Lastetuse probleem

Me elame ajastute vahetuse ajajärgul. Nii nagu ajaloost teada, kui on saabunud kriisid, toimuvad revolutsioonid. Ka praegu on kriis - elu Maal ei saa enam endistviisi jätkuda, vastasel juhul hävitame Maa täielikult. Materialism annab teed idealismile. Allasurutud vaim pääseb vabadusse.

Praegu on kogu maailmas järsult tõusnud lastetute perede arv. Füüsiliselt terved naised ja mehed ei saa järglasi vaatamata parimate arstide jõupingutustel ja nõiaviguritele.

Uue aja lapsed tahavad tulla siia ilma stressideta, et hakata kohe oma eluülesannet täitma, mitte vanemate vigu parandama. Kõik mured, hirmud, väärettekujutused, ülepingutused, soovid jne. tekitavad vaimul soovimatuse tulla stresside õhkkonda, sest ta teab, et kõik tema vanemate tunded ja arusaamad tulevad temasse. Targal vaimul on need õppetunnid juba õpitud, kordama ei ole mõtet tulla.

Naine, kellel ei ole lapsi, revideerigu kõigepealt oma suhteid emaga. Suhtumine emasse on suhtumine naissoosse ja iseendasse. Kui Teile tahab tulla tütarlaps, siis see on ka suhtumine temasse. Mõelge, mida tema tunneb, kui Teie emal on olnud arusaam - sünnitus on üks hirmus kannatus ja kes teab, kuidas kõik läheb, laste kasvatamine on raske... Hea on, kui on lapsed, parem, kui neid ei ole. Kõigepealt olete Te hea lapsena selle endasse võtnud ja Teil on süütunne, et olete ema elu raskeks teinud. Teie murede pärast muretseb ema praegugi. Ka on Teil juba igasuguste väär­arengute ja sünnitraumaatikute kujutluspilt jne.

Lapse vaim näeb seda kõike ja otsustab mitte tulla, kuna:

-ta ei taha emale halba

-oma ema võib armastada ka vaimuna

-ta ei taha olla süüdlane

-ta ei taha tulla emale, kes ei usu, ei lapse käes on sündimise
tarkus ja jõud

-ta teab, et ta ei saa oma elu ülesannet sellise stressikoorma all
teostada.

Ja nüüd veel Teie ema suhtumine Teie isasse ja isa suhtumine emasse. Seal vahel olete Teie märklauaks. Teie isa ei suuda võib-olla enam naiste nuttu kuulata, kui ta on tüdinenud ja väsinud või tige või tunneb, et teda ei armastata jne. Teie enda suhtumine isasse ja meestesse on siis: mehed ei kuula naiste nuttu, kuna nad ei hoolija ei taha mõista naisi. Mehed väsivad ja tüdinevad naistest, mehed on naiste peale tigedad, mehed ei oska armastada.

Lapse vaim omakorda järeldab:

-minu isa ei mõista ema ega mind ja meie elu on seepärast
raske

-elu on tüütav ja väsitav, aga mina tahan naudinguga elada
oma eesmärgikindlat elu

-ma ei taha näha tigedust

-ma vajan armastust, sest armastuseta mul elu ei ole.

Öelge, mispärast peaks laps tulema? See laps parem ootab, kuni ema targaks saab, õigesti mõtlema hakkab - ja siis ta tuleb.

Kui Te ise oleksite see laps, kas siis otsustaksite tulla või oodata? Eriti veel, kui oleksite targalt enesekindel ja omaksite valikuvõimalust.

Naine, kes Te olete tagajärjetult oodanud rasedust, mõelge nüüd enda hinge peale ja tehke iseenda ees aus järeldus. On ju õnn, et Teile ei ole praegu last tulnud, et Teie lapse vaim on nii tark, et ootab ja kasvatab oma isa-ema vaimu, kuna ta tahab olla täisväärtuslik.

