ESIMENE TEINE KOLMAS NELJAS VIIES KUUES SEITSMES KAHEKSAS ABI

Hirmu võim ja ellujäämise õpetus

Inimkond on hirmu vang!

Et paremini mõista stresside ülekasvamist haiguseks, on kõige ilmekam selgitada hirmu toimet. Juba ürgajal teati hirmu maagilist mõju vaenlasele: hirmutav sõjakisa niitis ka relvata jalust maha.

Hirmu negatiivne energia tabab neere ja neerupealisi. Neerupealistes tekib spasm füüsilisel tasandil ja hormoonide erituse langus või katkemine, nad ei jõua enam verre vajaduse järgi. Need hormoonid on eluliselt tähtsad ja seda tõestab tõsiasi, et kliinilises surmas olijale süstitakse kõigepealt neerupealise hormoone.

Neerupealised paiknevad III tšakra tagaosas, seega on seotud:

-võimu ja valitsemisega

-tahtejõuga.

Nii otseses kui kaudses mõttes valitseb hirm praegu inimkonda ja hävitab tahtejõudu.

Igal organil on teadvus. Kui kaob tahe, siis organ ei taha töötada. Olenevalt hirmu eripärast halvab ta erinevat tšakrat, organit.

Meenutuseks: -

VII tšakra -usu probleemid

VI tšakra - tunde ja mõttemaailma tasakaalu probleemid

V tšakra - suhtlemise probleemid

IV tšakra - armastuse probleemid

III tšakra - võimu ja valitsuse probleemid

II tšakra -seksuaalsuse probleemid

I tšakra -elujõu probleemid

Sageli eitatakse hirmu, kuna ei taheta end araks tunnistada või peetakse hirmu tundeks, mis füüsilise ohu puhul tekib.

Kui ütleme - ma ei taha, ma ei söanda, kas ma mitte ei eksi, ei tea kas ma ikka - siis nende taga on tegelikult hirm.

Kes vaevub mõtlema ja iseendaga rääkima, see saab endale tunnistada, et kardab.

Hirmuvalitsus mõjub tšakratele sarnaselt, kuigi üht hirmu nimetame hirmuks, teist ei taha kuidagi nii kutsuda.

Olgu toodud iga tšakra kohta üks näide:

Tšakra	Hirm	Aeglaselt toimides	Kiirelt toimides
VII tšakra	Hirm iseennast usaldada.	Psühhiaatrilised haigused, neuroosid.	Psühhiaatrilised haigused, psühhoosid.
VI tšakra	Hirm vastutuse ees.	Peavalud, meningiit, entsefaliit.	Insult ja halvatus või surm.
V tšakra	Hirm suhtlemise ees.	Kilpnäärme, kõrija häälepaelte haigused.	Kõriturse, mis võib lõppeda surmaga.
IV tšakra	Hirm armastatut kaotada.	Südame, kopsude ja rinna näärmete kroonilised haigused.	Infarkt, astma, äkksurm.
III tšakra,	Hirm tigeda, põlgava, naeruvääristava, kadeda, sundiva jms. inimese või olukorra ees	Maksa, mao, 12-sõrmiksoole, põrna, põrna, kõhunäärme haigused.	Ägeda iseloomuga samad haigused, sageli iivelduse ja oksendamisega.
II tšakra	Hirm oma seksuaalsuse pärast.	Kutsub esile seksuaal-funktsiooni langust, laste-tust, üldist lihastoonuste langust, füüsilisi haigusi.	Suguvõimetus, suguhaigused.
I tšakra	Hirm oma elujõu pärast.	Selline inimene hääbub, muutub lootusetuks ja apaat-seks, teda ei huvita miski. Kustub vaikselt.	Võib saabuda äkksurm, kuna sulgub peaenergiakanal.

Hirm võib olla ka kombineerituna erinevate tšakrate energiatega.

Eriti valitseb hirmu-maagia inimesi praegusel momendil. Kõikvõimalikud loodusõnnetused, sõjad, majanduslik kaos, kuritegevus, ebaselgus, kindlusetus ja ennustused hirmutavad ja põhjustavad haigusi. Inimene ei mõtle, et kõik need probleemid on inimkonna valede mõtete ja tegude tagajärjed ja on loomulikud. See, et heale järgneb halb, on loomulik ja siis tuleb jälle hea. Kartmine ainult suurendab halba.

Aga inimene aina tunneb hirmu. Kes andestab hirmu endast vabaks, saab elada hingerahus.

Selle asemel, et tunda hirmu tuleviku ees, hakake parandama olevikku. Eriti soovitan seda pensionäridele, töötutele, haigetele, kelle aeg läheb tulutult raisku.

