Vastumeelsus - liikumise pidurdaja

Vastumeelsus sünnib sundimisest.Vastumeelsus elab alakehas. Tema ülemine piir on I nimmelüli. Alumine piir lõpeb varvastega.

Kui ei oleks materiaalset elu, siis ei oleks ka vastumeelsust.

Hirm materiaalsete, sealhulgas ka majandusprobleemide ees, pidurdab kuni seiskamiseni (vastavalt hirmu kasvule) armastusenergia liikumise alakehas. Liikumatus on häving. Hävingu astmele vastab haiguse raskus.
Kõik alakeha haigused on vastumeelsusest. Vastumeelsust on erinevat:

- vastumeelsus sest, et...
- vastumeelsus sellepärast, et...
- vastumeelsus selleks, et...
- vastumeelsus nii, et...
- vastumeelsus kas... ja vastumeelsus kui...
- vastumeelsus selle vastu mis tuleb ja selle vastu mis oli, jne.

Vastumeelsuse nüansid määravad haiguse iseloomu. Vastumeelsuse suurus määrab haiguse raskuse. Vastumeelsusel on palju eri nimesid: tõrksus, vastasseis, trots, protest, vastuhakk, jms.

Vastumeelsus on füüsiliste majandusprobleemide mõtteline vaste. Hirm majandusprobleemide ees kasvab kindlasti vastumeelsuseks majanduse ehk materiaalsete probleemide vastu. Kui juba on hirm, siis on kindlasti ka viha isegi kui me seda eitame. Alakeha alumine osa on jalad. Füüsilise tasandi jalad väljendavad igasugust elulist liikumist.

Teises raamatus on jalgade mõttelisest tähendusest räägitud pikalt. Lisan järgmised tähendused:

Labajalad väljendavad igapäevaseid ehk/ja ka majanduslikke pisiprobleeme ehk/ja ka naiselikke igapäevaseid majandusprobleeme. (Vt. II raamat lk. 346.) Haiged labajalad räägivad sellest, et inimene on oma igapäevategemiste ülepaisutamisest vihaseks läinud. Moonutatud labajalad tähendavad, et inimene näeb igapäevasid töid kõverpeeglist ehk hindab neid valesti. On olemas naise ja naiselikud igapäevaprobleemid, aga on ka mehe ja mehelikud igapäevaprobleemid. Paras töökoormus ei tee midagi peale hea, aga liialdused tegemistes või laisklemises teevad haigeks. Liialdab hirmunud inimene.

Sageli on labajalad ilma nähtava põhjuseta turses. Siis öeldakse, et süda on haige. Õige. Kui kehas on natukenegi midagi haiguslikku, siis on südameasjad kindlasti natukenegi korrast ära. Kas uuringud seda kinnitavad, see on iseasi. Diagnoos jalgade turset ära ei võta. Kui käite, siis võib turset mitte olla, aga kui oma töölaua taga istute, siis on õhtuks päris puupakud all. Miks?

Sest kurbus igapäevaprobleemide pärast koguneb labajalgadesse. Kui liigute, siis pole mahti kurvastada, aga kui istute, siis käed teevad, aga mõte käib oma rada ja toob varjatud kurbuse mõtetesse. See tähendab, et Te pole oma kurbust veel ära suretanud ja ta tuleb Teile hea inimese kombel ütlema: "Lase mind vabaks. Ilma kurbuseta teed sama, mida siiani tegid. Vahe on vaid selles, et kui enne tegid seda õnnetuna, siis nüüd õnnelikumana."

Labajalgade turse, kui kõikvõimalike labajalgade haiguste üks sümptom, on sõltumata diag-noosist ikkagi kurbus igapäevaste majandusprobleemide pärast. See ei tähenda ainult rahapuuduse kurbust. Veel rohkem võib kurb olla see, kellel raha on, aga vastumeelsus ainult rahast elada teeb kurvaks.

Kurbus on vihaenergia. Selle tõsiasjaga tuli mul endalgi alguses lihtsalt leppida enne kui selle sügavamat mõtet mõistma õppisin. Püüdke Teiegi mõista.

