Lugejale
Parim arst on inimene endale ise. Küllap olete seda juba kogenud. Et patsienti paremini aiata kulub stresside keele tundmine marjaks ära.
Uute täpsemate detailidega vana teema jätkub. Kuna esialgne vaimsuse moebuum Eestis on möödas, siis usun, et seda raamatut loevad need, kes on iseendaga tõeliselt tegelema hakanud. Seepärast julgen iseenda leidmise eksirännakutest kirjutada üksikasjalisemalt. Siiralt, ilma umbmäärasuseta.
Olen kogenud, et teiste omasuguste loo kuulamine või lugemine aitab iseenda äratundmise mõtteid tabada. Üks mõte käivitab teise mõtte, teine kolmanda ja nii edasi, kuni ahel viib jälle mõne iseloomuomaduse olemuse salaukseni. Vahel eelmistesse eludesse, sagedamini käesoleva elu hetkeni, millest senini sai märkamatult mööda joostud. Hing võis sel hetkel küll värahtada, aga mõistuse vald ja vägi pöörasid tähelepanu muule. Iseennast avastades ja patsiente nende iseenda avastamise teele juhatades olen ennast niipalju uskuma hakanud, et julgen kirjutada probleemidest, mis mõni aeg tagasi veel südamevaluks olid.
Käesolev, IV raamat, ja järgmine, V raamat, on valminud üheaegselt ja paralleelselt, sest nad olid algselt mõeldud ühena. Nende kirjutamine on olnud huvitav, sest pisiasjadena tunduvate üksikasjade tagajärgi mõistes võin rahulikult korrata elutõde, et pisiasi on suur asi ja suur asi on pisiasi. Lihtne on keeruline ja keeruline on lihtne. Raske on kerge ja kerge on raske.
Raske on ravida haigust, mille vaimset sisu haige kiivalt iseendagi eest varjab. Minust rääkimata. Sellesama haiguse ravimine muutub kergeks kui haige ennast avab ehk enda stresse tunnistama hakkab. Tahtmine olla hea inimene on nagu muinasjutuline paha vaim, kes selle inimese hinge varakambrite igaveseks valvuriks on vannutatud. Ta ei lase isegi omanikku oma väärtuste ligi.
Rikkus, mis puuduse kätte sureb, ei ole ainult muinasjutt. Iga haigus on selline rikkus. Kui inimene tunneks võlusõna "anna andeks", siis ta tunneks, kelle poole sellega pöörduda ja kõik salauksed avaneksid üksteise järel iseenesest. Keegi ei peaks inimese hinge salasoppides siis ei puurima ega kaevama.
Puurimisega ei tegele ma enam ammu. Kaevamisega veel tegelen. Unistan ajast, mil ka seda ei ole vaja teha, kuna haige tuleb minule kui sõber appi, et oma haiguse algpõhjused üles leida. Ja mitte selleks, et
| 6 |
Vaimne minevik on inimese enda eelmised elud.
Füüsiline minevik on esivanemad ja nende teod.
Eksimused on mõlemapoolselt teineteise peegelpilt. Vaimne minevik peegeldub füüsilises minevikus, et me, kui nähtamatu kaudu iseennast tundma õppida ei taipa, siis nähtava kaudu taipaksime. Ühe vabastamine vabastab ka teise. Pole tähtis kummast otsast alata. Kõik olemasolev on ju vaid energia. Energiate erinevus on vaid selles, et ühed on tihedamad ja seepärast nähtavad, teised on hõredamad ja
| 7 |