Rõõmustage selle üle ja hakake oma stresse vabastama. Mõelge läbi enda suhtumine vanematesse, oma mehesse, maailma ja oma tulevasesse lapsesse. Andke oma vanematele andeks oma ebamäärase päritoluga stres­side olemasolu pärast. Andke andeks kõik, mis ei ole Teie meele järgi. Andke endale andeks, et kõik selle olete endasse võtnud (sest need tarkused oli Teil vaja omandada). Paluge oma kehalt andeks, et keha on pidanud selle all kannatama. Paluge oma tulevaselt lapselt andeks, et tema tulemist olete takistanud. Rääkige temaga süda puhtaks, nagu oleks ta Teie juures. Rääkige nii siiralt ja ausalt nagu ise tunnete, sest laps tuleb oma emale ja isale, mitte patrioodile ega ühiskonnale. Tundke end emana, kes õpetab, mida oskab ja rõõmustab selle üle, ei alahinda ennast, ei tunne muret oma rumaluse pärast.

Alati teadke, et vaim on targem kui füüsiline inimene, tal puuduvad vaid praeguse füüsilise elu kogemused. Iga laps saab ja peabki kord saama targemaks kui vanemad, aga erinevalt oma vanematest tema oma tarkust ei rõhuta ja vanemaid rumalaks ei pea. Vaimud on erineva tarkuse astmega ja võib juhtuda, et Teile sünnib laps, kes on vana vaim, st. väga tark Teie endaga võrreldes. Mida targem vaim, seda enam vajab ta selgust ja tõde -ta oskab terasid sõkaldest eristada.

Vaim ei tule ilusa ja kerge elu pärast. Need vanemad, kelle elu printsiip on - elan, lõbutsen, saan positsiooni, saan korteri, ostan auto, kogun varandust jne. ning siis võib laps tulla, siis meil on hea elada, ei saagi sageli last. Laps teab - see ema ei vaja minu armastust, ta vajab lelu ja tulevikuks karke kaenla alla toeks. Ta vahetab nn. korraliku ema võib-olla sellise vastu, kes talle küll ihunuhtlust annab, aga kes jälle ülevoolavalt armastab ja kolmandal momendil ütleb: "Tule pane oma õlg alla ja anna nõu, mina üksi ei oskaja mulle meeldib, kui me koos rassime!" Sellelt emalt on õppida.

Lapsed igatsevad väga emalikku ema. Naine, kes peab ülitähtsaks oma välimust ja häbeneks oma suurt kõhtu mehe ja kaasinimeste ees, võib jääda lapseta. Naine, kes kardab kõike - lastetust, rasedust, sünnitust jne., saabki jääda hirmu tundma - laps ei saa tulla talle häbi tegema.

Kõige õigem soovitus oleks - looge endale ideaalpilt emast, kujutage ette oma elu sellise emaga. Mõelge välja olukordi ja nende lahendusi erinevates situatsioonides ning kui on mingi vastumeelsus, siis parandage oma ideaalpilti emast.

Nüüd kujutage iseennast selliseks emaks. Kujutage end ürgemaks, kes rõõmuga südames kohtab igat last, kes üle elu ukseläve astub.

Naine, kes Sa igatsed last, räägi oma tulevase lapsega nii, nagu tahaksid, et Sinu ema Sinuga räägiks. Siis ta tuleb. Lapsed, kes on viimase 1,5aasta jooksul stressideta sündinud, on erilised lapsed. Nad on arukad, ei jonni, nad teevad, mida tahavad, magavad väga vähe ja nendega suheldes on tunne, et räägid vana ja aruka inimesega, mis sest, et ta ei ole veel rääkimagi õppinud.

Tulevane vanaema, pidage meeles, et ema ei lolli segada lapse ellu, ka mõttes mitte. (Armastuse ja hea soovi saal niine ei ole segamine). Kui Te kardate, et lapselapse sündides saab Teie enda lapsel raske olema, ja kui Te selle mõttega oma last mõjutate, juhul kui ta on mõjutatav, siis võib juhtuda, et laps ei tule kasvõi ainult selle mõtte pärast. Sageli kardab tulevane vanaema, et tütar kaugeneb leinast, kui laps sünnib, aga emale on ta olnud kullatükike. Kardetakse ka, ei laps sus ei tule enam emale appi ja alateadlikult soovitakse, et lapselast ei tuleks. Hiljem oma soov unustatakse, aga tegu on tehtud. Selliseid näiteid on palju.

Kui ei olda rahul lapse abikaasa valikuga, soovitakse, et vähemalt ei oleks järglasi, ise samas mõistmata, et laps on armastama hakanud just sellist inimest ja see on tema püha õigus.

