Ateroskleroosist

Eraldi vajab lahtiseletamist ateroskleroos, rahvapäraselt lupjumine. Diagnoose, mis üritavad haige vaevusi põhjendada, on palju: osteokondroos, neuralgia, radikuliit, pea ja jäsemete verevarustuse häired, neuroloogilised ärajäämanähud jne. Diagnoosist kergem ei hakka.

Kui lüli vajub teisele lülile peale, nad on liiga lähestikku, siis keha painutades puutuvad lülid kokku. Kui luu vajutab luu peale, siis tekib luukoe vigastus, kasvõi mikroskoopiline, raku tasemel. Vigastatud luu tahab kindlasti paraneda ja paraneb luusillaga kindlustab end pealtpoolt. Ja ongi tekkinud nn. soolaladestus - eksostoos Küsite: kust tuleb selleks materjal? Vastan: paikneb ümber sealtsamast vigastatud lülist. Lüli ise läheb järjest hõredamaks, aga eksostoos järjest tugevamaks. Nagu kulli küüs istub ta lüli serval ja torkab iga kord, kui Te oma selga ei siruta.

See on põhimõtteline selgitus. Määrav on, kuidas lüli vajub: kas tasapisi vananedes või tingituna traumast. Kui traumast, siis oleneb, kas väikesest või suurest. Alati traumeerub see koht, kuhu stress traumat ligi tõmbab. Siin erandeid ei ole.

Lülide vahel on amortisaatoriteks diskid e. kettad. Traumadest nad kas nihkuvad, purunevad või kõhetuvad. Ka purunenud diski saab ilma operatsioonita terveks, kõigepealt paluge ise valulikult kohalt andeks, et talle trauma põhjustasite.

Õigesti oma kehaga suheldes kaovad ka 70-aastase inimese aterosklerootilised muutused. Loomulikult aeglasemalt kui noorel, aga kuna iga muutus on kuhjunud ajaga, siis järelikult ajaga ta ka kaob. Sõltub endaga tehtavast tööst, kas paari kuuga või paari aastaga.

Selleks on vaja:

1.Paluda lülisamba käest andeks, et traumal lasite tekkida.

2.Vabastadastressidvastavalt eespooltoodudloogilistele
näpunäidetele.

3.Tõsta lülisammast.

4.Süüa munakoori.

Ateroskleroos kahjustab veel veresooni, tekitab kogu kehas vere-varustuse häireid. Kogu nüüdisaegne maailm võitleb kolesterooliga -ateroskleroosi tekitajaga. Kummalisel kombel on ateroskleroos ka tõsi-usklikel taimetoitlastel. Miks? Aga sirge ja tõstetud lülisambaga inimestel ei ole. Miks? Sirge ja tõstetud lülisammas annab võimaluse energial õigesti voolata. Organismi normaalne energeetika tagab kiire verevoolu, süsteem töötab õigel re¾iimil ja halb kolesterool on nagu liivapaber veresoonte seintele.

Verevoolu kiirendab ka õige tasakaalustav füüsiline treenimine. Kõige käepärasem ja igas olukorras kohandatav on võimlemine.

Tunnetan kohe vastuseisu füüsilist tööd tegevate inimeste poolt, kuna nad samastavad oma tööd spordiga. Üks luude vaevamine kõik! Raske füüsiline töö teatavasti inimest terveks ei tee, eriti kui inimene selle juures musti mõtteid mõtleb ja ennast tööle sunnib. Aga vaimse töö tegija, kes rõõmuga leiab ühe tunni, et minna võimlema või jooksma, saab end terveks. Profülaktiliselt lapsena alustatud tervisesport aga ei lase haigeks jäädagi. Rõhutan - õige sport! On ka neid vaimse töö tegijaid, kes teavad, et peavad sporti tegema, kuna sellest sõltub nende võimekus.

Terveks saab ainult rõõmuga sportija. Kõik sundolukorras tegemised on tulutud.

Pidev ühelaadiline füüsiline töö sundasendis tekitab tasakaalustamata lihaspinge, mis pingestab luustikku. Tekib luu väsimine, mis põhjustab hõrenemist. Teatavasti väsib isegi metall. Luustik hakkab väsimusest nihkuma. Kes vastu ei saa hakata, jookseb tavaliselt pahategijal eest ära. Nii teeb ka luustik. Ta nihkub, ta on väsinud talumast vägivalda. Mida rohkem talle liiga tehakse, seda ettevaatlikum ta on - väike hoolimatu tõstmine ja nõks käib seljast läbi. Lülisammas annab sellega oma kallile omanikule võimaluse mõni aeg abitult lamada ja järele mõelda, mis ta valesti tegi. Nii toimub mõtlematu rahmeldajaga.

Inimene, kes hoolib oma tervisest nagu tööloomastki, kuid sunnib keha eesmärgikindlalt ülemäärast tööd tegema, saab tagajärjeks lülisamba

järjest süveneva deformeerumise. Tekib tasakaalutus, mille puhul lihased on kangisüsteemis tasakaalust väljas ja vale pinge tekitab luude kuju muutumise.

Kui ma oma kehast hoolin ja kui ma, soovides talk head, rõõmuga alustan hommikut võimlemisega, siis valmistan oma keha päevatööks ette. Kui päev tõotab tulla raske, ütlen oma kehale: "Anna mulle ette andeks, et pean täna seda rasket tööd tegema, aga teisiti ma ei saa. Tule mulle appi! Ma armastan sind. Lähme nüüd kahekesi tööle. " Ja õhtul on Teie keha sama terve kui hommikul.

