| Õnnelik on see elu, milles on parasjagu head, mida ainult heaks ei peeta ja parasjagu halba, mida ainult halvaks ei peeta. |
Oskus teadlikult teistele midagi anda ja teiste antut vastu võtta on antud ainult inimesele. Mida rohkem seda oskust ainult materiaalsel tasandil rakendatakse, seda enam taandub andmine saamiseks ja vastuvõtmine äravõtmiseks. Nähtamatud jõud, mis inimese selliseks loomaks alandavad, on stressid. Stressidele vabaduse andmisega kaob vangisoleku tunne ja inimene leiab endas Inimese. Selline on iseenda tundmaõppimise protsess.
Iseenda tundmaõppimine on õppimine, mis köidab meeli ja teeb õnnelikuks. Pole huvitavamat tegevust kui iseenda avastamine. Ennast aina põhjalikumalt tundev inimene mitte ainult ei omanda teadmisi vaid hakkab neid teadmisi iseenda arenemise tarbeks kasutama. Ta ei tüdine sellest teades, et see on lõputu protsess. Tema jaoks ei ole see vägivaldne muutmine, vaid hingekosutav muutumine.
Järjest täiuslikumaks muutuva inimese looming on järjest täiuslikumaks muutuv maailm, mis sisuliselt on looja peegelpilt. Ainult ennast tundva inimese loodud maailm on Maa ja Ilm ühes harmoonilises tervikus, kus valitseb tasakaal. Sellises maailmas elavad inimesed oskavad ennast mõtetega ravida. Mõtteravi ehk meeleparandus on inimese võimete kõrgeim klass. Selles klassis õppimiseks oleme me juba valmis. Kes seda ei usu, see ei ole veel valmis.
Õpetajaks ja õpilaseks sellises koolis on inimene ise. Vaimus kasvab see, kellel on vajadus ennast tundma õppida. Vaimus kängub see, kes enda vaimsust kasvatada mõeldes ennast kohusetundlikult endaga tegelema sunnib. Maine sundus ja vaimne sundus teineteisest põhimõtteliselt ei erine. Alati, kui hoiate käes mõnda vaimsust arendavat raamatut, küsige endalt: "Kas mulle on seda tarvis?" Tunnetage hetk ja kui tunne ütleb, et on küll, alles siis keerake järgmine lehekülg ette.