Kui mõtlete, kuidas saab nende igapäevaprobleemide peale mitte vihastada, siis mõelge kas vihastamisest läks midagi paremaks. Kindlasti mitte. Ja kui arvate, et ilma vihata Te ei lähe ei enda ega teiste eest seisma, kui liiga tehakse, ja elu läheb hullemaks, siis julgen öelda, et ilma vihata lähete just nimelt enda ja teiste eest seisma ja saavutate veel edugi. Teie minek on muutunud sõjakäigu asemel sõpruskohtumiseks endise vaenlasega.

Vaagen väljendab suuri ehk/ja ka mehelikke ehk/ja ka ideelisi majandusprobleeme. Vaagnavöötme seisund räägib sellest, kui palju inimene mehele ja meessoole eluõigust annab. Vaagen on nähtavalt deformeerunud paljudel, see tähendab, et suhtumine suurtesse mehelikesse plaanidesse ja tegemistesse on sellistel inimestel vastavalt vaagnale sümboolselt viltune, kõver, deformeerunud jne. Lühidalt: sellise sõnaga nagu Te oma vaagnat iseloomustate, nii mõistke ka oma suhtumist meeste tegemistesse.

Tavasilmale nähtamatult ehk varjatult asuvad väikese vaagna elundid, mille haigestumine näitab, et inimese suured ja tähtsad plaanid on suuremad kui ta teostada jõuab. Suur on alati mehelik. Suured majandusprobleemid on alati mehe korraldada. Naised, kes oma hirme ehk usaldamatust mehe tegemistesse vabastada ei oska, võtavad oma hirmudega mehest jõu ja oma ennatlike kiirustamistega tahtmise tööd teha. Mees ei hakka enne jooksma ja siis mõtlema, tema tahab enne mõelda ja siis joosta, kui vaja, aga mõni naine ei lase oma meest kunagi tööd tegema hakatagi, enne teeb ise ära. Ühel hetkel ütleb ta keha, et nüüd on küll. Nüüd oled haige ja paranda oma viga.

Mees, kes naiste käsutamist ja meeste tegemistesse vahelesegamist või kiiruse mõttes mehe tööde ärategemist heaks meheks olemise nimel ära kannatada tahab, saab endale oma kogunenud vihale vastava haiguse, mis sageli on vähk. Naised võivad küll meeste töid teha, aga nad ei oska kunagi nii teha, nagu vaja on. Naela võib seina lüüa, aga on kindlam ja ohutum, kui seda teeb mees naise armastava pilgu all. Kui naine oma kärsituses mehe töid teeb, siis ta alandab meest ja on õnnetu, kui tema muidu hea mees eesnäärme vähiga siit ilmast ära läheb.

Mees, kes mehelikkust suguelunditest algavat näeb, see võtab kõik mehelikkust riivavad meelekibedused eesnäärmesse, sest eesnääre on füüsilise mehelikkuse ja isaduse organ ja teeb sellega oma eesnäärme haigeks.

Pahasoovlikkus abitusest, mis on mehel tekkinud sellest, et naissugu mehe mehelikkust ja isadust pideva naeruvääristamisega alandab, kuid mees ei saa sellele mehe moodi vastata, tekitab eesnäärme vähi. Mehe viha iseenda viletsate sugutunnuste vastu, mis ei lase ürgsel jõulisel kombel kätte maksta, koguneb samuti suguelunditesse.

Mees maksaks kätte jõuga, see on tema võimalus, aga seda ei luba intelligentsus ehk tahtmine hea olla. Tõsi, mehed maksavad naistele kätte voodis seksuaalse robustsusega, aga see rahustab alandatuse tunnet vaid seksi hetkel. Mees, kes tunneb, et ta on naisele ometi tasuda saanud, muutub agressiivseks ja hüperseksuaalseks. Sellest tekib seksuaalne vägivald ja perverssused. Keha ütleb: "Seksi palju tahad ja maksa naistele oma hingehaavade eest kätte palju tahad, aga stress jääb niikauaks, kuni oma mõttelaadi parandad."

Meest, kes oma vaimset taset mehelikuks väärikuseks peab, naiste süüdistamised ei häiri. Enesesse uskuv mees mõistab, tahab, teeb ja on õnnelik, sest elu armastab teda. Ta võtab naisi sellistena nagu naised on, aga abiellub sellisega, kes tema vääriline on. Selliseid ülijulgeid endasse uskuvaid mehi on kahjuks vähe ja sellepärast on meeste eesnäärmed järjest haigemad. Need mehed, kes naisele mehe tegemistesse vahelesegamise eest parasjagu ihunuhtlust annavad, ei tarvitse üldse haigeks jääda ega ka karmavõlga saada, sest karistasid rumalat rumalale arusaadavas keeles. Nii teeb primitiivne mees ja temale on see lubatud.