On neid, kelle abielu hävineb vanemate pärast, on neid tugevaid inimesi, kes vaatamata äärmuslikule vihavaenule säilitavad perekonna. Ometi teevad sellised vanemad oma lastele, lastelastele ja nende järglastele halba. Seepärast on käibel tõde, et vanemate patud nuheldakse kolm põlve järglastele. See on valusaim tasu. Ise saavad nad väärilise tasu nii siinses elus kui ka järgmises.

Kui laps abiellub vanema meelest ebasobiva inimesega, siis tuletage meelde, et sarnane tõmbab sarnast. Järelikult on neil sarnasus, mida Teie ei taha tunnistada. Häbi on tunnistada, sest sama omadus, mis Teile lapse väljavalitus absoluutselt ei meeldi, on ka Teie lapses ja selle olete talle pärandanud Teie ise. Tunnistage seda ja parandage oma vead, küllap siis avastate, et olukord on hoopis hea.

Võib olla ka, et Teie pakutav hea on lapsele nii ebavajalik, et ta valib Teie soovile risti vastupidise abikaasa - see on tema õigus, sest tema tuli oma elu õppetundi saama. Last ei saa ega tohi omandiks pidada. Sõdimise ja oma õiguse pealesurumise asemel õpetage oma last antud olukorras võimalikult hästi kohanema. Tuletage ikka meelde vana rahvatarkust - ema peab oskama õigel ajal tulla ja õigel ajal minna.

Ja kui Te kurvastate selle pärast, siis see tähendab, et Te ei mõista elu ega elu tõdesid. Te tahate, et Teie laps oleks erand, arvestamata, et erandite elu on palju nõudlikum ja isegi raskem.

Naine, kes Te ootate rasestumist, Te teate oma ema mõttelaadi ja seda, kui väga Te oma emast hoolite ning kui südamesse ema sõnu võtate. Kõik valusad sõnad andke oma emale andeks, sest ta ei ole kõike seda teadnud ja paluge tulevaselt lapselt ette andeks, kui Te teda oma ema negatiivsuse eest kaitsnud ei ole.

Elu õppetunnid võivad olla selgeimast selgemad. Kui ema oma vale ellusuhtumise tõttu vajab valusat õppetundi, siis võib see läbi lapse tulla. Ju siis muul kombel ei oleks see nii täiuslik olnud.

NÄIDE ELUST.

19-aastane kena neiu kaotab kiirelt nägemist. Ta on tulnud vaimuna oma ellu koos hirmuga astuda üle ukseläve tuppa, kuna kardab halba näha. Ta mõtles - mida teha? Kaugemale me ei jõudnudki, sest kui ma küsisin ta emalt, kas ta mõistab, mida see võiks tähendada, siis hinge põhjani pahandatud ema käratas: "Mis ta siis veel enam mõtles! Mina ootasin teda kuus aastat, enne kui ta tuli... "

See ema oleks pidanud endalt küsima, miks laps kartis talle kuus aastat

tulla.

NÄIDE ELUST.

25-aastane väga tark järjest progresseeruva lihaste kõhetumisega noormees, kes aasta tagasi oli jäänud ratastooli. Lülisamba toestamiseks on talle Soomes operatiivselt pandud lülisamba metalltoed, aga tervis sellest ei paranenud. Lülisambal on lühenemise tendents ja luukude hävineb.

Sünnistress - ta tuli väga eesmärgikindlalt oma elu ukseläve poole ja põrkus uksel takistuse vastu. Nägin ukseavale kinnitatud jämedast traadist

võrku ja selle taga vihast isa ning masendunud ema. Nii kirjeldasin seda kuuldavalt.

Küsisin noormeest saatnud isalt: "Kas ta oli teil soovimatu laps?" Nii vihast karjumist arstikabinetis tavaliselt ei kuule: "Mis soovimatu! Mis lollusi Te räägite!? Ta oli rohkem soovitud kui keegi teine. Kui teda poleks tulnud, siis mind oleks sõjaväkke võetud. " Olid ajad, kui armeeteenistusse kahe lapsega perekonnaisa ei võetud.

