Kurbuse surmamine

Kuna pisaraid peetakse nõrkuse, aga ka ebaintelligentsuse, tunnuseks, siis enamik inimesi püüab pisaraid vaos hoida. Kurbusele on ükskõik, kas teda hoitakse tõsise või naeruse maski taga kinni. Vahe on selles, et naeru kuulmist pettev efekt sunnib kurbust suuremaks kasvama, muidu tema vabaduse vajadust ei märgata. Kurbuse allasurumine ehk vaoshoidmine võib muutuda näiliselt täielikuks kurbuse puudumiseks. Nimetan seda kurbuse surmaks. Kurbuse surmamine võrdub iseenese surmamisega.

Iga energia on meie olemasolu ehitusmaterjal, mille kontsentreerumine viib selle energia materialiseerumisele.

Kurbus ja julmus on ühe terviku kaks otsa. Kurbuse allasurumise iseärasustele vastavalt tekivad tema materialiseerumise erinevad raskusastmed, millele vastavad konkreetsed haigused:

I. KURBUS

1. Sissenutmise staadium VESI

A. Isiklik probleem tekitab piiratud patoloogia - vedelike kogunemine organitesse (tsüstid) või õõntesse (südamepauna, kopsukelme ja kõhuõõnde ning koljusisesi)

B. Ûldine probleem tekitab üldise ehk kogu keha haarava patoloogia - tursed.

2. Puise tuimuse staadium PUU

A. Isiklik probleem - healoomuliste õõnsuseta kasvajate teke

B. Ûldine probleem - rasvtõbi

3. Kivise tuimuse staadium KIVI

A. Isiklik probleem - kivitõbi

B. Ûldine probleem - ateroskleroos ja teised skleroosid

II. JULMUS:

4. Metalli staadium METALL

A. Kerge metalli staadium - organi või koe töövõime hävinemine

B. Raske metalli staadium - vähktõbi.

Jätke meelde, et isiklik probleem tähendab, et inimene vaevab oma isikliku elu pärast südant, aga kui hakkab maailma pärast muretsema ja tahab teiste inimeste nõusolekut küsimata maailma heaks muuta, siis ta haigus laieneb kogu kehale ehk muutub üldiseks.

Kurbuse, aga ka igasuguse teise stressi allasurumise mehhanismi mõistmiseks kujutage ette, et Teil on üks suur küps arbuus. Te panete ta mahlapressi sisse ja hakkate pressima. See on põhimõtteliselt sama kui öelda, et hea inimene teeb hea eesmärgi nimel halba. Pressija pressib arbuusist mahla. Pressija on intelligentne, seega hea, eesmärk on intelligentne, seega hea. Halba tehakse ainult kurbuse energiale. Kuna nähtamatut energiat ei peeta millekski, siis tema surmamine oleks nagu mitte miski.

Mida selline mõismatus põhjustab seda püüan selgitada alljärgnevalt.

1. Sissenutetud kurbus.

See on aktiivne kurbuse häirivast tundest ja pisaravalmidusest vabanemise lootuse staadium. Ehk aktiivne kurbusele reageerimise staadium. Välja nutta ei julge ja ei taha, aga nutmata olla ei saa. Kui see inimene enda pärast nutab, siis kindlasti siis, kui kedagi nägemas ei ole.

Selline inimene võib saada häiritud nutjatest, sest need panevad ka tema nutma. Ta võtab teiste kurbuse märkamatult endasse ja ei saa aru, et ta nutab lisaks enda kurbusele ka teiste kurbuse enda sisse. See on nn. kõigest südamest teistele kaasahaletsemine, mis toimib nagu ise oleks südantlõhestava nutu pooleli jätnud. Ta petab ennast sellega, et meel läks teise nutust haledaks ja siis ta nuttis teise pärast. Raskeks muutunud süda ütleb talle, et ta valetab, aga ta ei kuula südame juttu. Ta arvab, et südamel on midagi viga. Nende sõnade taga mõtleb ta südame haigust.

Ahastamine enda, teiste töö, lootusetu olukorra, pisikese igapäevaelu probleemi või suure maailmaprobleemi pärast - see kõik on sissejäetud kurbus. Ahastus on kontsentreeritud kurbus. Vahel öeldakse, et mul on õudne kassiahastus. Mida see tähendab? Õudus on kontsentreeritud hirm, mille puhul enam ei joosta. Õudus ei lase ei mõistusel ega jalgadel enam liikuda. Kass on sümboolselt vabadus. Mõttekeelde ümber tõlgituna tähendab see mõiste hirmutavast sundolukorrast tekkinud väljapääsmatust, mis on viinud hirmu ja kurbuse täielikku blokki. Kõik koguneb sisse. Kurbus kuhjub inimese sisse hoopis teise nime all ja palju ohtlikumas hulgas.

See on nagu arbuusist mahla väljajooksmise staadium. Mida rohkem vajutada, seda rohkem jookseb, kuni enam ei jookse üldse. Selle asemel, et iga erituv pisar vabaks lasta, et ta tiibu sirutades oma soovile vastavalt nelja tuule poole lendaks, paneb kurbuse vaoshoidja pisaratele kogumisanumad alla. Kes paneb pea kui anuma, kes paneb jalad kui anuma, kes paneb kõhu, kes selja, kes südame, kopsu või maksa, kes palju anumaid ühe korraga. Kõik oleneb sellest, missugused probleemid inimest kurvastavad.

Sissenutmise staadiumi kurbusest tekivad:

- tsüstjad ehk põisjad healoomulised kasvajad,

- vedeliku kogunemised organitesse ja õõntesse,

- tursed üksikutesse organitesse ja kudedesse, piirkondadesse või üle kogu keha.