Naiselikkuse ja emaduse füüsiline organ on emakas. Kui naine peab naiseks oma naisekeha ning nõuab mehelt ja lastelt enda armastamist ja austamist, siis ta emakas peab kannatama, sest ta nõuab keha kultust. Ta tunneb kindlasti, et teda ei austata, armastata, hoolita, märgata jne. Seks mehega, kes peaks armastama, sest see on naise meelest abielumehe kohus, on rutiinne eneseohverdus - abielunaise kohusetäitmine. Abielunaised võtavad enda õlule nii arutult suured kohustused, sest nende tahtmised on ülisuured, et seda ei suuda ei mees ega ta ise ellu viia. Kirg kulutatakse jõukuse saamisse klammerdumisele ja voodisse seda ei jäägi.

Seepärast on väljapääsuks leiutatud vabaabielud. Kui abielunaine vähemalt riidleb oma rahulolematuse laste ja mehe suhtes välja ning seksib ilmselgelt nii kui tuima tööd tehes, siis vabaabielu on juba teater, mille varjatud halb näitlejameisterlikkus tasahilju ikkagi nähtavale ilmub. Mõttelaad on ju ikka sama, ainult enesepettus suureneb. Vabaabielu on põgenemine abielu eest ehk põgenemine andmise eest. Põgenemine saamisesse, ise seda tunnistamata.

Veel suurem põgenemine on üksindus. Ükskõik, kas põgeneb naine või mees, aga ta soolised mõtted on samad, mis praegusel inimkonnal. Elu nende ümber ei lase neid erakuna elada, kui nad just miljonärid ei ole, kes saavad endale lubada üksildast villat kõrgmägedes, kuhu ligipääs on rangelt suletud. Võib teha imevigureid, aga mõtted tulevad igale poole kaasa ja toimivad range õpetaja kombel, tekitades ühesuguseid haigusi sarnase mõttelaadiga inimestel.

Heade soovide puudumine abitusest, mis on naisel sellest, et meessugu naisele nii hea ei ole, et naine meest armastada saaks ja alandatus lastest, kes ema ei kuula või alandatus laste puudumisest ning abitus oma nõrga naisejõuga elu muuta, tekitab emakavähi.

Heade soovide puudumine on sama, mis halva soovi olemasolu ehk pahasoovlikkus sel lihtsal põhjusel, et elul on alati kaks poolt. Kuldne kesktee on vaid tasakaalukus, mis iseendast on elu sinusoidaalne liikumine minimaalse võnkeamplituudiga. Tasakaal ei tule iseenesest, see tuleb igaühel ise saavutada.

Ükskõik, kas inimene on abielus, vabaabielus, vallaline või veel mõnes eksisteerimise vormis, aga ta on naine või mees ja kui ta oma elu kannatusi, kui vigu, mõista tahab, siis on ta suguorganid terved.

Vaagnasisestest organitest lugege I ja II raamatust. Arusaamise hõlbustamiseks tuletan meelde, et keha eespoolel asuv väljendab tundeenergia liikumist, tagapoolel asuv väljendab tahteenergia liikumist. Kui inimene mõtleb valesti, siis ta oma tundeid ei usu, siis ta tahab valesti ja loomulikult teeb valesti. Valesti tegemised ehk vead väljenduvad haigustena.

Tundeelu kurvastavaid kibestumisi toob välja uriin. Kui inimene tunneb end alandatuna oma tundeelu kuhjunud kurvastavates kibestumistes, siis ta saab põiepõletiku. Kui ta selle stressibuketi kivise ükskõiksuseni alla surub, et mitte ebaintelligentne näida, siis tekivad põiekivid. Aga kui ta oma abituses on kindel, et tema tundeelu kurvastavates kibestumistes on süüdi teised ja ei saa aru, miks halvad inimesed elu käest karistada ei saa, siis võrdub see nn. halvale inimesele või halbadele inimestele paha soovimisega ja ta saab põievähi.

