Lühidalt Jumalikest loodusseadustest

Kaasaegset inimest ärritab sageli sõna Jumal, kuna Tema tegelikku olemust ei ole püütud sügavuti mõista või seda on vääriti tehtud. Rumala õigus on eitada tõde.

Praegu on moodne rääkida: "See on Sinu Jumal ja see on minu Jumal. Kõigil on õigus. Ära sunni oma arusaama Jumalast teistele peale, sellega ahistad teisi."

Sundimine on viga, aga ülejäänule julgen vastu vaielda. Jumal on siiski ainuke ja lõputu struktuur. Ta on üks meile kõigile. Erinev on ainult Jumala TUNNETUS ja sellele äratundmisele me jõuame igaüks ise. See­pärast räägime, et minu Jumal algab minust, sest kõik, millega mina Jumalat mõjutan, algab minust. Mõttevahetused Jumalast on nagu kõik õppetunnid - nad loovad tarkuse. Arvamus, et oma tundeid ei tohi teistele avada, on tänapäeval ekslik ja räägib sellest, et kartja soovib alateadlikult varjata oma eelmiste elude karmavõlgu.

Jumal on Kõiksus

Kõik olemasolev moodustab Jumala. Järelikult ei ole midagi väljaspool Jumalat ja Jumal ei ole meist väljaspool asuv jõud, mis meie elu korraldab. Kogu elu on üks tervik.

Piiblis on väljend: inimene on Jumala looming, tema näo järgi loodud. Mida see tähendab?

Kui Kõiksust ehk Jumalat mõtteliselt vähendada, saame inimese. Aga kui inimest lõputult suurendada, saame põhimõtteliselt Jumala. Selles on ülekantud tähendus.

Jumal on meri, inimene on tilk meres. Meid ei saa lahutada Jumalast. Kui me tunneme end eraldatuna, siis see tähendab, et me oleme end oma mõtetega temast lahti rebinud, mitte Jumal ei ole meist lahti öelnud.

Iga Inimene on unikaalne ja kui me tunnistame jumalikkust iseendas, algab muutus ka meie füüsises.

 

Loodus on Jumala kolmainsus

Vaim, Hing ja Keha on lahutamatud.

Vaim on loov arukas liikumapanev jõud. Tahtes head, liigume kiiresti edasi. Olles rahulolematu või pahatahtlik, seisame paigal või tiirutame kohapeal, et leida õiget teed. Elus tagasiminekut ei ole. Vaim on idee, ta on nagu seeme, mille paneme mulda. Armastusega seemet külvates kasvab tugev taim. Hing kannustab tagant, sunnib edasi minema, ei anna rahu.

Hing on alateadvus. Ta töötab Vaimuga ehk ideega nagu seemnega. Hing on nagu mullapinnas, kus kasvab taim.

Keha on see taim.

Vaim ja Hing on tunnete tasand. Keha on füüsiline tasand. Kuni oleme inimesed, on meil keha, tunded ja mõtted. Kui taim kasvab tugev, siis saab sealt hea seemne. Hea taim kasvab siis, kui kasvatajal on head mõtted.

Mõtted on selleks, et korrigeerida tundeid vastavalt ajastule, kus me momendil elame. Mõistus on füüsilise tasandi väljendus - ta kohandab meie elu vastavalt vajadusele. Taim, mis kasvab Eestis, on hoopis erinev taimest, mis kasvab Lõuna-Ameerikas, vaatamata sellele, et seeme on pärit sealt.

Karma seadus

Igal inimesel on valikuvabadus. Inimene kannatab niivõrd, kuivõrd tal puudub kontakt maailma harmooniaga. Inimene on Jumalas püha kõigis oma soovides, ka siis kui tahab halba. Ta peab ainult teadma, et põhjusele järgneb tagajärg nagu kuriteole järgneb karistus.

Need karistused on võrreldavad maiste seaduste paragrahvidega: mida raskem kuritegu, seda pikemalt karistus toimib - näiteks järgmisse või ülejärgmisse elusse või veel kaugemale.

Õppimise seadus

Sünnime füüsilisse maailma, et õppida maiseid tarkusi. Kõik siin on õppimine ja õppida võib väga erinevalt.

Keha teadvus on Vaimu teadvuse osa. Kõik füüsilise elu kogemused talletuvad vaimus igavesest ajast igavesti. Mida rohkem me elu jooksul õpime, seda targemaks saab vaim. Mida rohkem tarkusi vaimul on, seda rohkem temalt nõutakse. Geeniused on kõrged vaimult - nad on eelmistes eludes juba targaks saanud ja nüüdses elus on elu seadnud neile veel suurema takistuse teele. See, kes oma eluülesande õigesti lahendab, on tõusnud Vaim.

Elu on Vaimu areng. Kes imetleb oma tugevat füüsilist jõudu ja vaimu arendada ei taha, rikub loodusseadusi. Kes tahab vaimuinimesi endale allutada, et näidata oma füüsilist vägevust, saab seda teha ainult füüsiliselt. Vaimu ta allutada ei saa, kui vaim ise end ei alluta. Aga allutaja füüsis oma vägivaldsusega on oma teoga juba keha hävitama hakanud. Tema enda keha allub vaimule ja oma vaimust lahti ei saa ta enne oma füüsilise keha surma. Aga energeetiline side püsib igavesti.

 

Polaarsuse seadus

Universumil on kahepoolne olemus ehk maailm on üles ehitatud polaarsuse põhimõttel. Tervik, sõltumata tema väljendusvormist, on kahe vastaspooluse ühendus. Iga asi koosneb positiivsest ja negatiivsest, heast ja halvast, soojast ja külmast, valgest ja mustast jne.