- Tsüstid võivad olla nii pisikesed, et üldse vaevusi ei tekita. Nad avastatakse sageli juhuleiuna. Aga nad võivad olla ka giganttsüstid, mille kasvukiirus ja iseloom on ettearvamatud. Tsüstide ravi ei tohi ebamäärasesse kaugusesse edasi lükata. Lihtsalt niisama ei ole neist ükski tekkinud, lihtsalt niisama nad ka ei kao. Ravitakse neid medikamentoosselt, kirurgiliselt või ebatraditsiooniliselt, peaasi, et nad olematuks muutuksid.

Selge on see, et mina eelistan mõtteravi, aga soosin väga ka taimeravi kombineerituna dieediga. Tean kui säästvalt ja sügavalt toimib homöopaatiline ravi. Mõistan, kui hirm kiirustab inimest medikamente neelama. Kurvastan, kui inimene jääb kirurgilise raviga organist ilma. Ja olen õnnelik, kui inimene selle kannatuste kadalipu lõpus mõistab oma haiguse põhjust ja selle vabastab, et haiguse energia ei kanduks teise organisse.

- Vaba vedeliku teke organisse või õõnde võib olla uskumatult kiire. Meditsiinitöötajad teavad seda. Aga meeleparandusega vaba vedeliku kadumine organist või õõnest võib olla samuti uskumatult kiire. Seda imet keeldub koolimeditsiin kahjuks uskumast.


NÄIDE ELUST.

Ühel noormehel võeti kahe päeva jooksul ühe kopsu kelme õõnest 6 liitrit vedelikku välja. Ilma arstide abita oleks ta elu võimatuks muutunud. See oli tema põhihaiguse tüsistus.

Kopsukelme haigestumine väljendab vabaduse piiramise probleeme. Kopsukelmel on kaks lestet:

1) kopsupoolne - haigestub kui inimene iseenda vabadust piirab,

2) rindkere seinapoolne - haigestub kui teised tema vabadust piiravad.

Vedeliku eritumine ja imendumine toimub mõlemast ja vahet saab teha ainult kolmanda silmaga vaadates. Siin võib haige tavaarsti diagnostikas aidata.

Sellest ajast alates kui ta ennast mäletas oli ülisuur kohusetunne tema au ja uhkus. Ta ei osanud seda pahaks pidada, sest oli sellega harjunud. Ta oli ori, kes rääkis endale nii nagu temale räägiti: nii on vaja, nii peab ja teisiti ei ole suuri eesmärke võimalik saavutada. Keegi ei taibanud sellelt noorelt inimeselt tema tahtmist küsida. Oma tahtmises hea olla leppis ta sundolukorraga, mis tõotas teda ükskord teistest paremaks teha. Pärast ühte ebaõnnestunud starti, kus teda inetult süüdistati, ta haigestus. Ta kartis saamatu olla ja oli kõik teinud, et mitte saamatu olla, aga teda süüdistati saamatuses. Vaoshoitud eluvõitluse viha murdis haigusena välja. Ta vihkas ennast viletsana.

Ta oli sportlane, kes oli harjunud endast maksimaalset välja pigistama. Ta unistused purunesid, aga mehisus ei lubanud selle pärast nutta. Ta oli ohverdanud ennast eesmärkide nimel, nüüd pidi ohverdama elu nimel. Ta ei olnud kunagi enda tahtmise järgi midagi teha saanud, aina ohverdanud end ja nüüd pidi ta end veel rohkem piirama. Enne jooksis ta kurbus treeningul higina välja, nüüd keelati sport ära. Kurbus kuhjus.

Ta tahtis kõigile head, aga ei olnud enam võimeline seda tegema. Ta nägi teiste hädades süüdlasena iseennast ja kogus nii enda kui teiste kurbuse endasse. Vahel ta nuttis patja, aga häbenes oma nõrkust. Häbi süütundeks ei osanud pidada.

Ta muutus iseenda kurbuse vangiks ja ei osanud loomulikult selle peale tullagi, et tema kurbus tõmbas sisse:

1) vanemate kurbust luhtunud lootuse pärast, mille põhjuseks oli poja haigus,

2) õpetajate ja treeneri kurbust, keda ta oma haigusega kurvastas ja kelle ilusad plaanid ta haigus segi lõi,

3) arstide rõõmutust, kelle kuiva käsu vastu ta protestis ja kes ei arvestanud tema vajadusi ega pidanud teda aruka jutu vääriliseks, tal oli kõigist kahju,

4) aga ka abitute inimeste elu kurbust, mida need õnnetud ise ei tahtnud parandada, kuigi noormees kõigest hingest tahtis aidata.

Eriti kurvastas teda see, et arstid minu kohta väga halvasti rääkisid. Noormees tundis, et ta oli mõtteraviga ja taimedega just jalad alla saanud, ka meditsiinilised näitajad normaliseerusid tasapisi. Ta tundis end tervena, aga mina kahtlesin, et see on näilise heaolu petlikkus. Ta soovis, et ma eksiksin. Siis tuli nagu välk selgest taevast arstide kallaletung tema ainukesele ellujäämise lootuse õlekõrrele ja ta oli jälle maatasa tehtud.

Kahjuks olid ta vanemad arstidega ühel nõul välja naermas kõike, mis oli püha sellele noorele inimesele. Ma olin veennud teda nii kiiritus- kui ka keemiaravi vajalikkuses, mille vastu tema hing protestis. Aga tema kaitsekõnet ei kuulatud. Kõik see tekitas temasse sellise äärmusliku ahastuse, sest ta usk enesesse ei olnud veel nii tugev ja toetamas peale minu tal kedagi ei olnud. Ahastust kurbuseks pidama õppis ta läbi kannatuse.

Mitte igaüks ei suuda taastada usku valgesse, mis on poriga mustaks loobitud. Tema suutis ja läks edasi.

Et elu sinusoidil on häid ja halbu aegu ja et pettumised kallale kipuvad, kui kõik tõusujoones ei lähe, see on inimlik. Ometi on ta tahe tugev ja tema noor hing otsiv ja leidev. See, kuidas ta on ennast aidanud, on ime. Usun, et edasi jätkub veel suurem ime. Aga kurbust vabaks lasta on tal veel palju vaja.