Tahteelu kurvastavaid kibestumisi toob välja soolestik. Tahteelu realiseerub tööga ehk tegemistega. Analoogselt tundeelu kibestumistele tekivad sooltetrakti haigused. Ikka nii, et mida tigedam suhtumine tegemistesse, seda tigedam haigus. (Vt. II raamat lk. 353.) Soolestik toob kehast välja kogunenud toksilised ehk kehale kahjulikud jääkproduktid. Kui tööde ja tegemistega seotud probleeme hoolega vabastate, siis võite täheldada, et Teie fekaalid jäävad klosetipotis vee peale ulpima. Peate mitu korda vett peale tõmbama. Mida see tähendab? See tähendab, et Teie raskeks allasurutud probleemid vabanevad ja allesjäänud on palju kergemad, aga see-eest raskemini lahtimõtestatavad.

Põlved väljendavad elus edasijõudmise põhimõtteid. Põlved näitavad, kuidas me tunnetega edasiminekut rammime.

- Rahumeelse, sõbraliku ja tasakaaluka mineja põlved on terved.
- Võitlusega ja pettusega mineja põlved purunevad.
- Petliku eluväänaja meniskid murduvad.
- Jõuga mineja põlved haigestuvad.
- Kaotaja kurbusest tekib põlve vesi.
- Kättemaksja kurbusest tekib põlve veri. (Vt. II raamat lk. 351.

Sääred väljendavad elus edasijõudmise teostust. Sääred näitavad, kuidas me hirmunud tahtega oma kiirust suurendame nii, et sääremarjad krampis, ja kuidas me siis, kui enam jooksmine ei aita, säärelihastesse oma mittevajalike tahtmistega saasta kogume. Kui vihastame naiseliku aegluse peale, siis rebeneb säärelihas. Kui vihastame meheliku aegluse peale, siis murdub sääreluu. Kui tunneme end liiga aeglasest edasiminekust alandatuna, siis tekib põletik.

Säärelihaste krambid väljendavad tahtepoole hirmusööste elulise edasimineku pärast. Mäletan neid aegu, eriti lapseiga, kui ärkasin öösel kohutava valuliku krambiga säärelihastes ja luukasin mitu päeva nii, nagu oleks lihaserebestus olnud. Ma tean alles nüüd, et need olid mu vanemate hirmunud eluvõitluse sööstud, et elu edasi läheks. Ma kartsin vihast kisa ja kära ning tahtsin ära joosta, aga jalad rääkisid oma krampidega, et hirmust kiiremini ei jookse keegi. Nüüd tean seda ja sellepärast ei krambita jalad ka enam.

Tahtepoolel on ka veenide ja arterite haigused. Kui majandusasjad ei suju soovile vastavalt ja inimene hakkab meest või naist süüdlasena nägema, siis haigestuvad vastavalt veenid või arterid. Vastavalt, kuidas kuhjuvad mehe või naise majandusprobleemid, tekib kuhjumine ka veenides või arterites.

Mehe majanduslikkus on väljapoole elav.

Naise majanduslikkus on sissepoole elav.

Mehe osaks on majandus, seepärast on tema majandustegevuse ulatus laienev nagu veenidki. Naise osaks on armastus, seepärast on tema majandustegevuse ulatus piiritletud. Kui ta ummistab end majandusprobleemide hunnikuga, siis ummistuvad ka arterid. Nende lapsel võivad olla mõlemad hädad.

Naise osaks on loodud pisiasjade majandamine. Mehed seda ei oska.
Mehe osaks on loodud suurte asjade majandamine. Naised seda ei oska.

Tänapäeva naised tahavad seda väidet küll ümber lükata ja rabelevad kõigest hingest, aga seda, millega mees hõlpsasti hakkama saab, seda peab naine tegema ebainimlike pingutustega ja nii, et oma soorolli täitmiseks enam aega ei jäägi. Küllap aeg likvideerib ka selle suurusehullustuse, ainult enne peab inimkond jälle kannatama. Aga nii me õpime.

Reied väljendavad elulist ja majanduslikku kandvust ehk kindlust, vastupidavust, tugevust, mõjukust, suurelisust, kõrgetasemelisust. Inimesel, kes usub iseendasse ja tasakaalukalt oma eluteed läheb, on paraja jämedusega reied, mis tagavad tema elulise kandvuse. Kes kardab ja kurvastab ja mehelikult tugevam tahab olla, selle reieluu hakkab suurenema ja tiheduse arvel tugevnema, kuni saabub kriitiline piir. Keha näeb, et see inimene hakkab varsti oma liigse tugevusega ehk mehelikkusega halba tegema ja luu puruneb. Mida julmemad olid inimese mõtted tuleviku suhtes, seda tüsilikum on murd ja selle paranemine.

