- I osa - Armastus, andestus ja tervis
- II osa: Valguse tõde ja inimkeha filosoofia
- Armastus - elu looja
- Lühidalt Jumalikest loodusseadustest
- Haigus
- Mis on hea ja mis on halb?
- Miks inimene sünnib?
- Õpi armastama
- Mõistus ei ole inimesele antud mitte ilu, vaid tarbe pärast
- Miks ma küll olen niisugune?
- Inimkeha filosoofia
- Kellel on selgroogu ja kellel ei ole?
- Mõtle! Otsi! Leia! Andesta! Parane!
- Hirmu võim ja ellujäämise õpetus
- Viha
- Ateroskleroosist
- Mis mees sa oled!?
- Sünnistress
- Süda on armastuse organ
- Põlvkondadevaheline konflikt
- Lastetuse probleem
- Sugudevahelised suhted ja süütunne
- Sajandi nuhtlus - allergia
- Kasvajate tekkimine
- Olen hea inimene
- Veel näiteid elust
- Hirmude hirm: Hirm, et mind ei armastata.
- Miks tavameditsiin alternatiivsega tülis on?
- Kordamine on tarkuse ema
- Lõpetuseks
- Väheke endast
Kellel on selgroogu ja kellel ei ole?
T¹akraid avama olen õpetanud inimesi endid ja enamik saab hakkama. Lisaks eelnevas kirjutises õpetatud lülisamba tõstmisele istuvas asendis on parem meetod järgmine:
-Tõuske seisma.
-Pange pöidlad vaagna eesmistele etteulatuvatele nukkidele
(no. puusanukkidele) ja kontrollige, kas need on ühel kõrgusel. Kui ei ole, siis tuleb nii mõtte, käte kui ka lihaste jõul
tõsta üles madalamal asuv nukk. Seejuures on kannad-varbad
koos ja nad ei tohi tõusta. (Väga deformeerunud vaagna puhul
ei pruugi ühe korraga saada tail tulemust.) Nii toimub vaagna
tasakaalustamine. Vastasel juhul lülisammast otse üles tõsta ei
õnnestu, kuna inimene teatavasti maapinna suhtes kaldu käia
ei saa, siis peab lülisammas tasakaalu säilitamiseks vingerdama hakkama.
-Nüüd nihutage peopesad külgedele nii, et sõrmede alla jääb
puusaliiges.(Puusaliigese asukohta võite kontrollida põlve
tõstmisega.) Nüüd hakake aeglaselt, tõusu tunnetades, tõstma
keret. Tekib kummi venimise tunne. Tõus võib olla üllatavalt
suur.
-Edasi nihutage käed vöökohale ja tõstke lülisammast sellelt
tasandilt edasi.
-Siis nihutage käed niikõrgele kui saate,hea kui rinna
kõrgusele (eraldi veel rinda tõstes) ja tõstke lülisammast
maksimaalselt nii, et küür seljast ära kaob. Iga tõstmisega
peab tõusma kogu kere.
-Nüüd, hoides lülisammast ikka veel tõstetult, laske käed ja
õlad lõdvalt rippu ning venitage kael pikaks. Nautige ja
tundke rõõmu tundest, et keha läheb kergemaks, hingamine
vabamaks, nägemine selgemaks ning raskus kaob peast. Iga
järgneva korraga saate parema efekti.
Olles selle tunde saavutanud, lisage juurde veel üks väga vajalik element:
-Mõelge oma lahklihale, kusitile, pärasoolele (naised ka tupele) ja tõmmake nende lihased kokku. Tõstke keha tsentrum samaaegselt lülisamba tõusuga nagu vaakumiga ülespoole, kogu aeg lihaseid koos hoides.
Kui lülisammas on vajunud, siis on vajunud ka kõik siseorganid. Kõik, kellel on lõdvaks vajunud kõht, allavajunud magu, lõtv pärasool, naistel uriini pidamatus ning alla või välja vajunud tupp ja emakas, saavad oma hädast lahti.