Meenutan ühte vanamemme, kes oli tänu oma heasoovlikkusele olnud väga terve inimene, aga kogu aeg kartnud kõigi ja kõige pärast ja lõpuks haigestunud. Kui ma talle selgitasin haiguse põhjust, oli ta lausa õnnetu oma rumaluse üle, aga ka abitu oma olukorda lahendama.

Õpetasin teda esiteks hirmule andestama ja teiseks andestama kõigile, kes teistele halba teevad, sest halba teeb ainult see, kelle hinges ei ole armastust. Iga hea inimene võib andestada emale, kes oma poja on armastusest ilma jätnud nii, et poeg on sõdima läinud. Iga hea inimene võib andestada ka sellele pojale ja saata talle armastust - seda, mille puuduse tõttu see rahutu hing ilmas halba teeb. Siis lõpeb vägivald.

Kui armas oli vaadata selle vanamemme heldimuspisaraid: ta oli rõõmus, et leidis, kuhu oma armastust saata. Ta ei olnud enam hirmunud ülearune.

Hirmu juured on tegelikult palju sügavamal - inimvaimu põhjatuses. Vaim, kes praegu inimesena ilmas elab, on siin olnud juba palju kordi. Igas elus on inimene teinud vigu, mida ei osanud õigesti hinnata ehk teisiti öeldes - ei õppinud targaks. Tema hing tunneb süüd, et ta oma keha õppetunde ei osanud õigesti ära õppida. Vaim küll teab, et süüd iseenesest ei ole, aga keha teadvus toimib läbi alateadvuse (hinge) talle siiski.

Süütundega vaim tuleb Maa peale üha uuesti ja uuesti, et oma süüd lunastada. Ühe asja õpib ära, teise mitte. Vaim mäletab kõike ja teab kõike, ka seda, et õppida võib läbi õpetuse - enne vea tegemist. Kogunenud vigade süükoorem mõjub Maale. Vaim tunneb, et tänu tema vigadele on Maa olukord halvenenud. Järelikult vaim teab, et kujunenud momendi kaoses on tema osaline ja tal tekib hirm Maa saatuse pärast, sest ta vastutab põhjuse ja tagajärje seaduse alusel Jumala ees.

See ei ole kohtupingis istumine, kus määratakse karistus, vaid iga vaim vastutab Kõiksuse tarkuse tõusu eest ja kui ta arengut takistab, siis selle tagajärjed on globaalsed, puudutades konkreetselt ka teda ennast.

Lühidalt ja kokkuvõtlikult - vaim teab, et tema vigade läbi on Maa sattunud kriisi, tema süütunne põhjustab hirmu tuleviku ees. Hirm hävitab iseenda keha ja takistab vaimu arengut.

Selle hirmu heastame, kui palume Maalt ja Jumalalt andeks, et oleme oma vigadega neile halba teinud, anname endale andeks, et oleme seda teinud.

Maad ümbritseb negatiivse energia kiht, mis koosneb omakorda erinevate stresside kihtidest. Igaüks võiks vastavalt oma stressidele paluda

Maalt andeks, et ma olen oma viha, kadeduse, hirmu, süütunde, ahnuse, kättemaksu, pahasoovlikkuse, süüdistamise, kahjurõõmu jne. kuhjamisega Maa puhtast Kosmosest isoleerinud. Ja endale andestada, et nii on tehtud. Maa ootab armastust samuti kui igaüks meist!

Kes andestab pealiskaudselt, see saab ka vastava tulemuse. Maa ootab andestamist, mis vabastaks inimkonna iseenda kütkest. Kõik, mis on hirmutav, on ebaselge ja hirmunud inimene vaatab Maale ja temas toimuvatele protsessidele kui ülekohtule ja õudusele. Maa armastab inimkonda, aga on sunnitud taluma inimeste negatiivsust. Maa püüab negatiivsust tasakaalustada kõikvõimalike protsessidega pinnases, aga inimene reostab Maad kiiremini. Kuhjunud negatiivsus põletatakse läbi maavärinate, üleuju-tuste, vulkaanipursete, paduvihmade, sõdade ja katastroofide näol. Kui Maa seda ei võimaldaks, siis ta puruneks täielikult ja hävineks.

Igaüks, kes tahab olla õnnelik, peab Maad aitama, teisiti ei ole võimalik. Maa on meie kodu. Kui kodu ei armastata, siis ta hävineb. Igaüks, kes on halvad mõtted koju toonud, rikub kodu atmosfääri ja see kodu võib puruneda. Keegi ei tunne end seal kodus vabalt. Inimkond on iseenda stresside vangis.