Kes kardab ja kurvastab oma elulise kandvuse ehk hakkamasaamise pärast, selle reied muutuvad lihavaks. Kurbust alla suruva tahtmisega elu naiselike vahenditega tähelepanuväärseks muuta ehk emotsioonide jõuga mõjukaks, suureks ja kandvaks teha, võib teostuda ainult reite gabariitide tähelepanuväärseks muutumisega. Ka ületreenitud ja pilkupüüdvad musklid meeste reitel tähendavad allasurutud kurbust sellest, et mees pole mehe mõistusega seda kandvust saavutanud, mida vajab. Füüsilise jõu suurendamisega likvideerib ta puuduva. Kõik silmatorkav on alati liigne, isegi kui me seda heaks peame.

Et muskliline mees on mehelikum kui kõhn asteenik, see tähendab, et jõud ehk viha on selle tsivilisatsiooni mehe tugevuse alus. Selle jõu suurendamine üle kriitilise piiri päästab valla vägivalla. Tehke eksperiment ja öelge ühele peent mastipuud meenutavale mehele, et mis mees sa ka oled. Teiega ei juhtu nähtavalt midagi, aga tema alaväärsuskompleks suurenes. Heal juhul läks ta ja võttis raamatu kätte, et õppides oma hingevalu unustada. Aga öelge sama ühele musklitemäele, kes oma koolitarkuse puuduse ahastuses end alaväärsena tunneb, siis tunnete oma vaese füüsilise keha abitust ja mõistate, et igasse inimesesse tuleb suhtuda lugupidavalt. Teie nutate praegu, aga tema läheb Teie ütlemise peale jõusaali ja treenib hambad ristis ja higi voolamas. Tema kurbus voolab higi näol nii välja.

Kõik toruluud on sümboolselt nagu inimese keha ehk kõik toruluud kannavad endas inimkeha täielikku informatsiooni.

Reieluul on pea ja kael. Niisugune nagu on inimese pea, niisugune on ka tema reieluu pea. Loodus on meie pea arukalt loonud, aga kui me arukusse valesti suhtume, siis väljendub see ka reieluu peas. Vahe on ainult selles, et kui suur pea väljendab üleüldist mõtlemist, siis reieluu peas väljendub suhtumine suurtesse ehk mehelikesse majandusplaanidesse. Suure pea mõtete liikumisest ehk mõtlemisest sõltub üldine areng, reieluu pea liikumisest sõltub käimine. Nii, kuidas reieluu pea haakub vaagnaga ehk nii, nagu reieluu pea ja puusanapp teineteisega sobivad ehk niisugune, kui on puusaliiges, nii on inimene mehelikkul arukusel oma majanduselu juhtida lasknud ehk nii on inimene mehel iseendas elada lasknud.

Naisel, kes mehe mõistusest lugu peab ja mehe arukust naudib, on puusaliigesed terved. Mees, kes iseenda mõistusest lugu peab, saab aru oma küündimatusest ja õpib hea meelega targemaks. Ta ei tee probleemi enda oskamatusest, mis on ju vaid hetke probleem. Tema naine peab mehest lugu ja kui ei peagi, siis mehe hinge see ei haava. Mehe puusaliigesed on terved.

Puusaliiges näitab inimese majandusliku arengu elujõulisust ehk vitaalsust.

Kui Te tunnete puusaliigeses liikumise takistust, siis Te keha ütleb, et olete meessugu majandamast takistanud või peate meessugu majanduselu takistajaks. Olete oma õiguses eksinud. Mida rohkem oma kangust ajate, seda kangem on puusaliiges. Mida jäigem Te oma maailmanägemises olete, seda jäigemaks jääb puusaliiges. Kui Te arvamine on oma järeleandmatuses lõplik, siis on Teie puusaliiges samuti lõplikult jäik. Füüsiliselt saab Teid aidata kirurg kunstliigese paigutamisega. Siis saate jätkata oma kivistunud arusaamadega meessoo materdamist niikaua, kuni tuleb suurem häda, mis Teie tähelepanu ainult iseendale sunnib koondama.