- Tursed tekivad kui kurbus on pidev. Pidev turse muutub tasapisi täidluseks ehk rasvtõveks, sest vesi on rasvade ehitusmaterjal ehk kurbus on viha teine nimi. Turset võib-olla ei pandud tähelegi.

Mahla pressimise kiirusest sõltub mahla kvaliteet. Kes kiirustamisega arvab rohkem saavat, see ei mõtle, et ühes arbuusis nagunii rohkem ei ole, kui temas on. Kiiruse tõustes läheb ka viljaliha mahla sisse. Analoogselt võivad eritised kudedes ja organites olla vesisest läbipaistvusest kuni paksu püdela massini välja muutudes täiskoelisteks kasvajateks.

Näiteks:

- ateroom ehk puderkasvaja, mis tekib naha näärmekäikude ummistumisest\;

- lipoom ehk nahaaluskoe rasvkasvaja, mis kogub endasse rasvkudet\;

- dermoid ehk sugunäärmete nahkpõiskasvaja, milles võib olla väga erinevaid mitmekesise konsistentsiga kudesid, sageli püdelat rasva\;

- teratoom ehk kaasasündinud segakasvaja, mis sisaldab samuti väga erinevaid kudesid.

Tähtis ei ole mitte nende haiguste erinevus vaid nende tekke põhimõtteline sarnasus.

2. Puiselt tuim kurbus.

Kui kurbust nagu arbuusi nii palju on kokku surutud, et ta enam arbuusi moodi välja ei näe, sest temast on vähegi vedelam välja pressitud ja ta on kui puutükk, siis on tekkinud kurbuse allasurumise puise tundetuse staadium.

Vahel öeldakse mõne inimese kohta, et ta on tuim nagu puutükk. Puu on pehme, kerge ja soe. Samasugune on puiselt tuim inimene. Selline inimene mõistab nutjaid, aga ise ei nuta. Ta aitab, kui abi küsima tullakse, aga ise end parema meelega pakkuma ei lähe. Seda inimest võib nutuga tema pehmuse ja hingelise soojuse pärast ümber sõrme keerata, aga iga korraga muutub ta puisemaks. Aga kui tema hingele kõvasti haiget teha, siis ta muutub kevadiseks mahlakaseks. Ta nutab harva, aga kui nutab, siis põhjalikult.

Kuidas sellist staadiumi ära tunda?

Näiteks Te ei saa aru, miks Te elu vastu nii ükskõikseks olete muutunud. Te hoiate ärritavast vaistlikult eemale. Häda nagu polekski, sest kusagilt ei valuta. Seal, kus enne oli haigus, on hoopis tuimus. Rõõmu ei ole, aga see on parem kui rõõmu ja kurbuse vahel pendeldav emotsionaalsus ning Te lepite olukorraga. Võib-olla olete isegi õnnelik, sest suudate intelligentse inimese kombel igas olukorras vapper olla. Ja kui keegi pöördub Teie poole abi saama, siis enne, kui oma võimaluste üle mõtlema hakkate, olete juba abistamise hoos. Kui Teile öeldakse, et miks sa nii kurb oled, siis võite väikest torget hinges alla surudes suuremeelselt öelda: "Mis Te nüüd! Kurb ma küll ei ole."

Puiselt tuimast kurbusest võivad tekkida:

- kõikide kudede koelised vohandid ehk paksendid\;

- kõikide kudede healoomulised kasvajad\;

- üleüldine kasvamine ehk rasvtõbi.

Kõik eelpoolnimetatud kurbuse allasurumise väljendajad võivad vabalt samaaegselt esineda. Näiteks rasvuma (1) hakanud inimesel on tursed labajalgadel (2), lipoom turjal (3) ja tsüst kilpnäärmes (4), mis vahel tundub suurem, vahel väiksem (5).

See tähendab, et see inimene püüab kõigest väest muutuda kurvastava vastu tuimaks (1), aga kuna ta kardab südametuks muutuda, siis ei ole see tal õnnestunud. Kurbus igapäevaste majandusprobleemide pärast jääb välja nutmata (2), sest ega see ei aitaks. Ta kannatab ülinõudlikkuse käes, mis aegajalt tema kannatuse proovile paneb, aga ta on saanud ikka sõnal sabast kinni (3). Ta ei näe enda nõudlikkuse kasvamist, aga ta tunneb kasvavat pinget suhtlemisel. Ta tunneb enda oskamatust suu õigel kohal ja õigel ajal lahti teha ja see ajab teda nutma (4). Aga ta ei taha tühja asja pärast teisi oma nutuga häirida. Tema ahastuseks läheb suu tahtmatult valel kohal ja valesti lahti ning pisarate pärast on ta pidanud häbi tundma. Ta ei mõista, miks tema, kes ta õelaid on vihanud, ise õelaks on muutunud ja vahel valab oma õelust juba lustiga välja (5).

Kõik need muutused on kehapinnal näha või käega katsuda. Mida see tähendab? See tähendab, et see inimene tahaks elada oma nimetatud stresse väljapoole, tahaks näidata neid välja, aga ei tee mida tahab. Ta ei suuda või ei taha enam oma viha alla suruda, aga välja räusata ka ei julge. Ta võib pidada takistuseks keda tahes, tegelikult on probleem temas endas. Ta võib arvata, et keegi midagi ei tea, tegelikult teavad kõik tema probleeme ilma, et ta oleks rääkinud. Teised kannatavad tema bioväljas olles, aga tema mängib jaanalindu. Niikaua, kuni häda ei ole väljakannatamatu, püüab ta kannatada.

Pisikeste asjade pärast ta ei virise ja nende pärast arstile ei tule. Nendega on ta harjunud. Neid pisiasju on tal palju, aga enne veidi selgitavat eeljuttu.

- Limaskestad väljendavad suhtumist valelikkusesse.

- Nahk väljendab suhtumist aususesse.

- Nägu väljendab suhtumist näilisusesse ehk illusioonidesse.