See laps ohverdas enda. Tema eelmise elu karmavõlg tingis sellise haiguse. Aga kui vanemad oleksid olnud õige ellusuhtumisega, siis neile see laps poleks sündinud. Ka vanemad olid karmavõlaga.

Kallid vanemad! Laps vajab armastust. Kõik vanemate omakasupüüd­likud eesmärgid saavad tasu sageli risti vastupidiselt soovitule kui tõestuse, et ilma puhta armastuseta ei ole elu. Laps ei ole asi.

Kui vanemate mõtted on negatiivsed, siis nad tõmbavad endale karmavõlaga lapse. Need kaks näidet ei olnud süüdistamine, vaid õppetund. Need vead oleksid olnud eos parandatavad

Toon ühe näite elust, mille varal katsume konkreetsemalt vanemate ja laste vahelisi probleeme lahti harutada.

NÄIDE ELUST.

45-aastane tundlik naine, kes tegeleb vaimuteadustega. Lapsest saadik on andestamine temale loomupärane nii, et isegi teiste eest andeks paludes on ta olnud puhver ja rahukohtunik lapsepõlvekodus, koolis, tööl.

Tal on tugev tahtejõud ja ta tahab kõigile head teha. Enda jaoks on õppinud head tegema alles pärast suuri kannatusi. Kuna süütunne valitses teda, siis alati otsis ja leidis vea endast.

Neli rasedust kätkes, kaks säilis tänu tahtejõule ja alateadlikule õigesti mõtlemisele - neid rasedusi kandes kaitses ta ennast laste nimel.

Juba kümme aastat elab tema pere koos tema emaga, kes vaatamata kõrgele vanusele on aktiivne tegutseja. Veerevale kivile on sarnanenud tema kirju ja kannatusterohke elu. Ema armastab kõiki, kes tema meelest on head. Liiga sageli muutub heaks see, kes on surnud. Rahutu mässumeelne hing ajab seda vana naist juba noorusest saadik võitlema teiste halva vastu. Kõige ilusamaski olukorras leiab ta üles halva ja sellega oskab nii lastel kui

ka vanadel jalad alt ära lüüa. Murelikult hoolitsevana ja kaastundlikust nutust nõretavana on ta kogu suguseltsile olnud probleemiks ja valitsejaks. Oma head tehes on ta teinud palju halba, sest ta on oma põhiloomuselt ju ikkagi hea, nagu kõik inimesed. Keegi ei väida vastupidist, aga tema meelest teevad kõik talle sihilikult halba ja ainult rahulik elu päästaks tema erakordselt haige tervise.

Olles äärmuslikult materiaalse mõttelaadiga, lahkub ta kärsituna ja vandudes, kui räägitakse hingeprobleemidest. Jumalat vihkab ta, teadmata, mis Jumal on, selgitustest keeldub.

Siiralt peab vanade inimeste ja eriti iseenda arvamust õigeks ning valitseb, keda saab sõimu, süüdistamise, etteheidete, sarkasmi, nõudmiste, enesehaletsuse või nutuga jne. Erineval viisil sureb iga päev juba 40 aastat, ise sealjuures surma kartes. Kes ei allu tema valitsemisele, seda sajatab ja neab. "Ma ei anna sulle surres ka andeks" on tema kõige tavalisem ähvardus. Ja seegi on siiras.

Mäletab, kellele on teinud heateo ja hoiab teist kindlalt ning igavesti oma tänuvõla lõa otsas. Kõige suuremad võlglased on lapsed.

Korrates juba teadaolevaid loodusseadusi teame, et:

-laps valib ise endale vanemadjärelikult on sellele tütrele
selline ema vajalik. Olles vaimselt arenev, vajab ta just sellist
ema, kes ta elu väga raskeks teeb, sest ainult läbi raskuste
õpitakse. Kuigi võiks ka teistmoodi läbi õpetuse

-laps valib vanemad suurest armastusest - kõik vaimud tulevad
oma vanematele armastusest ja mitte ükski laps ei lakka kunagi
oma ema armastamast. Ta võib seda sõnades eitada, aga hinges
on see nii. Kes tema sõnu usub, see ei mõista loodusseadusi. Ka
see tütar armastab oma ema kõigele vaatamata

-ema kui ajaliselt varem füüsilises kehas olija, on kohustatud
õpetama last elus kohanema.