Kui tunnete liigestes või ainult puusaliigeses valu, siis on see Teie õelus, mille olete oma raskerelvastusse liitnud. Mida ei saa vastuhakuga, seda saab õelusega. Valu on alati õelus.

Harva on haige ainult üks liiges. Mitme liigese haigestumine saab tavaliselt nimeks reuma või reumaatiline põletik. Reumaatiline liigeste põletik tekitab nii valu kui ka liigeste jäigastumist. Enne seda lagundab ta luude liigespinnad nagu söövitades auke sisse. Luu häving võib olla totaalne. Võib isegi spontaanselt murduda. Teie suhtumine on sellisel puhul olnud abitu inimese alandusele vastavalt kõigepealt põletikku tekitav, siis meessugu oma haiguses või alanduses süüdistav ja edasi vaikselt ja varjatult meest hävitav. Meessugu saab suurepäraselt hävitada tema tegemisi pidevalt aasides.

Kui igasugune põletik on alandatuse tunne, mille puhul esinevad tüüpilised põletikku tekitavad stressid: süüdlase otsimise viha, süüdlase leidmise viha, süüdlase süüdimõistmise viha, liialdamise viha ja kannatamise viha, siis reumaatilisel põletikul on väike iseärasus.

Kui tavaline põletik on lihtsustatult süüdistamistega otsene ründamine, siis reuma on nagu võitleja vaenlase kaeviku all, kes kaevab kaeviku aluse tühjaks, et vaenlane sinna kukuks ja võitluseta maetud saaks.

Reuma tekib mõistukõnes süüdistajatel.

Arutleme natuke.

Reuma on kõigepealt põletik. Kõiki sidekoe haigusi nimetatakse kokku sidekoe põhimassi moodustavate kollageenkiudude järgi kollagenoosideks. Reuma on sidekoe põletikuline haigus, mis võib kahjustada sidekude tema täieliku hävinemiseni. Sidekudet võib leida kõikidest teistest kudedest. Ta on koeelemente tervik-kudedeks ja kudesid tervikorganiks ühendaja. Organid moodustavad omakorda organsüsteemi. Organsüsteemid ühenduvad kehaks, mis ainult tänu täiuslikule omavahelisele ühendusele saab täiuslikult terve olla.

Seega sidekude on ühendaja. Ainus täiuslik ühinemine on vaba tahtega ühinemine ehk armastuse liit. Armastuses ühinemine on andmiseks ühinemine. Hirmudes inimesed ühinevad tugevaks, suureks, väljapaistvaks, rikkaks, edukaks jne. saamise nimel kõikvõimalikesse ühingutesse ja liitudesse, millest üks on abieluliit. Mida rohkem inimene mõtleb abielu abil kuhugi jõuda või midagi saavutada, seda enam on ta omakasu peal väljas ja seda rohkem jääb ta sellest ilma, mida lootis. Kuna selliste mõtete väljaütlemine on eriti naistele häbiasi, siis varjatakse oma eesmärke silmakirjalikkusega. Ühte mõeldakse, teist öeldakse. Alguses kujuneb see abikaasadevaheliseks suhtlemismooduseks, sest kardetakse teisele ebameeldivat näkku paisata. Lohutatakse, kui teine on halvasti teinud, veendes, et ta tegi hoopis hästi, et keegi kolmas tegi palju hullemini. Emotsionaalses hellusehoos halva heaks rääkimine, mitte halva heaks tegemine, on enese ja teise petmine. Nii tahetakse teist säästa ja hoida, lootes, et küllap teine ennast hiljem muudab. Aga endasse jääb üllatunud pahameel: "Kuidas nii võib teha! Mis inimene see küll on! Kas tal mõistust peas ei ole!" Ei osata näha probleemi tagapõhja ega selle õpetlikkust ega enda halvustavat suhtumist.

Kuna oma arvamust välja ei öelda, siis teine ei saa ennast ei kaitsta ega süüdistust ümber lükata. Süüdistaja trots aina kasvab. Kui teine pinget tunnetab ja aru julgeb pärida, siis trotsis inimene lihtsalt niisama end ei ava. Ta tahab pikka palumist. Kuna see teine on tavaliselt mees, aga mehed nurumise ja nurrumisega end alandada ei taha, siis jääbki väljaelamata viha naisesse. Seda, et naine ei oska nii näha nagu mees ja mees ei oska nii tunda nagu naine, kumbki ei taipa. Suu on selgitamiste jaoks lukus.