Andestamise õpetus on ellujäämise õpetus.

Väga raske on mõtlema panna praegust materiaalsuses kinni olevat inimest. Sageli kuulen juba enne, kui mõtte lõpetan: "Ei, see häda pole mul sellest. " Muigama ajab, sest selline inimene eitab momentaalselt kõike, ka head, sest ta on nii halva vangis, et ta töötab automaatselt kõigile vastu. Rõhutan sageli - ajud ei ole loodud ilu jaoks, nad on tarbe jaoks. Mõelge ja tehke järeldusi. Andestage oma stressidele, alati ei ole vaja otsida ebameeldivuste taga inimest.

Istuge ja tunnetage enda ees musta udupilve - see on Teie hirm. Hirm on energia, energial on teadvus, järelikult Teie hirm kuuleb Teid. Ta ei ole pahatahtlik ega tulnud Teid kiusama. Teie ise olete ta enda sisse võtnud. Tema on tulnud Teid õpetama.

Teie keha kannatab selle all, aga hirmu ära saata ta ei saa. Ainult Teie ise saate seda teha. Keha teab, et kõike, mida Te endasse võtate, vajate selleks, et õppida ja targaks saada. Ja keha peab kannatama ning kasvava hirmumäe all vaevlema. Keha annab Teile erineval kombel tunda. Aidake siis ometi teda!

Öelge sellele hirmupilvele: "Ma annan sulle andeks, et sa minusse tulid. Ma annan endale andeks, et ma ta endasse võtsin. Kallis keha, anna mulle andeks, et ma sinule sellega halba tegin. See oli õppimine, aga nüüd olen ma targemaks saanud. "

Tunnetage nüüd oma keha ja Te tunnete, et keha läks kerge-maks. Tunnetage ka hirmu, võib olla Te tunnete ka, et tema vähenes. Palju kordi korrates kaob hirm. Samuti saab vabastada kõiki stresse. Siis juba saab andestada inimesele, kes Teid hirmutas.

Niikaua, kuni Teis on hirm, teab Teie keha, et Te vajate hirmutamist ja Teile tuleb ligi inimesi ja olukordi, mis Teid hirmutavad. Kui Te hirmu enam oma hinges ei kanna, siis nagu imeväel Te ei kohta enam ka hirmutavat.

Andeks andmine peab olema harjumuspärane tegevus. Niikaua, kuni Te täielikult vaba ei ole, tuleb Teile ikka ja jälle, kasvõi natukene, hirmutavat lähedale või loete või kuulete vms. Sellised kiusajad tõestavad, et Te ei ole veel hirmust täielikult vaba.

Palju on neid, kes 1-2 korda moe pärast andestavad ja siis teevad järelduse: "Pähh! See ei aita midagi. Inimeste lollitamine. " Ja jätkavad teed hullumeelsuse suunas. Aga elus on nii, et kuidas töö, nõnda palk.

Inimene, omades juba eelnevate elude süütunnet, tõmbab endale ligi olukorda, kus ta jääb isegi süüta süüdlaseks. Sageli tuntakse põhjendamatut süütunnet, mis kurvastab või ärritab. Vaevalt saab keegi sõna öelda, kui see tundub etteheitena, seega süüdistusena. Süütundega inimesele ei ole midagi võimalik selgeks teha. Mida suurem on süütunne, seda lähemale tuleb hirm tuleviku ees. Kelle hinges on süütunne, seda peab süüdistama - ta vajab seda.

Kuna kroonilist hirmu ei nimetata hirmuks, aga ta valitseb inimese üle, tekitab takistuse liikuda oma teel, siis ta tekitab protesti ja viha ning võitluse võimu vastu.

Võitlejatüüp valib vihase võitluse halva vastu. Allaandja tüüp uputab hirmu alkoholisse või narkootikumidesse.

Neurasteenilised pidevad rahustite narkomaanid õigustavad enda võitlust haigusega.

Võidab see, kes võitleb hea eest, mitte halva vastu.

Süütunne, kasvades kriitilise piirini, muutub hirmuks. Hirm, kasvades kriitilise piirini, muutub vihaks. Viha, kasvades kriitilise piirini... hakkab hävitama inimest ennast.

Viha tekitab vihast haigust - vähki.

Ei ole tähtis, kas Te olete väljapoole nähtavalt vihane või kogute sissepoole viha - tulemus on ühene. Hirm vähi ees tõmbab seda veel kiiremini ligi. Teiste viha endasse hoiule kogumine ja muretsemine "miks nad nii teevad?" on sama toimega.

Š OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.