Limaskestade normaalne seisund on paras niiske. See tähendab, et kurbus on energia, mida peab parasjagu olema, muidu ei teaks me, mis on rõõm. Kui limaskestad on normaalselt niisked, siis see tähendab, et inimene suhtub valelikkusesse normaalselt. Kelle limaskest haigeks jääb, see on valelikkust vihkama hakanud. Mida kurjem viha, seda kurjem haigus.

Valetamisse suhtuvad kõik loomulikult halvustavalt, kuigi peaks suhtuma mõistvalt. Kes mõistab, et valetab see, kes ei julge tõtt rääkida, see suhtub valetamisesse juba mõistvamalt ja ise nii kergelt, kui enne, valetama ei hakka.

Aususesse suhtuvad kõik loomulikult hästi. Kuidas saab siis suhtumisest aususesse tekkida haigusi? Et seda mõista, peab teadma, mis on ausus.

Kõigepealt öelge mis on tõde? - Tõde on elu kahepoolsus ehk see, et igal asjal on kaks otsa. Ei ole halba ilma heata ja ei ole head ilma halvata.

Mis on ausus? - Ausus on halva väljanäitamine. Aus on see, kes oma halba ei peida. Kas Te teate ühtegi üdini ausat inimest? Mina isiklikult tean ainult pühakut Sai Babat. Ta ei peagi midagi varjama, sest ta on tasakaalus inimene. Teda ei nimetata mitte ilmaasjata elavaks Jumalaks Maa peal. Ta on täielikult vägivallatu ja sundimatu.

Niisiis nahk väljendab suhtumist sellesse aususesse, mida inimene aususeks peab, aga mis tegelikult on vale - see on hoopis hirmunud inimese tahtmine olla aus, oskamata seda olla. Hirmunud inimese abitus valeliku aususe ees teeb ta kurvaks ja kasvatab ta nahale paksendid, isegi kui ta nii ei mõtle ja seepärast seda kõike ei teadvusta.

Nägu väljendab suhtumist näilisusesse ehk illusioonidesse. Hirmunud inimese igatsus illusioonide järele paneb elu edasi liikuma. Aga kui inimene ilusasse sõnadevahtu uskudes elult petta saab, siis ta muutub illusioonide vastu vihaseks. Algab see viha tasapisi ligihiilivast kurbusest, et kõik ei ole nii nagu ilusates muinasjuturaamatutes või seal, kus meid ei ole. Niimoodi tasapisi hakkab paksenema ja köbrukesi koguma ka näonahk.

Pidev kurbus mõne konkreetse illusiooni luhtumise pärast tekitab pidevalt kasvava köbrukese ehk papilloomi. Aga pidev kurbus kõikvõimalike igatsuste mittetäitumise pärast teeb näonaha krobeliseks ja inetuks nii, et parim kosmeetikki ei suuda aidata.

Kui inimene tahaks oma temperamenti välja elada, aga ei ela, siis tekivad kehale pigmentlaigud või pigmenteerub papilloom. Temperament väljendab kirge. Vangitsetud kirg teeb inimese kurjaks. Seepärast on elupuhuselt tekkinud pigmenteerunud papilloomid, mida sageli ärritatakse, vähile kalduvad.

Inimene, kelle jaoks elu väline hiilgus on esmatähtis ja kes elab nii kui linnukene oksa peal, selle näonahk on siidine ja kaunis niikaua, kuni elu õppetunnid temagi jaoks tarvilikuks osutuvad ja takistused ta teele veerevad. Kes tühja elu elab, selle nahk võib olla elu lõpuni ideaalne ja ta hoolitseb selle naha eest kui maailma suurima väärtuse eest, sest ta elatub selle naha ilust.

Mida tähendab "tühja elu elama"?

Te teate, et keha väljendab hingeelu. On väga kauneid inimesi, keda tänapäeval oleme harjunud nimetama modellideks, missideks, ilu ideaalideks jne. Need inimesed on eelmises elus väga palju kannatanud ja ei ole oma kannatuste pärast maailma peale tigedaks muutunud. See ei tähenda, et nad pole vigu teinud. Käesolev elu on neile nagu puhkus ehk tühi elu. See on nagu proovikivi, mis paneb ta arenguteele katsumuse, et kas läheb ainult välise ilu õnge või ei. Paljud lähevad ja nende inimpotentsiaali areng peetub. Seepärast peetakse eriti ilusaid inimesi rumalateks.

Ilu tavatsetakse jagada kaheks:

- nukulik ilu ja

- hingestatud ilu.

Hingestatus on ideaal, seepärast rõhutatakse järjest enam erilist hingestatud ilu isegi seal, kus keegi vaatajatest seda ei leia. Kes reklaami ohvriks langeb, see õpib läbi ohverdamise. Võib vaielda ja solvuda hinnangutest, aga paraku on tõesti väga vähe eriti ilusaid inimesi, kes oma ilusat keha eesmärkide saavutamiseks ära ei kasuta. See ei tähenda, et eriliselt ilus inimene sellele tasandile jääbki ja hingeharimisele "ei" ütleb.

Väliselt mitte eriti ilusad inimesed on üldteada tunnustatud tööinimesed, keda võib usaldada, sest nemad loodavad oma teadmistele ja oskustele. Kui nad ainult oma keha alavää­ristama ei hakkaks. Kahjuks lähevad nad välise ilu absolutiseerimise õnge ja peavad oma alaväärsus­kompleksi pärast palju kannatama, enne kui mõistavad elu ja iseenda kohta selles elus.