Tütar teab seda kõike praegu ja oina hinges on omapoolse teinud. Ometi ta haigestub liialt sageli hingamisteede haigustesse. Ette tõtates - kui haigus ei kao, siis stress ei ole lõplikult vabanenud. Järelikult tuleb andestada üha uuesti ja uuesti.

Tütart kimbutavad järgmised haigused:

-Kõri ja häälepaelte põletik - V t¹akra ja suhtlemise probleemid.

-Bronhiit -IV+V t¹akra,suhtlemise ja armastustunnete
probleemid.

-Angiinid - esmakordselt 6-kuuselt tekkinud angiin viitab kindlalt vanematevahelisele probleemile.

Ema arusaam oli: "Keegi ei armasta mind ega hooli minust. " Laps ei saa emale öelda - ei oska ju kõnelda, et ta armastab ema. Laps tunneb, et: "Mina armastan, aga ema ei pea minu armastust millekski, muidu ta ei ütleks, et keegi ei armasta." Tekib alaväärsuskompleks. Edaspidi, mida rohkem ema nutab ja hädaldab, seda sagedamini tekivad angiinid. Laps tahab emale head ja ohverdab enda - annab oma jõu emasse. Tütrel on olnud kolm korda kuue eluaasta jooksul nii rasked angiinid, et arstid kaotasid lootuse võita laps elule. 11-aastasena eemaldati mandlid, kuid stressid jäid ja tekkisid kõri ning häälepaelte põletikud.

-Krooniline põiepõletik.

Ema ütlemine: "Sinu haigused tapavad minu" tekitab lapsele süütunde ja paanilise hirmu ema surma ees. Laps, kes oli kolm korda olnud kliinilises surmas ja seega omas surmakogemust, ise surma ei kartnud, aga oma ema surma kartis väga. Põiepõletik tähendab elukibeduse kogunemist. Ema pidev ühtede negatiivsete mõtete jahvatamine tüütab ja kibestab tütre elu.

-Kõhuvalud, seedehäired.

Ähvardamine, sajatamine, needmine, sunnaga hirmutamine, keelamine, käskimine, nutt, etteheited jms. võimutsemine tekitavad arusaa­matud seedehäired. Igale stressile reageeris keha veidi erinevalt. Ema ja laps on seotud igavesti eeternabanööriga ja ema võimutsemine tekitab lapsele kõhuvaevused.

-Apenditsiit.

Ummikseis, laps ei oska enam väljapääsu leida. Ta on kogu aeg halb vaatamata sellele, et kogu aeg tegeleb emale hea tegemisega - õpib hästi, on töökas ja sõnakuulelik. Kui on hästi, siis head sõna ei öelda, kui on natukenegi midagi halvasti, siis sõimatakse, häbistatakse, sajatatakse.

-Peavalud.

Laps ei oska vanemate lahkhelisid lahendada. Nii ema kui isa käsu­tavad teda aeg-ajalt kaitsekilbina teineteisele pealetungimisel. Temale on armsad nii ema kui isa. Lapse tunde- ja mõttemaailma hävitatakse.

-Kilpnäärme haigus.

Tütar ei saa ega oska oma arvamust välja öelda, kuna lapsed ei tohigi

oma arvamust avaldada, sest lapse arvamus on alati vale. Lisaks seisab ema igal pool aktiivselt tema eest nii, et häbi hakkab ja laps ei saa suudki lahti teha. Kujuneb hea laps, kes alati räägib ja teeb õigesti, kuigi enda hing jookseks ära. Nii kasvatatakse orje, mõtlemata, et igaühest orja ei saa.

-Hulgaliselt viirushaigusi ja diagnoosimata vaevusi puberteedi­
eani tekitavad lapsel kindla lootuse: "Kui keskkooli lõpetan ja
kodunt ära lähen, siis saab kõik korda. " Nii ka juhtub.

Märkimist väärib, et selliste kannatuste peale ei haigestunud süda, kuna tütre armastus ema vastu oli nii suur ja jätkus vaatamata kõigele. Mõistusega ta teadis, et ka ema teda armastab, ainult järjest rohkem sai aru, et maailm ei ole halb, nagu ema arvab. Last päästis see, et ta palus taevast appi. Tema alateadlik appikarje oli siiras nagu lastel ikka ja Jumal võtab selle ka siiralt vastu ning aitab.

