Olen hea inimene

Paljud vanemad ohkavad: "Olen hea ja korralik inimene, aga ma ei tea kust mulle selline laps on tulnud! Ma pole kunagi aega raisanud, mul ajab kogu aeg üks töö teist taga. Olen nõudnud ta käest korda ja ega ma teda ära hellitanud ka ei ole, aga kool ja sõbrad on ta halvaks teinud, ma tean seda täpselt."

Vaadake nüüd olukorda lapse tasandilt:

1.Armastuse puudus on lapse hinges, sest ema pole mind mär­ganud, tähelepanu pööranud ega mind armastusega mu elu ukselävel vastu võtnud. Rõhutan - need on lapse stressid. Emal endal on samasugused tunded ja kuidas lapsel teistsugu­sed saavadki olla. Ema aga eitab neid.

2.Armastuseta inimene teeb vigu, aga vigade eest saab vanemate käest käristada. See tekitab hirmu vanemate ees, hirmu midagi teha.

3.Lapse tahtmine tegutseda on suur, aga teda sunnitakse tegema, isegi kui laps on juba sama tööd alustanud. Vanemad tunnevad end hästi, kui sunnivad, ei haletse ega hellita, kasvatavad elust läbilööjaid. See tekitab lapses hirmu sundimise ees, kurbuse, vastuhaku ja trotsi. Ja kõige hullema - tunde, et mind ei armastata.

4.Vanemad käsivad last õppida, mõistmata, et lapse vajadus kõike teada saada on niigi lapse rahmeldamist käimapanev jõud. Vanemate sundimine õppida seda, mis vanema arvates on tarvilik, on lapse üle valitsemine.

Väikelapsele öeldakse: "Ära tee, ära mine, ära puutu... " jne. selle asemel, et öelda: "Tule vaata, tule katsu, tule tee... " Tundub, et vanematel on hea, kui laps millegi vastu huvi ei tunne. Hea laps - ei sega vanemaid.

Seda ei märgata, et laps sulgub endasse ja tema tahe tööd teha kaob. Ja varsti kuuleb see laps: "Miks sa ei tee, miks sa ei vaata, miks sa ei hooli?" Ja laps tunneb, kuidas kurb tühjus tema hinges sunnib end vanematest ära pöörama. Laps otsib teise väljundi. Kas see just talle hea on, on iseasi.

5.Vanemad õpetavad lapsi elama oma sõnade, mitte tegude järgi:

ära karda - aga ise on arg, ära tee - aga endal on valgust kartvad teod, ära mine - aga enda teed on kõverad, ära kiirusta - aga ise ei leia aega sõnu ka suust lõpuni välja öelda.

6. Ei mõisteta, et laps näeb ja teab kõike. Sina oled rumal, aga
mina olen tark, õpi! Hea laps, kes väga ennastohverdavalt
vanemaidarmastab(vanemadsedatavaliselteimõista)
nimetabki vanemate tarkuse tarkuseks, isegi kui see on vastu pidi ja hakkab selle järgi elama. Nii mõnigi helge geenius on seetõttu varases nooruses surnud, sest vanemad on tema tõelise mina hävitanud. Nad on ta enda omandiks muutnud ning armastuse ja kasvatamise sildi all toimuva ümbervoolimise käigus tema hinge pooleks murdnud.

7. Vanemate rahulolematus, hirm ja viha kõigi vastu, kes tema last õpetavad (lasteaia kasvatajad, õpetajad, treenerid) tekitab lapseski samad tunded ja sarnase käitumise. Seega - õpetajad on rumalad, tigedad, eluvõõrad, pahatahtlikud.

 

Hea ja inimlik õpetaja, kes tunneb kutsumust koolis töö­tada, peab muutuma selliseks, missugustena lapsed teda oma vanemate läbi näevad. Ja muutub ka.

 

Ometi on üks ja sama õpetaja ühe õpilase meelest ingel, teise meelest nõid. Laps kutsub oma meelelaadiga endale külge sarnase käitumise õpetaja poolt. Ja kes seda hiljem enam kindlaks teeb, kes esimene oli.

Väljapääsuks oleks üleüldine andestamine.

Vanemate iseloomujooned päranduvad ja võimenduvad lastes.

Ajaga stressid vaid jäigastuvad ning põikpäised lapsed ja vanemad on vastamisi nagu kaks kõva kivi.

Laps = lapsevanemad kõverpeeglis.

Laps vajab tõtt. Muidu head ja hoolitsevad vanemad tunnevad hirmu lapsele tõtt tunnistada või muredest rääkida, kardavad lapse ahastust!

Laps on vanemate õppetund, vanemad on lapse õppetund.

Hirmud ootavad vabastamist:

Andke andeks hirmule. Andke andeks oskamatusele end õigesti väljen­dada ja ikka veel segavale mõttele.

Seejärel saate vabalt laskuda lapse tasemele ja öelda: "Anna andeks, ma tahan sulle midagi rääkida... " Lapsele arusaadav väljendusvorm on läbi Teie suu avanenud ja teil mõlemal on pärast hea olla.

Laps tunneb kindlasti ära, kas see on siiras jutt või eneseõigustus. Laps mõistab ka viimast, kui Te talle ütlete: "Ma ei oska ega saa praegu teisiti. Aga mul on hea, kui sa mõistad, et see mure ei ole sinu pärast. "

Laps tahab olla hea.

Laps tahab, et vanematel oleks hea.

Andke talle see võimalus varakult, siis ei pea Te kunagi kahetsema.

Kõige rohkem igatseb laps, et oleks armastus. Kui ta muud moodi seda eesmärki ei saavuta, siis kasvõi haiguse ja vaevade hinnaga. Nii kujundavad vanemad elukutselisi haigeid - nõrku inimesi, kes igast ebameeldivusest haigestuvad, ise mõistmata, et see on hoolitsuse = armastuse väljapressimine.

© OÜ Prema 2003. Kasutades käesolevat materjali olete nõustunud Luuleviilma.ee kasutustingimustega.