Jutu keha tugiaparaadist - skeletist, kuhu kuulub loomulikult ka lülisammas, lõpetan ühe näitega elust.

NÄIDE ELUST.

Rõõmsameelne ja heatahtlik suur toekas 50 aastane mees tuleb vastu-võtule ja ütleb: "Te ei ole nagunii sellist haigust näinud. Ma näitan. " Tõsi ta oli. Kui ta proteesi oma elefantiaatilise s.o väga turses vasaku käe ümbert ära võttis, hakkas käsi silmnähtavalt pikaks venima ja küünarliigese koht hakkas nagu sardellide ühenduskoht peeneks ja kortsu tõmbuma. Pilt oli ahastamapanev. Meditsiiniline diagnoos: Synngoniyelia - õõsaju. Äärmiselt harvaesinev haigus.

Haigus oli kestnud 25 aastat. Valu käes oli pidev ja painav. Öösiti pidi mees magama põrandal nii, et pani haige käe külje alla, et käsi "ära sureks" ja valu tuimaks muutuks. Arstid püüdsid igati abistada. Aasta tagasi viimase võimalusena otsustati käsi õlast amputeerida, aga õnnelik juhus astus vahele.

Vaatan seda kätt ja ei näe luud. Teisel käel on luu, aga sellel ei ole. Käsi on nagu kummist. Aga luu kontuuri näen. Ja näen, et 14 aasta vanuses oli tal küünarliigesest ülalpool mõranenud õlavarreluu. See oli diagnoosi-mata, fikseerimata ja tekkis kaltsiumi äravool. Arenes välja äärmuslik osteomalaatsia - luu pehmenemine nii, et küünarliiges lakkas olemast. Kui lülisamba kaela- ja turjaosa oleksid olnud terved, siis nii raskeks olukord ei oleks läinud. Aga mees hoidis pead õlgade vahel - see oli vigastatud koht, kaela oli valus sirutada. Ta on loomuselt kangekaelne ja kuigi ta ei soovi kellelegi halba, on ta oma õiguses kindel ning muutumatu.

Kasvatasin luu kokku. Kõik Teilegi õpetatud vaimse ravi meetmed võtsime kasutusele ja kui mees reedel, s.o 5. ravipäeva hommikul tuli ning teatas, et ta oli eile selle käega mustikaid suhu noppinud, siis tundus see

ebausutav. Aga kui nad koos abikaasaga ühe kuu möödudes uuesti tulid ja kui abikaasa palus naerdes luba kaevata, et mees tassib üksinda teravilja-kotte, siis ma enam ei kahelnud.

See ei ole ime. See on teadlik ravi, mis algab põhjuse likvideerimisest ja vajab tervenemiseks usku, tahet ja oma keha eest hoolitsemist.

Aga miks ta just selle luu traumeeris? Ka sellel on põhjus - ainult et eelmises elus, ja sellest tingitud stressiahel oli käe küljes siiani.

Hiljuti, s.o kaks aastat pärast käe tervenemist, tuli sama mees parema silma veresoonte sulgumise ja nägemishäiretega. Põhjuseks on ikka kaela jäikus - muutumatult ja kramplikult oma tõekspidamistest kinni hoides on tema hea hea ja tema halb halb. Aga elu on läinud raskemaks. Rüütelliku mehena ta endast ei hooli - terve ju. Ta ei salli, et naiste elu raskeks on tehtud. Ta ei taha sellist elu näha. Alateadlikult ta kardab oma naise armastuse kaotamist. Ja keha annab talle sellise võimaluse - võtab nägemise ära. Teist võimalust praegu ei ole, sest Maa kriis tuleb enne üle elada.

Ikka veel üritab see mees vaimu tasandit heastada füüsilise tasandi abil - tööd tehes, et pere elu õnnelikuks muuta. Kes õpetust ei võta, seda omad vitsad peksavad, nagu vanasõna ütleb. Teistele head tehes ei tohi endale halba teha.

Tundliku ja mõistliku inimesena oli ta nädala pärast õnneks jälle terve. Ja targem.

Veel kolm päeva edasi. Mees helistab, et nüüd tema vasaku labakäe lihased vajuvad silmnähtavalt kokku ehk kõhetuvad. Mehes oli stress: "Kui ma Eesti naiste elu ei saa parandada, siis mis mees ma olen, kui oma naise elu ei hoia tasemel. Milleks mul käed-jalad küljes on!" Kuna tegemist oli tuleviku probleemiga, siis käsi tuli talle vastu. Nüüd sai see tore mees aru, et ka kriisi tuleb osata õigesti ületada. Andis hirmudele ja enesesüüdistustele andeks. Kolme päeva pärast oli käsi jälle terve.

Kahjuks on vähe inimesi, kes mõistavad, et meeleparandus peab olema jääv. Arusaamad ja mõttelaad, kogu minu elu ja tuleviku elud sõltuvad sellest. Isegi kui ma ei hooli tulevasest elust, kuna mul ei ole usku tema olemasolusse, ei kergenda see olukorda. Nii nagu seaduse mittetundmine ei kergenda karistust.

Mõelge natuke oma elukogemuste peale ja Te näete, et kui on üks haigus, siis on ka teine kerge tulema. Ja kui neid on juba mitu, siis ma olen

veel rohkem ärritunud ja hirmul - ei saa magada nii kui varem või ei õnnestu tööd enam, pea ei võta jne.

Organism on tervik ja üks haigus näitab, et tasakaal on häiritud. Millal järgmine haigus tekib, on lihtsalt aja küsimus.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.