Mees, kes loodab kukupai olemisega naise meeleolu parandada, saab naise näo naerule küll, kui mingi suure tähtsa ja tulusa töö ära teeb, aga sellega on ta pannud ka silmakirjalikkuse taime oma peresse kasvama. Selle käes hakkab ta ise kannatama, hiljem kannatavad ta lapsed. Alguses mängivad naine ja mees seda mängu kahekesi. Hiljem laieneb sellise suhtlemise ring omasuguste arvel ja stressid kasvavad kõigil iga kord, kui keegi seltskonnast kedagi ebasiiralt jutu jätkuks kiidab. Vihastamine kasvab vihkamiseks.

Mida mesimagusamat nägu hävitava vihkamise varjamiseks tehakse, seda suurem on silmakirjalikkus. Abielu häired ja sidekoe häired on teineteise peegelpilt. Abielu hävinemise iseärasustele vastavad sidekoe hävimise iseärasused.

Sidekoe haigused - kollagenoosid - on halvast asjast head muljet jätvate inimeste haigused. Ehk silmakirjalikkuse ehk variserlikkuse haigused.

Üldtuntud on liigeste reuma ja infektsioosne mittespetsiifiline poliartriit. Teatakse ka südame reumat. Kollagenoosid, mille alla reuma kuulub, on raskemini mõistetavad. Põhimõtteliselt võivad kahjustada kollagenoosid kõiki pehmeid kudesid, sealhulgas ka kõhreid. Kahjustatud kudede suurus, elastsus, tundlikkus, funktsioonivõime langevad. Samade sõnadega saab iseloomustada halvast asjast head muljet jätva inimese mandumist.

Liigeste reuma on variserlik ehk silmakirjalik meessoo ja materiaalse elu edenemise üle võimutsemise haigus. See on tahtmine elu nii käima panna, nagu ise tahan ehk õigeks pean. Liigeste reuma on silmakirjaliku headusega iseenda alustugede hävitamise haigus. See on stress, mida saab vabastada nii, nagu igat teist stressi.

Elu materiaalne edenemine on elu mehelik pool. Kes südames elu edenemisega rahul ei ole, see ei ole automaatselt oma isaga ja meessooga rahul. Kes oma suhtumise väljendamise asemel räägib oh-meil-on-kõik-korras juttu, see kogub endasse variseri viha. Kui variseri viha kriitiline piir koguneb äärmuslikuks, siis tekib liigeste reuma. Haige sugu ei ole määrav. Määrav on haige nägemus oma isast kui mehest, kes oma oskamatusega, suutmatusega ja tahtmatusega osata ja suuta ema elu raskeks teeb.
Hirmust oma suhtumist isasse ükskõik mis põhjusel välja näidata, peidetakse viha isa vastu hea lapse malbe naeratuse taha. Üks kardab oma pehme iseloomuga isa kurvastada, sest tunneb, et teeks oma aususega isale haiget. Teine kardab oma isa karistust, sest mäletab, kui valusalt isa ebaõigluse eest kunagi karistas. Mõlemal juhul hõõgub variserlik viha isa vastu nagu tuli tuha all, mille soojust kuumuseks ei peeta. Ja kui ema, kibestumisest oma mehe vastu ja varjatud soovist oma mehele eluunistuste luhtumise eest kätte maksta, lastele eriliselt hea olemisega nende poolehoidu võidab, siis on lapsel liigeste reumasse jäämine kindlustatud.

Ema variserlik viha isa vastu muutub pahaaimamatult laste alatuks ärakasutamiseks ja laste materiaalse elu, mille hulka kuulub ka tervis, hävitamiseks. Kui laps kogub oma variserlikku viha kriitiliselt suureks, siis tekib reuma. Kui olustik tema ümber on talle meele järele, siis kriitilist kogust ei kogune ja ta pärandab oma viha oma lapsele. Kui laps jätkab oma vanema sellist mõttelaadi, siis ta haigestub. Nii võib natuke haigete liigestega emal ja isal olla laps, kes juba väikelapsena mõne külmetushaiguse tüsistusena haigestub reumaatilisse poliartriiti ja enne, kui ta liigesed täiskasvanuks saavad, on nad juba hävinenud. Väikelapsena haigestumine sageneb.