Kõikide stresside kuhjumine tekitas tal soovi surra, aga kuna see oleks teinud ta emale halba, siis ka see ei olnud väljapääs. Hakkas tekkima sõnatu võitlus enda olemasolu eest.

Emal oli kaks last eelnevalt surnud. Miks? Mõelge!

Ta hakkas ema oma mõtetest välja tõrjuma. Täieliku andestamise kunsti ta ei vallanud, kuigi andeks oma süüteo eest palus alati. Tema hinges ei olnud kurjust, ta oskas unustada halba ja omandas eneseusalduse võime ning hakkas endale head sugereerima. Ema tundis, et laps kaob käest ja hakkas tegema etteheiteid.

Vanemaks saades tuli üha enam appi mõistus ja Jumala kingitus - usk oma tunnetesse, õige ja vale tunnetus ning piisavalt eneseväärikust, mis tekitavad üksindustunde ka oma eakaaslaste seas. Väljapääs oli igat liiki õppimises.

Ometi laskis ta endasse oma ema arusaamad. Üks nendest - mehed on hirmsad elukad ja kui sa mehe ligi lased, siis sa minu tütar ei ole - segas normaalseid noorte armastustundeid ja hakkas hiljem perekonda lõhkuma.

-Raseduse katkemine.

Tütar häbenes ja pelgas mehi ning teadis, et lastest ei ole elus mingit kasu, ainult muret. Tunded rääkisid siiski vastupidist. Tütar abiellus väga sõnaahtra mehega, kellega oli võimatu elu selgeks rääkida, vaielda või tülitseda ning kelle alaväärsuskompleks oli esialgu varjul. Ka mehe stress -ma ei ole armastust väärt - segab avameelseid tundeid. Ema sundis rasedust katkestama. Suur tööpinge, teadmine, et ei ole ema õpetuse järgi teinud ning nüüd on kõik halvasti, mees ei armasta ja ka ise ei ole armastust väärt, tekitasid südamelihase põletiku, mis hakkas regulaarselt 10 aasta vältel kevadtalvel korduma.

-Müokardiit ehk südamelihase põletik.

Kevadel on kõige suurem loodusliku päikeseenergia defitsiit. Armas­tuse defitsiit kurnab südamet¹akrat. Naine on terve elu oodanud pingeliselt, et nimelt temale sõnades öeldakse siiralt: "Ma armastan sind. " Aina ootas, aga endal oli stress: "Ma ei ole armastusi vääri." See takistas nende tunnete sõnades väljendamist - pani sõnadele tee kinni.

Noor energiline rõõmsameelne naine armastas oma peret, tööd ja andis oma hinge armastust kõigile, kes seda vajasid - inimestele, taimedele, loomadele ja kõik edenes ta käes. Ta sai kõigilt armastust vastu ja see hoidis teda püsti. Aga need, kellele ta kõige rohkem tahtis anda, ei võtnud tema armastust vastu ja see kurnas. Samal ajal otsis ta olukorrast väljapääsu. Oma tundeid revideerides leidis ta, et teda armastatakse, kuid inimesena ootas selle sõnalist kinnitust.

-Aju talitluse häired - mäluhäired, tasakaaluhäired, töövõime
langus. Lisaks veel krooniline müokardiit.

Tunnete ja mõistuse konflikt jõudis haripunkti 30 aasta vanuses. Korraliku koolitarkuste omandajana ja oma tunnete vangishoidjana, kuid selguse ja siiruse vajajana oli ta aju väga suure koormuse all. Loomupärase tundeinimesena tegutses siiski õnneks tunnete järgi ehkki süütunne oli hinges. Seega tegi teistele järjest enam head, kuid enda jättis heast ilma.

-Emaka kasvaja, krooniline kehvveresus.

Emakas on ema ja emaduse organ. Laps, kes ennast ohverdades ema mured

endale võtab, et oma ema elu paremaks teha, hakkab emaka müoomi

kasvatama. Kehvveresus näitab, et elujõud ja -mõte on otsas. Naine sai günekoloogilise protseduuri ajal ¹oki, oli kliinilises surmas, käis ära sealpoolsuses. Mäletas kõike, aga ei osanud neid visioone mõista.