-Lõpetage harjutus sellega, et tõmbate tõusva lainena pingule
kogu keha alates varbaotsast, nii et tunnete, kuidas tõusus
pingutuvad isegi siseorganid, ka kopsud ja süda kerkivad
ülespoole. Te tunnete, et keha hakkab lendama. Nautige seda
tunnet ja rõõmustage, et Te seda naudingut suudate oma
kehale pakkuda. Room on positiivne energia.
Sellist lülisamba tõstmist tehke ka siis, kui tunnete end väsinuna. Kõige õigem on seda teha profülaktiliselt, s.o haiguste ennetamiseks, kindlasti igal hommikul ja õhtul. Raviks aga nii sageli, kui ruttu soovite terveks saada.
Kui lülisammas on jäik ja tõstmine on vähetuntav, siis hoiavad teda kinni stressid, eelkõige hirm. Vabastades hirmustressid tunnete vabanemist ja lülisamba erilist elastsust ning venivust. Kui lamate kõhuli põrandal ja lasete kellelgi käega lülisambale vajutada, siis ta tunneb lülisambas elastsuse suurenemist, mis tekkis peale andeks andmist.
[pilt lk 54]
Selleks, et veelgi paremini mõista lülisamba eest hoolitsemise tähtsust, toon järgnevas tabelis ära lülide kaupa iga lüli energeetilise toimeala ja enamlevinud patoloogiad.
| Lülisamba osa | Lüli | Lüli energeetilise toime all asuv organ | Lüli vigastusest tingitud sagedasemad haigused | |
| Kaela-lülid | I | Suuraju ülaosa | Migreen, mäluhäired, epilepsia e. langetõbi, kõrgvererõhutõbi, raskus peas | |
| II | Suuraju alaosa, väikeaju, silmad | Tasakaaluhäired, nägemishäired, silmade haigused | ||
| III | Nina, kõrvad, kõrvalkoopad | Nohu, põskkoobaste põletikud, polüübid, kõrvade haigused | ||
| IV | Keel, neel | Neelu põletikud, adenoidid, maitsetundlikuse häired | ||
| V | Kõri, häälepaelad | Kõri põletik, häälepaelte põletik, angiin | KÄED Valu, suremine, tuimus, moondu-mine | |
| VI | Kilpnääre | Ainevahetushäired, närvilisus, südame rütmihäired | ||
| VII | Kõrvalkilpnäärmed | Kaltsiumi ainevahetuse häired -luude hõrenemine | ||
| Rinna-lülid | I II III | Kopsud | Bronhiit, kopsupõletik, astma | |
| IV V | Rinnad | Fibroadenomatoos, kasvajad | ||
| VI | Süda | Kõik südamehaigused, astma, vereringe häired, madal vererõhk | ||
| VII | Maks, sapipõis, põrn | Kõik maksahaigused, tsirroos, sapikivitõbi, nahahaigused, vereloomeorganite haigused | ||
| VIII | Neerud, neeru-pealised, diafragma | Kõrgvererõhu tõbi, neerukivitõbi, neeruvaagna põletik, langenud vastupanu haigustele | ||
| IX | Magu, 12-sõrmiksool, kõhunääre | Haavandtõbi, gastriit, diabeet | ||
Lüli-samba osa | Lüli | Lüli energeetilise toime all asuv organ | Lüli vigastusest tingitud sagedasemad haigused | |
| Rinna-lülid | X XI XII | Sooled | Kõik seedehäired, | |
| | I | | kõhukinnisused, kõhulahtisused | JALAD |
| Nimme-lülid | III | Naistel - munasarjad, meestel -sugunäärmed | Kõik nais- ja meessuguorganite haigused, sigimatus | Verevarus-tuse, |
| | IV | Naistel - emakas, meestel - eesnääre | Müoom, menstruatsiooni häired, eesnäärme haigused | häired, veenide |
| | V | Põis | Põletikud, pidamatus | ja arterite |
| Ristluu | | Seksuaalne energia, mis toniseerib kogu keha | Häired seksuaalelus | põletikud, gangreen |
| Õndraluu | | Lahkliha, kusiti, pärasool, tupp | Uriini ja pärasoole pidamatus, naiste suguelundite alla- või väljavajumine | |