NÄIDE ELUST

Ühel inimesel, oli otsmikul vasaku kulmu kohal kohe näo keskjoone kõrval käsn, mis aastakümnete jooksul on märkamatult suurenenud. Ta ei tea, et seal on jämesoole alaneva osa energiapunkt, mis ütleb, et sellel inimese ei ole kunagi olnud lootust, et mehed midagi asjalikku teevad. Juba tema ema arvas nii ja tütar pole teisel arvamusel, seepä­rast käsn kasvab. Tema meelest teevad mehed suuga suuri linnu, aga käega ei kärbsepesagi. Tal pole usku ega lootust millessegi ja nutmisest on ta väsinud. Milleks armastus kui tervist ei ole, on tema arvamus. See tähendab, et ta hirm, et elu mind ei armasta on blokeerinud tema V, VI ja VII tshakra ja kasvanud kurbuseks.

Peavalud ehk turse ehk kurbuse kogunemine ajusse näitavad, et see inimene ei usu millessegi ega kellessegi. Ta usub ainult ravimitesse, milleta ta tundigi elada ei saa. Ainuüksi teadmine, et tabletid said otsa, ajab hulluks. Narkomaaniks ta end ei pea ja narkomaaniat ta vihkab. Kui küsin, et mis narkomaania on, siis ta teab, et narkomaan on üks hirmus inimene. Ma solvaksin teda hingepõhjani kui ütleksin, et ta viha on kurjuseks kasvanud.

Ta näonahk on juba noorusest saadik kortsuline ja toonuseta. Suunurgad on allapoole. Sest tal ei ole kunagi olnud lootust oma illusioonide täitumisse. Lootusetus teeb koed lõdvaks. Ta on pidevalt end teistest paremaks pidanud, teiste puudustele tähelepanu osutanud, aga keegi ei tunnista tema paremust. Ta peab teisi kadedateks ja ei mõista, et teistes näeb iseennast. Lootus, et kõik need halvad, keda tema on tahtnud heaks muuta, heaks muutuvad, on täielikult kadunud. Ta vihkab elu. Ta peab peamiseks õnne allikaks raha. Aga raha on vähe.

Ta peab end heldeks inimeseks, aga mäletab täpselt millal, kui palju ja kellele ta andis. Ta pahameel, et teised igavesti tänulikud ei ole, tekitab enesehaletsuse. Ta ei mõista, et tema heldus on tegelikult liigkasuvõtjalik arvestus: mina aitan sind praegu hädast välja, siis oled sa mul igavesti peos. Kui talle seda öelda, siis ta ei tunnista mingi hinna eest. Saama­himuline arvepidamine kulude ja tulude üle on tema meelest korralikkus. Tema seedetrakt räägib vastupidist.

Ta ei kurda mulle ka kõhukinnisust, kuigi kasutab aastaid kõhulahtisteid. Tema alanev käärsool on paakunud fekaalmasse täis. Soole sein on üldiselt paksenenud ja tundetu. See tähendab, et ta on oma lootusetuses kaotanud usu, et elu võib veel heaks muutuda. Ta on iseenda kõlbmatuses absoluutselt kindel ja seepärast ei jaga ta oma armastust ka kellelegi. Teisiti öeldes ta koonerdab armastusega. Kõik on ju tema vastu halvad, milleks neile hea olla. Tema hirm, et minu armastust ei vajata on nii äärmuslikult suur, et ta ei ütle, et tal oleks hirm - ta ütleb, et ta teab kindlasti, et keegi teda ei salli. Ta võitleb, et tõestada neile mittesallijatele, et need teda ei salli.

Tema sigmasool on fekaalmasside lai ja toonuseta mahuti. See tähendab, et ta on lootusetusest suretanud oma kurbuse ehk viha valetamise ja varastamise vastu. Kes see jõuab nii palju vihastada ja nutta, maailmas ju tema meelest muud ei olegi kui ainult vale. Kõik aina räägivad, aga valetamise ja varastamise vastu midagi ette ei võta ja ausad inimesed peavad kannatama. Nii arvab see elus kibestunud inimene ja ei saa aru, miks ta põis aina sagedamini haige on. Põide kogunevad tundeelu kibestumised. Haisev uriin räägib, et selle inimese tundeelu kibestumised on seotud tema valetamistega.

Oma valet ta valetamiseks ei pea, sest ta varjamised ja hädavaled on ju ikka kellegi või millegi nimel. Kes teda vales kunagi on süüdistanud, sellele ei anna ta seda pattu kunagi andeks. Ta räägib kui hea ta teistele on olnud. Öeldu kummutab ta kohe jutuga, et teised teevad talle ainult halba. Ise ta seda vasturääkivuseks ei pea. Tal on oma õigus. Kui õpetan, et andke teistele andeks, siis ta ruttab kohe kinnitama, et ta on väga südamlik inimene, kes on alati ja kõigile kõik andestanud. Ja kohe järgneb üksikasjaline kirjeldus mida kõik need halvad teinud on. Ta ei võta kuulda tõsiasja, et kes kogu südamest andestab, see enam halba ei mäleta. Ka kõige parema tahtmise juures mitte, sest halb on andestamisest heaks saanud.

Ta ei tunnista, et on vaid suusoojaks andestanud ja on minu peale siiralt solvunud, et ma temast nii halvasti mõtlen. Ja andeks paluda ei ole tal midagi, sest ta pole kunagi kellelegi halba teinud. Ta on ainult head tahtnud. Ta on tulnud minu juurde heas usus, et hea inimene võtab ta halvad hädad ära, aga ta on pettunud. Ühes langeb meie arvamus ühte: mõistmatutele kõrvadele ei tasu oma suud kulutada.

Jätke Teiegi see tarkus meelde ja kulutage oma aega parem iseendale. Sellised inimesed ei kuule õpetust, nad õpetavad teisi.

Tema pärasoolest on aastaid tagasi eemaldatud polüüp ehk allasurutud kurbus rahulolematusest tööde ja tegemiste tulemuse pärast. Tema hädaldamist ja hoiatusi pole kuulda võetud ja sellepärast on kõik halvasti. Head ta ei näe. Võiks küsida, et kas selles inimeses midagi peale kurbuse veel on.

On küll. Ligi 51% temast on suurepärane inimene.