Peale sellist kriisi tekkis suurem kindlustunne iseendas ja mingi rahutukstegev igatsus, mis sundis otsima... Ta otsis ja leidis järjest rohkem iseennast. Tekkis kindlameelne usk iseendasse, mistõttu tekkisid pinged kolleegidega.

Ta sai järjest vaimsemaks, targemaks, tugevamaks. Ainus, millest ta üle ei olnud, oli ema.

Pidevalt rahulolematu, tigedust täis ema pingestab kogu peret. Kodu-

rahu hindavale perele on see suur proovikivi. Kõige rohkem kannatas tütar, sest tema tundis end ema ees süüdlasena, samuti ka pere ees, et konfliktse ema enda juurde elama võttis. Kõiki probleeme suutis ta delikaatselt lahendada, aga seda mitte, sest seda viisakalt ei saanud.

-Palavikuhaigused.

Ema kruvis üles järgmise tüli, mis soikus, kuna tütrega polnud võimalik tülitseda - tütre lapsepõlvekodu tülid olid teda õpetanud mitte laskuma tülini. Aga see oli pinge ja palavik näitas, et energiakadu on saavutanud maksimumi. Kuna tütar oskas emale andestada, siis palavik kadus mõne tunniga.

-Häälepaelte põletik.

Kui inimene ütleb oma arvamuse välja, vaidleb, filosofeerib, siis see on õige. Kui inimene karjub oma viha välja ja teeb sellega nii teistele kui ka endale halba või kui ta ei ütle välja vajalikku ning jätab selle oma kõrisse -üks negatiivse energia kuhjamine on see ikka.

-Bronhiit.

Kui armastustunded on häiritud, siis kannatavad süda ja kops. Südamet¹akra energiavaegus tekitab südamelihase nõrkuse, verevarustuse häire ja kopsu verepaisu. Keha tahab vabaneda painavast armastusprob­leemist emaga (või mehega), tahab selle välja köhida - see on keha füüsiliste oskuste tase. Andestamine on hoopis raskem, kuna ta teadis, et ta ema ei anna ka surres andeks. Kuid normaalse tooniga neid probleeme emaga selgeks rääkida ei olnud võimalik. Karjuda ei osanud ega tahtnud ja selle vastu protestis hing. Ta teadis ka, et kui sõna ütleb, siis ema võimendab seda ning paljundab kohe telefonitsi ja kirja teel, tõestamaks kogu ilmale, kuidas ta peab kannatama. Järelikult - süütundest tingituna oli tekkinud hirm üldsuse arvamuse ees.

Et terveneda, oli vaja vabaneda:

-Süütundest ema ees.

Sellest vabanemine tundus tütrele armastuse hülgamisena. Alles siis, kui süütunne oli kadunud, mõistis ta, et armastab oma ema ikka veel, ainult see armastus ei teinud enam valu.

-Hirmust üldsuse arvamuse ees.

Sageli ei ole see teadvustatud. Konkreetset stressi on kergem vabastada.

Kes elab teiste meele järgi, teeb endale halba. Igaüks peaks teadvus- tarna, et maailm on nagu pöörlev kera, mille keskpunkt olete Teie. Kui mul on hea, siis ma kiirgan head enda ümber ja teistel hakkab samuti hea. Ka see probleem kadus.

-Kõrit¹akra blokeeringust.

Välja karjuda ja sellega halba teha või endasse hoida ja ikkagi halba teha - tundub, et probleem on lahendamatu. Ei ole lahendamatu - tark teab, mida räägib, rumal räägib, mida teab.

Igal inimesel on oma mõistuse tasand, sellel tasandil tulebki suhelda. Rumalam ei saa kõrgemale tõusta, järelikult peab targem laskuma, sest targem on alati kohustatud õpetama. Järelikult - kui rumalale on mõistetav ainult kisaga tüli, siis tuleb talle see võimaldada. Ja kui endal on pärast väga närune tunne, siis tuleb enda käest andeks paluda, et just nii ja mitte teisiti ei teinud. Probleemid tuleb lahti vaielda, kasvõi tülitseda, kuid mitte delikaatselt kivi hinges kanda ja seda vähiks kasvatada. Kui endal on vähk ja rumal on ikka rumal edasi, siis kumb on halvasti toiminud? Ikka see, kes endale viisakalt vähi korjas.