Kõigile nähtavaile vormidele vastab nähtamatu vastaspool.

 

Külgetõmbeseadus

Sarnane tõmbab sarnast. Hea - head, halb - halba. Ja külgetõmmatav vastaspool võib olla esmapilgul nähtamatu.

Mida kauem kaks halba koos on, seda rohkem nad teineteisest õpivad ja vastavalt, kas muutuvad mõlemad paremaks - õppisid õppetüki selgeks -või mõlemad halvemaks - ei osanud õppetükki mõista.

 

Andestamise seadus

Eksisteerib ainult igavene Praegu. Aeg on suhteline mõiste - see mida praegu teen jääb igaveseks olema ja mõjutab tulevikku. Kõik, mis minevikus tegin, mõjutab ka tänast ja homset. Järelikult: midagi ei kao, kui ma oma vigu parandada ei taha.

Jumal ei tea, mis tähendab "ei oska". Jumalikud tarkused ehk seadused on alati kõigile kättesaadavad olnud. Nad on iga inimese vaimus, tuleb vaid oma südamest need leida.

0lla täiuslik - see tähendab mitte haletseda möödunut ega karta tulevikku, vaid juba olevikus kõik õigesti korda teha. Haletsemisest ja kartmisest vabanemise võti on üldine andestamine.

Andestamine ei tähenda, et Te õigustate möödunut. See tähendab vabanemist. Vabaneb ainult see, kes mõistab, et on teinud vea ja selle mõistmise läbi ta ongi saanud targemaks.

Inimene ei valda täielikku armastust - järelikult teeb ta vigu ja vajab seetõttu andestamist.

Taassünni seadus

Surematus ei ole usk - see on Universumi seadus. Vaim, inimese tõeline olemus, on igavene.

Jumal tunneb ainult elu, surm on temale tundmatu. Aga kuna elukorraldus Maal on vastavalt inimvaimu eksimistele korraldatud tsüklitena, siis meie esiisad käsitlesid seda lõplikuna. Nii on see mõistetav inimlikule mõistusele, see on talle iseloomulik.

Surm on läbikäidud etapi märgistus. Surmahirm on inimese rumaluse mõõdupuu ja Lääne maailma oskamatus elu õigesti näha. Iga keha, kes sureb, tunneb õndsust. Nii nagu purunenud tass jääb tassiks, nii ka inimvaim jääb vaimuks.

Jumal on üks

Ei eksisteeri alternatiivset - kurjuse - jõudu. Kui eksisteeriksid erinevad vastandlikud energiad, siis ühine energiaväli - Jumal - laguneks. Kõik me pärineme temast ja loodud vaimsest algest. Meid ei saa lahutada sellest tervikust. Aga tervik koosneb positiivsest ja negatiivsest, heast ja halvast.

Inimene kujundab oma mõtetega omale Kurja.


Maailma kurjus muutub nähtavaks ainult kurjale inimesele. Lugematud kohtumised kurjade, pahatahtlike, hirmutavate vaimude või kõrgemate maailmade tulnukatega tulenevad sellest, et inimene, kes nendega kohtub, on ise kuri, pahatahtlik või hirmunud. Sarnane tõmbab sarnast.

Vaimuseaduste loovus

Elu on energiate voolamine. Seda voolu saab reguleerida loovalt. Vaimu arenemiseks on vajalik:

-usk - avab ukse minekuks

-tahe - annab jõu ja soovi minna

-teadmine - annab oskuse liikuda õiges suunas

-lootus - annab tiivad

-andestus - annab vabaduse

-armastus - annab tugevuse

-palve - aitab suunata vaimsete energiate vooge, selleks et
luua Jumalaga loov liit

Palve jõud

Palve on ülisuur energia, mille õige kasutamine annab soovitud tulemuse.

Palvetada tuleb nii, et alati ollakse ise tegevuse keskmes - palutakse endale seda, mida ise vajatakse. Teisele ei paluta, kuna me ei tea kunagi, mida teine vajab. Me vaid arvame teadvat. Kui palume teise eest, süs vaid enda olukorra parandamiseks, s.o seda, mis teise hädaga seoses mind puudutab. Ka lapse eest paludes palume lapsele heaolu, mis aitab paluja hingerahu taastada.

Palves on viis tarvilikku osa:

1.Pöördumine Jumala poole.

2.Jumala ja enese ühtsuse tunnistamine.

3.Positiivne soov. (Alati tuleb paluda jaatavas vormis:"Aita
mind terveneda" mitte "Aita, et haigust ei oleks"'.)

4.Tänu tehtu eest. (Iga sõna, mis on tulnud Teie mõttest, on
juba jõudnud Jumalani ja iga palve täitmine on käivitunud
veel enne, kui Te palvetamise olete lõpetanud.)

5.Oma soovi andmine Jumala kätte ehk probleemi vabaks
laskmine.

Palve täitumise määrate ise kogu oma õige elamisega. Võib juhtuda, et Teie palve Teie meelest ei täitu. Aga Teie kõrval pahelise inimese palve täitub. Kui paheline inimene on oma õppetunnid saanud, õiged järeldused teinud ja on õiges suunas teel, siis ta on suure heateo teinud ja seepärast tema soov täitub. Ta on palunud siiralt. Aga Teie palve ei ole olnud nii tugeva hingejõuga. Ju Te olete palunud rohkem kui vajalik. Ning eelnevad õppetunnid olete jätnud õppimata.

Ei pea olema pühak. Peab olema õigel teel.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.