Kui inimene tahab veel tugevam olla ja ennast kurbusest mitte häirida lasta, siis ta surub kurbust veel allapoole. Puustki saab vett välja pressida, kui tahetakse.

3. Kiviselt tuim kurbus.

Pressides on puust kivi tekkinud. Kivi on kõva, raske ja külm. Sellist inimest iseloomustatakse kui kivikõva ehk järeleandmatut, aga ka südametut.

- Ta on külm, tema juurde end soojendama ei lähe.

- Ta on raske, tema juurde südant kergeks nutma ei lähe.

- Ta on kõva, teda juba oma pilli järgi tantsima ei pane.

- Tema nutma ajamiseks peab tema hinge eriliselt hella kohta torkama.

See on nn. tugeva inimese tüüp.

Kui Teil on kivitõbi, siis oletegi oma emotsioonid kivistanud. Kive võib olla väga erinevates organites: neerudes, põies, sapipõies, lümfiteedes, süljenäärmetes, pisarakanalites, jne. Maailmas on teada kurioosseid juhtumeid, kus inimeste jämesoolest on kirurgiliselt eemaldatud kuni 10 kilogrammi kivistunud fekaalmassi.

Üleüldist kivistumist nimetatakse ateroskleroosiks ehk lupjumiseks.

Te ei saa aru miks pea on raske ja nüri ning kust see ateroskleroos tuli. Ei ole ju õgard, kes pidevalt pekiliha ja kanamune sööb ning ahju peal magab. Kolesterooli tõus märgib inimese maksimalismi ehk tahtmist kõike korraga ja ruttu saada. Selline mõttelaad sunnib inimest kõike korraga ja ruttu tegema, ka sööma. Seepärast seostatakse ateroskleroosi otseselt söömisharjumistega, kuigi see on vaid eesmärgi saavutamise vahend ehk vahelüli põhjuse ja tagajärje vahel.

Kivistunult tuim inimene on jäik ja enesekindel ning seepärast võib jääda mulje, et tal on alati õigus. Kui keegi temaga vaidlema ei hakka või talle tema jäikust otse näkku ei paiska, siis ta ei tarvitse seda ise aimatagi. Temal on ju õigus.

Mida rohkem on sellise inimese ümber kõigega nõusolijaid, seda suuremaks kasvab tema ateroskleroos, mis viib nõdrameelsusesse. Nõdrameelsus räägib, et selle inimese juhtimise all ei tohi enam edasi minna, see on ohtlik. Ta ütleb, et kui te enne keegi seda ei taibanud, siis nüüd olete sunnitud taipama. Loodus aitab hirmunutel ühel nõul olijail jäigastunud mõttelaadi kätte hukkumisest pääseda.

Kui keegi Teie käest küsib, et miks Sa nii kurb oled ja kui Te ütlete külmalt: "Mida siin kurvastada. On need pisarad enne kedagi aidanud?" siis tehke järeldus. Kui pärast veel imestada, et miks need emotsionaalsed inimesed teistele oma tujusid peale suruvad ja teisi häirivad, siis mõelge veel. Te võite hädaldajatele ülalt alla vaadata niikaua, kuni ühe pingelise lahendamata probleemi kõige ebasobivamal hetkel niidab Teid kivi liikumahakkamise valu - koolika.

Kui hirmust hiljaks jääda jooksma hakkate, siis hakkavad ka kivid liikuma ja välja­kannatamatut valu tegema. Enamik kividest avastataksegi tugeva valuhooga seoses. See valu Teid emotsioonituks ei jäta.

Aga kui selline inimene kategooriliselt ei salli mõttetut jooksmist ja kõigi tahtmiste järgi enda painutamist, siis talle tekivad liigestesse kivistised või luustumised. Liigesed väljendavad terviku elulist paindlikkust, mobiilsust, leplikkust, kompromissivalmidust, teiste arvestamist. Kujutage ette mis oleks, kui liigesed Teie kehas ei liiguks. Te oleksite liigesteta puunukk.

Kui vesi kiviks pressida ehk kui vesi limaskestades, nahas, lihastes, nahaaluskoes, rasvkoes, jm. erinevates pehmetes kudedes kiviks pressida, siis tekib skleroos. Kudede maht ja mass vähenevad. Meditsiiniliselt on palju erinevaid keerukaid diagnoose, mida ma siinkohal ei hakka välja tooma. Seda teavad arstid. Teile on vajalik teada skleroosi tekke põhimõtet, et ennast aidata. Kõik diagnoosid, milles üks osa on sõna "skleroos" ehk "sclerosis" kuuluvad siia lahtrisse.

NÄIDE ELUST.

Tegelesin ühe mõnusa prouaga, kes oli terve aasta üritanud vastuvõtule pääseda, aga kui jälle telefonis eitava vastuse sai, siis ütles endale: "Ju ma pole veel nii küps. Tarvis targemaks saada." Võttis aga uuesti raamatud ja hakkas otsast peale lugema, iga kord uut ja iseendale määratut avastades. Loomulikult seda kõike iseenda hüvanguks rakendades. Ühel päeval ta tundis, et on küps. Ise­enesest­mõistetavalt sai ta telefonist jaatava vastuse.

Kui olin ta allesjäänud stresside sasipuntra suures plaanis lahti harutanud ja ta ära hakkas minema, siis ta ütles: "Muidu on kõik juba hästi, aga trepist on veel raske alla minna." Ütlesin: "See on ju Teie hirm saada ja olla alandatud, mis pole veel vabanenud." Ta oli nõus. Küsisin: "Mis diagnoos Teil meditsiiniliselt on?" Ta ütles vallatult: "Eks arvakse." - "Kas Sclerosis multiplex või?" - "Jah, aga enam ei ole." Selgus, et paar nädalat tagasi oli ta lootusetu haiguse diagnoos maha võetud.

Rõõm on näha mida arukas inimene oma tahtejõuga saavutada suudab.

Kivistki annab paar pisarat välja pigistada, kui nutjad ikka häirivad ja oma süüdistamistega hinge peale käivad.