-Kahjutundest, et ema ei võta õpetusi kuulda ja aina vaevleb,
tigetseb ning otsib süüdlasi.

Iga inimene tuleb siia ilma õppima ja ta õpib läbi halva. Igaüks õpib nimelt seda, mis tal vaja on. Üks õpib selles elus kõigepealt A-d, teine B-d, kolmas C-d, sest eelmises elus õppisid nad vastupidi – C-d, A-d ja B-d. Järelikult igaüks õpib omamoodi ja meetodi selleks valib igaüks ise oma vaba tahtega. Sellel emal on lapseks vana vaim, kes on emast üle ja kes nüüd ema armastades tahab vägivaldselt õpetada ema targemaks. Seda selleks, et emal oleks hea nagu temalgi. See on viga.

Kes suhtleb vaimu tasandil, seda tuleb õpetada vaimselt.

Kes suhtleb mõistuse tasandil, seda tuleb õpetada mõistuslikult.

Kes suhtleb füüsilisel tasandil, selle agressiivsust tuleb taltsutada füüsiliselt. Ennast füüsilisele agressioonile ohvriks tuua on enese hävita­mine.

See, kes oma tasandilt tahab tõusta, peab ise soovi avaldama. Antud juhul peab ema soovima muutuda. Keegi ei saa midagi teha ilma, et see talle endale tagasi tuleks. Kahju on mõelda, et oma ema teeb endale halba ja mina tean seda, aga aidata ei saa. Kahjutundele tuleb andeks anda, sest igal inimesel on õigus valida oma õppimise meetod ise. Kui tütar pakub head õpetust, aga ema seda vastu ei võta, siis on ema püha õigus kannatada.

Selgitades tütre jaoks ema sünnistressi, et tal oleks kergem oma ema mõista, selgus, et ema oli väga vajanud seda elu ja oma isa-ema eriliselt armastanud selleks, et nad võimaldaksid tal ellu tulla. Ema ema oli aga karm töörühmaja, kellel üks tütar juba oli ning kelle soov oli ainult poegi sünnitada, et peres oleks abilisi. Isa oli pehme loomuga haiglane inimene. Ta vanemad võitlesid eluraskustega ja lapsel oli süütunne, et ta ei saa teha vanemate soovi järele. Tekkis stress "Keegi mind nagunii ei armasta" ja. hakkas laviinina kasvama ning ta elu mürgitama.

Siin sai tütar ema aidata vaid nii, et andis oma vanaemale ja vanaisale andeks, et neil olid niisugused mõtted oma tulevastest lastest, sellega oma lapse armastusest ilma jätsid ja sellega, nii kaugele ulatudes, oma lapse­lapsele halba on teinud. Jne.

Aga miks tütre ema valis endale sellised vanemad? Võti on eelmises elus.

Ema eelmise elu vanemad olid riiakad inimesed, kes oma lapsest ei hoolinud. Laps jooksis tülide eest kodust ära, aga pärast sai selle eest armutult nuhelda. Perekond lagunes ja vanemad jätsid lapse maha, ta jäi külakorda käima. Täiskasvanuna hulkus looduslapsena ringi. Ta oli väga tundliku ja lahtise vaimuga ning hakkas tegelema nõidumisega. Esialgu valge maagiaga. Lapsepõlve kibestumised tegid oma töö ja, üha rohkem oma jõudu tunnetades, hakkas ta halvale halvaga tasuma.

Küllap mõistsite, et siinsesse elu tuleb see vaim sooviga saada vanemad, kes lapsi maha ei jäta. Soov täitus.

Ülejäänud vigadest ta järeldust ei teinud. Stresside kuhjumine siinses elus on tekitanud neuroosi, mida saadavad põletavad valud üle keha. Ja ka selles elus ei õpi ta muudmoodi kui läbi füüsilise vaeva. Selline on selle vaimu kurb tee valguse poole.

Tütar paranes. Ema mõttelaad ei muutunud, ainult konfliktid vähe­nesid - tütar ei tõmmanud oma stressidega enam ema ligi. Ema ei suutnud enam tema tahtejõudu halvata.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.