemata elada ei oska hoopiski, aga töö tulemus teda ei rahulda, mistõttu tekibki tahtmatus olemas olla. Tasakaalutu inimene teeb ju kõike vaid selleks, et pärast seda olla. Olla õnnelik, olla keegi, olla hea, tark, tubli, kasulik, esinduslik, auväärne, meeldiv, intelligentne jne. Aste astmelt, vastavalt häbi kasvule, kasvab ka tema mõttetus:

mõttetus teha,

mõttetus rääkida,

mõttetus mõelda,

mõttetus olla.

Lapsevanem, kellel on selline stresside jada, annab oma stressid tahtmatult lapsele, kelles võib juba sündides olla

mõttetus olla,

mõttetus mõelda,

mõttetus rääkida,

mõttetus teha.

Ring saigi täis. Nägemata ennast, imestatakse, miks laps on nii laisk, nii enesesse tõmbunud, nii kinnise mõtlemisega, nii depressiivne. Et laps on oma vanemate meelelaadi võimendunud peegelpilt, siis tema stress väljendub vanemate omast vähemalt ühe astme võrra kõrgemal tasandil. Seepärast - kui tahate aidata last, siis aidake iseennast. Teadke, et mida vanem on laps, seda tõhusamalt on vaja Teil tegelda iseendaga.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.