4. Suretatud kurbus.

Tahtmine elu häirivale toimele mitte reageerida ehk tahtmine elu käest mitte vähematki haiget saada sunnib oma kurbust täieliku eitamiseni alla suruma.

Kui kurbus on lõpuni alla surutud, siis näete pressi all arbuusi asemel rauatükki ja imestate, kust see sinna sai. Ei mingit kurbust. Olete kurbuse suretanud. Kurbus saab alguse hirmust, et mind ei armastata. Te olete nad mõlemad suretanud ja nad kumbki ei häiri enam Teid.

Rauast saab relvi valmistada. Suretatud kurbus on julmus.

Märkamatult, ainult soovist vastupidav olla, on tekkinud julmus. Miks? Sest praeguse inimkonna arengutasandil on emotsioonid meie õpetajad. Positiivsed emotsioonid on juba õpitud tarkus, negatiivsed emotsioonid on veel äraõppimata tarkused. Negatiivsed emotsioonid ehk stressid ootavad, et me nad vabastame. Toimub see targa inimese kombel mõttetööga või rumala inimese kombel kannatades - tähtis on, et nad vabanevad. Kes oma vabastamise lootuses stressid kui vangid nii alla surub, et nad surevad, see on julm enda vastu. Kes enda vastu on julm, see ei silita ka teistel pead. Julmus on hävitaja.

 

Suretatud kurbuse väljendajaks on:

1. Tuim tunne organis, kehaosas või kogu kehas;

2. Surnud tunne organis, kehaosas või kogu kehas;

3. Organi või kehaosa funktsiooni langus kuni täieliku elutegevuse katkemiseni nii, et peab organi või kehaosa kirurgiliselt eemaldama, muidu ta hukutab kogu keha.

Näiteks:
- silmad on, aga näevad halvasti või ei näe üldse,
- kõrvad on, aga kuulevad halvasti või ei kuule üldse,
- käed-jalad on, aga ei kanna või liiguvad halvasti või ei liigu üldse,
- suguelundid on, aga ei sigita lapsi või ei ole võimelised suguelu elama, jne.

Kui sellises kurbuse suretamise staadiumis lisandub veel kurvastavat, mis rängalt alandab, siis tekib lisaks mädapõletik ja organ eemaldatakse kirurgiliselt, muidu võib surra kogu keha.

4. Kõik haavad pisikesest punktikujulisest torkest kuni suurte eluohtlike haavadeni sõltumata tekitajast. Haav võib tekkida traumast, selle võib tekitada kurjategija, kirurg, aga ka inimene ise näiteks enesetapu eesmärgil.

A. Vastavalt kurbuse suretamise suurusele on haava suurus.

B. Vastavalt kättemaksuhimu suurusele on vereeritus haavast.

C. Vastavalt sellele, kelles inimene vaenlast näeb ja kelle käest oma elu heaks tegemist nõuab, tuleb abistaja:

- kes kurja vihkab ja enda julmust ei tunnista, sellele tuleb kurjategija\;

- kes riiki vihkab ja ennast riigi osana ei näe, sellele tuleb kirurg\;

- kes iseennast oma saamatuse pärast vihkab, see surmab ennast ise.

5. Kõik haiguslikud nahadefektid, mille suurus sõltub kurbuse suretamise ehk julmuse suurusest.

Nii võib surnud tunne olla sõltuvalt eelnenud kurbusele erinevates kehaosades, organites, kudedes. Kellel on täie mõistuse juures olles tunne, et ta pea on tuim nagu surnul, või on käed-jalad pidevalt surnud või veel mõni suurem või väiksem koht, sellel on viimane aeg meele­parandusega tegelema hakata. Kes ütleb oma elu probleemide kohta piltlikult, et ah need on maha maetud, see tähendab, et ta on endas suretanud lootuse eesmärki ellu viia.

4. Vähkkasvaja teke.

Kui kurb inimene tunneb end abitult, siis ta muutub pahasoovlikuks ja saab endale vähkkasvaja, mis samuti eemaldatakse, muidu sureb kogu keha.

Kui sissenutmist peetakse õilsuseks,
kui puist tuimust peetakse headuseks,
kui kivist tuimust peetakse tugevuseks,
siis pole võimalik mõista, miks hea inimene piineldes sureb.

Nii nagu maetakse oma tundeid ja mõtteid, nii maetakse ka nende väljendajaid - sõnu - ja nii saab maetud ka organ või kehaosa või kogu keha. Ja keegi ei nimeta energia suretamist vägivallaks ega julmuseks. Ometi ta seda on. Selline häving tõmbab ligi aitajat - kirurgi skalpelli. Või hauakaevajat.

Inimene, kes tahab olla väga tugev, võib-olla isegi kõige tugevam, ei mõista, et ülepiiriline tugevus on julmus.

Ta suretab endas emotsioonid ja on nagu metallitükk:
- raske ehk asjalik,
- kõva ehk tugev,
- külm ehk mõistlik ja
- elutu ehk tundetu.

Sellises seisundis inimese organeil on oht saada eemaldatud.

On olemas elutähtsad organid, milleta ei saa elada:

1) aju - inimeseks saamise, olemise ja jäämise organ. VAIMSUS.

Inimeseks saada läbi sündimise on kerge, inimene olla on raske, inimeseks jääda veel raskem.

2) süda - armastuse organ. HINGELISUS.

Armastust anda on kerge, armastust saada on raske, ise armastus olla on kõige raskem.

3) maks ja kõhunääre - ellujäämise organid. FÜÜSILISUS.

Vihaga ellu tulla on kerge, vihaga elus olla on raske, vihaga ellu jääda kõige raskem.

Armastus sünnitab elu, viha hävitab elu.
Hirm annab kõik õppetunnid.

