Mis on hea ja mis on halb?

Hinnang olukorrale on alati konkreetse inimese seisukoht. Kui see on jaatav, siis on hea. Kui eitav, siis halb. Teise jaoks ei tarvitse see sugugi samuti olla. Igaühel on omad hinnangukriteeriumid ja minul ei ole mingit õigust teist selle pärast hukka mõista.

Iga tervik koosneb heast ja halvast. Järelikult hea pole kunagi ainult hea ja halb pole kunagi ainult halb. Ka stressil on hea külg - ta sunnib inimest head tegema, sest vastasel juhul tuleb valu.

Kõige rohkem vastuseisu sellele väitele tuleb kurjategijate hindamisel. Me anname kuriteole halva hinnangu. Aga kuritegu ei toimu kunagi ühepoolselt. Tohutu hulk nähtavaid ja nähtamatuid fakte võivad hindamisel kaalukaussi tugevalt mõjutada.

Näiteks. Tapetu oli eelmises elus ise tapja olnud ja nüüd tasus vastavalt karma seadusele. Või tõmbas oma hirmuga tapmise ees tapjat endale ligi.

Ette rutates: kurjategija on võitleja tüüpi emaarmastusest ilma jäänud Inimene, kes oma ebaselges hingevaevas läheb jõuga võtma seda, mida arvab igatsevat ja vajavat. Ta ei oska mõista oma hingevalu, kibestub ja tigestub. Aga kas meie, nn. normaalsed inimesed, mõistame iseennast? Kurjategijad on sageli väga korralike, aga kahjuks hingehaavadega inimeste lapsed. Näidake teise peale sõrmega ja Te näete, et kolm sõrme näitavad -kuhu? - enda peale tagasi.

Et vähendada kuritegevust, saadame parem oma mõttes kurjategijaile armastust ja anname neile andeks. Ainult nii saab kuritegevust vähendada, kui alustame endast. Meie viha tuleb kaarega, läbi kurjategija käe, meile tagasi.

Ärge mõistke valesti - ühiskonnaohtliku kurjategija isoleerimine on hädavajalik, aga tema edasine tee on meie kõigi mõjutada. Praegu tehakse neist veel suuremaid inimvihkajaid.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.