Kes teab ja oma lastele selgitab, et ema peab olema see inimene, kes siis kui laps pahandusega hakkama sai, lapse kõigepealt südamele surub ja siis pahandusele vastavalt pepulaksu annab, see õpetab last ema mõistma. Aga isa peabki see olema, kes pahandusetegijal kõigepealt püksimõõtu võtab ja alles siis pead silitab. Kui laps seda loomulikuna võtab, siis ta ei hakka kandma oma vanemate peale variserlikku viha.

Silmakirjalikkust on väga erinevat, aga põhimõte on alati üks: halba varjatakse halva heaks rääkimisega ja mida oskuslikumalt seda teistele tehakse, seda enam isegi seda uskuma hakatakse. Nii kasvab tahtlik enesepettus. Tahtlik halva tegemine toob kaasa kõige hullemad haigused. Näiteks reuma tüsistub neerupuudulikkusega.

Küllap olete kuulnud, kuidas malbed naised rõõmsalt sädistades justkui möödaminnes mainivad, et ega see mees teistest ei erine, et mehed on üldse ühed vastutustundetud olendid, nagunii on nad jälle midagi mõistusevastast kokku keeranud, ega nad naiste heaks midagi teha taha jne. jne. Et küll on hea, et minul nii hea mees on. Mida vaiksemalt ja abitumalt selline heietamine naise suust tuleb, seda suurema tüki ta mehest, kui see kuulma juhtub, hammustab. Kõik ülejäänud kuulajad ei taipa midagi.
Selle iseärasuse tõttu on reumahaigetele väga raske selgeks teha, et nende ema variserlik iga hinnaga mehe üle valitseda sooviv sisemine tahtmine on ka nende sees. Hirmust, et mind ei armastata koguneb isa sisse alandatus, mis isa hinge nähtamatult sööb ja isa vastupidavuse oma lapse luude sarnaseks lagundab.

Reumahaigete isad on eneseusuta mehed, kes väga kardavad ja seepärast eriliselt vihkavad variserlikku mõistukõnet. Mida enam nad head olla tahavad ja seepärast seda viha välja ei ela, seda haigemad on nende laste luud. Mida enam on isa tundnud endas jõuetust midagi selle vastu ette võtta, seda enam on ta majanduslik edasiliikumine takerdunud ja seda enam kahjustub tema lapse liigeste liikuvus.

Reumahaiget, kes on oma emast endale hea haldja või ebajumala teinud, mõtteraviga aidata ei saa, sest ta olemus keeldub nägemast oma ema halba. Mida raskem reuma, seda suurem on haige hirm, mille taga on varjus viha, mida ta ei tunnista, sest ta samastab inimese teoga. Kes halba mõistma hakata ei oska, see peab sellesama halva käes niikaua kannatama kuni õpib. Kasvõi mitu elu järjest.

Reieluul on kael, mis vastab inimese kaelale. Kael on naine, kes keerab meest sinna kuhu tahab. Kui see kael ometi nii palju ja nii äkiliselt ei keeraks, et pea otsast ära keerab. Kahjuks ta teeb seda. Naine, kes oma kangekaelsuses kaela radikuliidi ja peavalude käes vaevleb, peaks teadma, et kangekaelsusest kaela täieliku jäikuseni on vahel ainult üks samm. Jäikusele järgneb murdumine.

Kuna naised muutuvad vananedes järeleandmatuteks, siis peaks nende kael murduma. Aga kui elu õppetund ei ole veel määratud lõppema, siis keha teab seda ja annab inimesele reieluu kaela murru öeldes: "Sa väärid oma kangekaelsuses sellist õppetundi. Kui sa nüüd lamad ja iseenda peale mõtled, siis võib-olla saad aru, et oled olnud nagu kangekaelne sõnn, kes peaga pidevalt vastu vastumeelsuse müüri jookseb, et tõestada enda paremust." See, kes mõistab, paraneb. Kahjuks osutub reieluu kaela murd paljudele vanadele naistel ukseks teise ilma, sest nad ei suuda jätta oma kangekaelset õnnetusele süüdlaste otsimist.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.