Laps on ema ja isa summa. Keha vasak pool väljendab isa, parem pool ema. Loodus on meile kinkinud elutähtsad paarisorganid, milledest ühe loovutamine tähendab suuremat koormust teisele, aga ometi võimalust edasi elada. Eemaldatud organ ütleb: "Kui enne aitasin mina sinu oskamatust näha naist või meest iseendas enda ohverdamisega tasa teha, siis nüüd on sul suurem vajadus mind hävitatud naise või mehena iseenda hingejõuga elavaks teha. Sa vajad seda. Ma olin sulle sinu sisemise tasakaalu jaoks väga tähtis, aga sa ei mõistnud seda enne, kui mu kaotasid."

Kilpnääre - suhtlemise ehk tingimusteta armastuse äraõppimise organid. Oskamatus suhelda on selle tsivilisatsiooni põhiprobleem. Oskus suhelda on oskus elada. Kilpnäärmel on kolm sagarat. Vasakpoolne väljendab oskust suhelda meessooga, parem näitab oskust suhelda naissooga. Keskmine sagar ühendab nais ja meespoole suhtlemise tervikuks nagu öeldes, et teisiti ei ole elu võimalik. Seepärast ei öelda kilpnäärmed vaid kilpnääre.

Kõrvalkilpnäärmed - paljulubavuse organid. Neid on neli. Nad asuvad kilpnäärme tagaküljel ehk tahtepoolel. Nad väljendavad Jumala tahet anda inimesele valikuvabadus. Nad ütlevad: "Armasta vasakut või paremat, armasta maad või taevast ehk armasta meest või naist, materiaalsust või vaimsust - peaasi, et tingimusteta armastad. Kui kedagi või midagi siiralt südamega armastad, siis õpid ka teisi armastama."

Iga kõrvalkilpnäärmel on oma ülesanne:

- tugevuse määrab alumine vasakpoolne (mees), KALTSIUM

- vastupidavuse määrab alumine parempoolne (naine), RAUD

- arukuse määrab ülemine vasakpoolne (mees), FOSFOR

- paindlikkuse määrab ülemine parempoolne (naine). SELEEN

Küllap on sõnadetagi selge, et loodus ei eelista elu säilimises meest naisele ega naist mehele, vaid näitab kui vajalikud nad terviku moodustamisel mõlemad on. Rõhutan: naine määrab elu, mees loob elu.

Kõrvalkilpnäärmed on meditsiiniliselt kaltsiumi ainevahetuse organid. Nagu näete on inimese luustiku seisundi jaoks määravad mitte ainult kaltsium kui tugevus, vaid ka raud kui vastupidavus, fosfor kui arukus, seleen kui paindlikkus.

Kopsud - vabaduse organid. Elu orjana või elu vabana on igaühe enda teha. Hirm sundimise, käskimise, keelamise, määramise ees võtab vabaduse ära. Võib karta meessoo või naissoo või üleüldise vabaduse puuduse pärast ja muutuda enda hirmu orjaks. Orjal ei ole midagi peale varjatud viha. Vabadus on armastus. Orjameelsus on vihkamine. Viha naissoo või meessoo vastu hävitab vastava vabaduse organi.

Kes enne ei teadnud, see saab peale kopsu eemaldamist tunda, kuidas ta orjastas või tahtis orjastada naist (parem kops) või meest (vasak kops). Sundimine ongi vabaduse äravõtmine ehk orjastamine.

Neerupealised - väärikuse organid. Väärikus on julgus uskuda iseenda sisemist tarkust ja areneda selle tarkuse kasvamise suunas. Neerupealised on väärikuse saavutamise organid. Väärikus on julguse au. Teisiti öeldes väärikus on arukuse väljendus. Neerupealised on nagu mütsid neerude peas austades nii naise kui mehe arukust ehk elulist tarkust.

Neerud - õppimise organid. Elu liigub edasi ainult tänu sellele, et inimene lakkamatult õpib ja kui enam ei õpi, siis lahkub sellest ilmast, et vahepeal puhata. Inimene õpib takistustest oma saatuse teel. Takistajaks on hirm. Mida suurem on hirm, seda raskem on takistus. Hirm on selle tsivilisatsiooni õpetaja, kes õpetab inimest olema targem loomast ja arenema edasi, vaatamata järjest suurematele takistustele. Areng on hirmust vabanemise prot­sess.

Inimese vasakpoolne neer asub kõrgemal parempoolsest. Meditsiiniliselt põhjendatakse seda maksa survega paremale neerule. Vaimsel tasandil tähendab see, et naiste füüsiliselt tasandilt võimendatud hirmukoorem on raskem kui meestel. Hirm ja temale vastav viha on alati ühesuurused. Tsivilisatsiooni arengu madal tasand tingis füüsilise olelusvõitluse, milles kannatada sai nõrgem ehk naine. Naissoo kurbus kannatustest teeb parema neeru raskemaks. Primitiivset inimkonda on praegugi veel piisavalt palju ja naissoo kannatuse energia laieneb igasse naisesse, kes kardab, et mehed talle liiga teevad. Selle hirmunud viha annab naine oma lastele.

Rumala inimese liikumapanevaks jõuks on kannatus. Et see pani arenema naise tunnetuse, andes naisele nähtamatuses suuremad võimalused, seda hirmunud naised ei näe, olgugi et kasutavad oma privileegi.

Kui eemaldatakse vasakpoolne paarisorgan, siis on kergem edasi elada. Aga kui eemaldatakse parempoolne, siis on raske, sest hingestatus on eemaldatud. Ainult asjalikkusega elada on raske. Nüüd tuleb teadlikult oma hinge toitma hakata.

Kokkuvõtteks: ärge valitsege oma emotsioone, ärge vägistage ennast, sundides end vaoshoituks, sest tahate intelligentne olla. Teil on mõtlemisvõime, mille abil Te saate vabastada oma stressid ja olla väärikas.

Ärge tahtke olla intelligentne, olge intelligentne. Tahtmine on ühekülgsus, olemine on täiuslikkus. Kas möödub päeva ilma, et Teie informatsioonivälja sellise suhtumise energiat ei tuleks.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.